[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

abt, abti 'mungakloostri ülem' < sks Abt

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Abt 'Abt'; (Göseken 1660: 308) Abbati Emmand 'Abtissin'
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 2 abt 'kloostri esimees'; Wiedemann 1893: 2 *abt, abti; klōs´tri-abt 'Abt; Klosterabt'; EÕS 1925: 3 abt 'kloostriülem'; ÕS 1980: 24 abt 'kirikl. (kloostriülem)'; VL 2012 abt '(‹ aramea k aba 'isa')'; Tuksam 1939: 23 Abt 'abt, kloostriülem'
• Käsitlused: < sks Abt 'abt' (EEW 1982: 9; EKS 2019)
• Läti keel: lt abts; abats Abt (VLV 1944: 23); lt abats abt (ELS 2015: 22);
• Sugulaskeeled: sm apotti [Agr] < mrts abboti, ab(b)ot(e) (Häkkinen 2004: 59)

hai, hai '(soojades meredes elunev) röövkala (Selachimorpha)' < sks Hai[fisch]

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 361) et [mõõkvaal] seda hirmsat ja ahnestajat kalla, kedda Haiks kutsutakse, ärratappab
• Murded: ai ~ aikala 'hai(kala)' Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 12 *hai-kala 'Haifisch'; Wiedemann 1893: 11 *hai-kala 'Haifisch'; EÕS 1925: 81 hai; ÕS 1980: 146 hai 'zool. (kala)'; VL 2012 hai '(holl haai)'; Tuksam 1939: 444 Haifisch 'hai[kala]';
• Saksa leksikonid: Grimm HAI, m. squalus carcharias, haifisch, nl. haai, dän. hai, schwed. haj, ein erst um die mitte des vorigen jahrh. in das hochdeutsche aufgenommenes wort
• Käsitlused: < sks Hai 'hai' (EEW 1982: 253; Hinderling 1981: 30; EKS 2019)
• Läti keel: lt haizivs Hai, Haifisch (VLV 1944: 255); lt haizivs hai (ELS 2015: 141);
• Sugulaskeeled: sm hai < rts haj (Häkkinen 2004: 160)

itsi (tegema) 'säru tegema' < sks Hitze

• Murded: part `itsi, `it´si 'nali; vingerpuss, kelmus' IisR Mus Kos Jür HJn KuuK Trm (EMS I: 1099); `etsi, `et´si (tegema) 'säru, nalja, vallatust tegema' Pil KJn M T (EMS I: 831)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hits '(Hitze)'; hitsi tegema; ÕS 1980: 197 itsi [tegema] 'kõnek. tulist säru; vingerpussi'
• Käsitlused: < sks Hitze 'kuumus, palavus' (EEW 1982: 524; EES 2012: 94)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)