[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

eesti, eesti < sks Este, vrd Bsks Ehste

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 24) Eestima, Eestma '--'; (Hupel 1780: 145) Eesti ma r. d. 'Ehstland'
• Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S Lä Tõs Aud Tor sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, es´ti Vll Mar JõeK Plt Puh Nõo Räp Lut (EMS I: 588)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēs´ti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; Wiedemann 1893: 108 Ēs´t, Ēs´ti 'Ehste'; Ēs´ti-mā 'Ehstland'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
• Käsitlused: < sks Este 'eestlane' (EEW 1982: 161; EES 2012: 57)
• Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eesti] < ee Eesti, eestlased, rts Estland, ester (Häkkinen 2004: 103); lv ēstli eestlane; igaunis (LELS 2012: 60)

eeter, eetri 'orgaaniline ühend, etüüleeter' < sks Äther

• Esmamaining: Bilow 1884
• Vana kirjakeel: (Bilow 1884: 53) Eeter on oma loomu poolest õhu sarnane
• Murded: `eeter 'liikva, eeterpiiritus' KJn; `ieter Kos; eeder´ Rõu Plv Se(-õr) (EMS I: 593)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 78 *ǟter, ǟtri (ēter) 'Aether'; EÕS 1925: 50 eeter 'keem. (keemiline ühend)'; ÕS 1980: 98 eeter 'keem., farm. teat. orgaaniline ühend, uimasti'; VL 2012 eeter '(kr aithēr)'; Tuksam 1939: 68 Äther 'eeter'
• Käsitlused: < sks Äther 'eester' (EKS 2019)
• Läti keel: lt (ķimijā) ēteris Äther (VLV 1944: 53); lt ēteris eeter (ELS 2015: 96);
• Sugulaskeeled: sm eetteri [1856] < rts eter (Häkkinen 2004: 103)

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < sks Hefe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: eeve, eeves 'kirme, õhuke kord, õhuke või läbipaistev asi' Kse Han Var Mih Tõs Aud (EMS I: 594)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Wiedemann 1893: 108 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, kost, sepp; sade, sete';
• Saksa leksikonid: Grimm HEFE, f. und m. faex.ahd. nur als masc. gebraucht: ahd. heffe fex, hephen feces
• Käsitlused: < ? sks Hefe (EEW 1982: 163)

heksel, heksli 'loomasööt' < sks Häcksel

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 13, 17, 30) Äkslid 'Häckerling (Reval)'; Äkslid 'Hexel, Heckerling'; Häkslid 'Hexel, Hecksel (Reval)'; (Hupel 1771: 10) kui so jallad külmaks on sanud - - pista neid ühhe kotti sisse kus hekslid sees on; (Hupel 1780: 150, 136) häkslid r. 'Hexel, Heckerling'; äkslid Pl. H 'Heckerling, Hexel'; (Hupel 1818: 17) äkslid 'Häckerling, Hexel r.'; (Lunin 1853: 6, 22) äkslid r. 'мелко нарубленная солома, мякина'; häkslid r. 'сѣчка'
• Murded: `ekslid, `eksled 'tükeldatud loomasööt, hekslid' Jäm Krj Kse Han Var Tor Koe Kad I Lai; `hekslid Kuu; `äkslid, `äksled Emm Mar Jür Trm; `eksli Pst Hls Krk Nõo Ote Har Plv Vas(`veksli); `hiksli Har (EMS I: 649); `eklid sporSa Muh (EMS I: 648); `akslid, `aksled 'hekslid' Mar Mär Juu HJn JõeK Amb (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 76 häksel, pl. häkslid 'Häcksel'; Wiedemann 1893: 68 häksel, pl. häkslid (häkel) 'Häcksel'; ÕS 1980: 155 mitm. hekslid; VL 2012 hekslid '(sks Häcksel)'; Tuksam 1939: 442 Häcksel 'heksel, lõige; pl. hekslid, lõikmed'
• Käsitlused: < sks Häcksel 'heksel' (EEW 1982: 321; Raun 1982: 12; EKS 2019)
• Läti keel: lt ekseļi, eksele Häcksel, Häckerling (Sehwers 1953: 31)
• Vt hekseldama

keegel, keegli 'veeremäng' < sks Kegel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 399) Kegel 'Kegel, conus'; (Hupel 1780: 177) kegli d. 'Kegel'; (Hupel 1780: 407) Kegel (Spiel) 'kegli, keili d.'; (Hupel 1818: 78) kegl, -i + r. d, kegli d. 'der Kegel'; (Hupel 1818: 444) Kegel (Spiel) 'keglid r., kegli, keili d., kegli mäng r. d.'; (Lunin 1853: 54, 55) kegl, -i r. d. 'кегля'; keili d. 'игра въ кегли'
• Murded: `k̬i̬igli 'sõimusõna' Ote (EMS II: 897); `keegle-, `keeglimäng Tor Ote (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298 kēgel, kēgli 'Kegel'; Wiedemann 1893: 270 kēgel, kēgli 'Kegel'; EÕS 1925: 195 keegel 'koonus'; keeglimäng 'veeremäng'; ÕS 1980: 251 keegel 'veeremäng; veeremängurenn'; VL 2012 keegel '(sks Kegel)'; Tuksam 1939: 553 Kegel 'koonus, kuhik; keegel[nui], veeremängunui'; Kegelspiel 'keegli-, veeremäng'
• Käsitlused: < sks Kegel 'koonus; keegel' (EES 2012: 140; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķeģele [1782] Kegel (Sehwers 1953: 62); lt ķeģelis, ķeģelspēle Kegel, Kegelspiel < nd. kēgel, kēgelspēl 'Kegel, Kegelspiel' (Sehwers 1953: 64); lt ķeglis Kegel (VLV 1944: 297); lt ķegļi keegel (ELS 2015: 272);
• Sugulaskeeled: sm keila [1733] Kegel < rts kägel (‹ asks kegel) (Häkkinen 2004: 392; Bentlin 2008: 121)

