[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kahhel, kahli 'glasuuritud pottkivi' < sks Kachel

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kackelahjo 'Kachelofen'; (Vestring 1720-1730: 188) Pott-Ahhi 'ein Ofen von Kacheln'; (Hupel 1780: 405) Kachel 'ahjo pot r. d. , ahjo kiwwi r. d., sawwi (pottiseppä) kiwwi d.'; (Hupel 1818: 441) Kachel 'ahjo pot od. kiwwi r. d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 204 *kahli, kahli 'Kachel'; Wiedemann 1893: 185 *kahli, kahli 'Kachel'; Wiedemann 1893: 183 *kahel, -i (kahwel) 'Kachel'; ÕS 1980: 223 kahhel 'ehit. glasuuritud pottkivi või saviplaat'; VL 2012 kahhel '(sks Kachel ‹ keskld cachus)'; Tuksam 1939: 538 Kachel 'kahhel, kahvel[kivi]; ahjukivi'
• Käsitlused: < sks Kachel 'kahhel' (EEW 1982: 648; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kaakeli [1853] < rts kakel (Häkkinen 2004: 308)

kape, kape 'müts, peakate' < sks Kappe

• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid 'loorid'
• Murded: kape 'müts' Hää (EMS II: 705)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Tuksam 1939: 545 Kappe 'müts; kottmüts, kapuuts'
• Läti keel: lt kape [1782] Mütze < nd. kappe 'eine Kopfbedeckung; die Kappe' (Sehwers 1953: 47)

klade, klade 'kaustik, paksem vihik' < sks Kladde

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 21.10: maggasini ramat (kladde)
• Murded: klade 'lauluvihik; kaustik' Kuu VNg Rei Tor VJg Nõo Krl(-dõ); lade Vll Mär Tor VJg Hls; late Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 341 *kladde 'Cladde'; Grenzstein 1884: 59 klade (Cladde) 'kirjutusraamat, kuhu kõik ettetulewad asjad järjest sisse kirjutatakse'; Wiedemann 1893: 308 *kladde 'Cladde'; EÕS 1925: 231 klade 'kaustik'; ÕS 1980: 273 klade 'kõnek. kaustik'; VL 2012 klade '(sks Kladde ‹ holl)'; Tuksam 1939: 561 Kladde 'kaustik, klade'
• Käsitlused: < sks Kladde (EEW 1982: 861); < sks Kladde 'kaustik, klade; mustand' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klade klade (ELS 2015: 300)

klahv, klahvi 'klahvpilli sõrmis' < sks Klave

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 10) Keik sedda tonide öppetust woib isseärranis klaweri ehk orreli klahwidest ärra nähha.
• Murded: klahv, klahvi 'hoop, löök' Puh; `klahvi Lüg; lahv Vig Krk; klahm, klahmi 'hoop, löök' Phl (EMS III: 310)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 *klahw, klahwi 'Clavis, Taste (am Tastinstrumenten)'; Wiedemann 1893: 308 *klahw, klahwi 'Clavis, Taste (am Tastinstrumenten)'; EÕS 1925: 231 klahv; klahvistik 'Klaviatur, Tastatur'; ÕS 1980: 273 klahv 'muus.';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +klafkordium = klavikordium; klavikordium, klaf- (klaw-) 'Klavichord, Saiteninstrument mit Tasten und Metallanschlag'
• Käsitlused: < sks Klaff- ( › klahvistik 'Klaviatur') (EEW 1982: 862); < kasks klaffkordium 'klahvkeelpill' (Raun 1982: 42); < sks Klave 'klahv' lad clāvis (Uibo 2010a: 761-762; EES 2012: 164; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm klahvi, klaffi, lahvi [1874] (kaapin t. lipaston) saranoilla laskeutuva ovi / Klappe < rts klaff 'laskulauta, -levy (saks Klaff)' (SSA 1: 378)

knihv, knihvi 'trikk, kaval võte' < sks Kniff

• Esmamaining: VÕS 1933
• Murded: knihv 'võte, nõks' Kod (EMS III: 351); nihv 'knihv, trikk' Kaa Plt Trv Nõo; `nihvi Lüg (EMS VI: 544)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 726 näpistis, -se; näpistus, -ze 'Zwicken, Kniff'; Wiedemann 1893: 658 näpistis, -ze; näpistus, -ze 'Zwicken, Kniff'; VÕS 1933: 165 knihv; ÕS 1980: 276 knihv; Tuksam 1939: 570 Kniff 'kaval võte, riugas, vigur, knihv,'
• Käsitlused: < Bsks Knif (Raun 1982: 43); < sks Kniff 'riugas, vigr, trikk' (EEW 1982: 876; EES 2012: 167; EKS 2019)
• Läti keel: lt sar. knifs knihv (ELS 2015: 303)
• Vrd nipp

kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe, vrd asks koffe Arvestades kohvi jõudmist Eestisse 18. sajandil, tuleb eelistada saksa laensõna alamsaksa omale.

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 590) kui se piim selle Kohwiga on kedetud, siis peab ka sedda seest ärrakurnama; (Hupel 1818: 94) kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; (Lunin 1853: 67) kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
• Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai (EMS III: 452)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi, kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi, kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 363 must kör´t 'Kaffee' (scherzw.); ÕS 1980: 281 kohv;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
• Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe (EEW 1982: 899); < asks Koffe(e), vrd vn kofe (Raun