meisel, meisli 'terasest tööriist' < sks Meißel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `meisel 'raua- või kivipeitel' Hlj VNg IisR Khk Kaa Rid Tõs Tor Hää Hag Kod Plt; `meissel Hää San; `meisli Ote sporV (EMS VI: 10)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 meizel, meizli; meizli, meizli (d) 'Meissel'; Wiedemann 1893: 594 meizel, meizli; meizli, meizli (d) 'Meissel'; ÕS 1980: 414 meisel 'tehn. raua- või kivipeitel'; VL 2012 meisel '(sks Meissel)'; Tuksam 1939: 668 Meißel 'meisel, raiepeitel, raieraud'
• Käsitlused: < sks Meißel 'meisel, raua- või kivipeitel' (EEW 1982: 1525; EES 2012: 280; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm meisseli [1802 skruuvimeisseli] < rts mejsel (Häkkinen 2004: 698)

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < Bsks Reddel, vrd asks ledder

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606) kumba Reddelme otz Taiwast a͠ma se Maa pæle on oyendanut; (Rossihnius 1632: 306) 'sõim' 'temma tei omma ehsimetze Poja /--/ ninck panni tedda ühhe reddali sisse'; (Stahl 1637: 86) reddelim, reddelimme∫t 'leiter'; (Gutslaff 1648: 225) Reddal/e 'Leiter'; (Göseken 1660: 593) reddal 'leiter (scala)'; (VT 1686) Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; (Virginius 1687-1690) nink Waata! Reddel oli pandut Maa päle; (Vestring 1720-1730: 201) Reddel, -le 'Die Leiter'; (Helle 1732: 108, 305) kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; (Piibel 1739) ja wata, reddel seisis Ma peäl ja temma ots putus taewasse; (Hupel 1780: 255) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; (Hupel 1818: 204) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; (Masing 1821: 99) Kui ta reddelist olli üllesminnemas; (Masing 1825: 406) [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; (Lunin 1853: 158) reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
• Murded: redel, -i 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´, -redeli Hel T V; redel, redli Hi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
• Käsitlused: < sks ~ lms (EEW 1982: 2437); < Bsks Reddel, vrd asks ledder (Raun 1982: 140); < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51); < Bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' (EES 2012: 422)
• Läti keel: lt redele [1644 reddelims] Raufe über der krippe, Leiter < mnd. ledder (vgl. estn. redel) (Sehwers 1918: 44, 93, 156); lt redeles Leiter; Wagenleiter (VLV 1944: 334); lt redeles redel; vankriredel (ELS 2015: 714);
• Sugulaskeeled: sm reteli [1880] reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche < vn редели 'rehuhäkki' (SSA 3: 67); vdj reteli (rõugu)redel; redelvõre; vankriredel (VKS: 54); is reteli (Nirvi 1971: 474); is retteeli redel (Kos, Hev) (Laanest 1997: 166); lv re'ddə̑l, re'ddil´ Raufe, Reddel < asks reddel (Kettunen 1938: 332); lv strep redel; redeļu trepes (LELS 2012: 304)

reegel, reegel 'juhis, eeskiri' < sks Regel

• Esmamaining: Kreutzwald 1852
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1852: V) Reegel tähhendab ni paljo kui üks õppetuseks ette nähtud nöör, mis iggas ammetis ommal wisil wõib olla, ja mis se, kes sedda ammetit on õppinud, peab tundma
• Murded: `reegel, `reegli 'juhis, juhatus' Lüg Khk Pöi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1050 *rēgel, rēgli 'Regel, Richtschnur'; Wiedemann 1893: 952 *rēgel, rēgli 'Regel, Richtschnur'; EÕS 1930: 1057 reegel 'juhis'; ÕS 1980: 580 reegel 'juhis'; Tuksam 1939: 797 Regel 'reegel, juhis'
• Käsitlused: < sks Regel (EEW 1982: 2440); < sks Regel 'reegel, juhis; eeskiri, määrus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt regula Regel (VLV 1944: 414); lt norma, likums reegel (ELS 2015: 715)

veksel, veksli 'võlakiri' < sks Wechsel

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 07.10: egga meie wekslid maksm atta ei jätta
• Murded: `veksel sporR sporS Mar Mär Kse Tõs Tor Hää sporKPõ Trm Plt KJn M Puh San; `veksli V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486 weksel, weksli 'Wechsel, Schuldschein, Obligation, Aktie'; Grenzstein 1884: 174 weksel (Wechsel) 'wõlakiri, mille najal tähtajal wõla tasumist wõib sedamaid nõuda'; Wiedemann 1893: 1342 weksel, weksli 'Wechsel, Schuldschein, Obligation, Aktie'; EKÕS 1918 weksel; ÕS 1980: 782 veksel 'maj. dokument, mis kohustab selle andjat maksma teat. tähtajaks teat. summa'; Tuksam 1939: 1105 Wechsel '(Geldanweisung) veksel'
• Käsitlused: < sks Wechsel 'muutus, vaheldus; veksel' (EEW 1982: 3784; EES 2012: 597; EKS 2019)
• Läti keel: lt vekselis Wechsel (VLV 1944: 633); lt vekselis veksel (ELS 2015: 999);
• Sugulaskeeled: sm vekseli [1732] < rts växel (Häkkinen 2004: 1469; Bentlin 2008: 198)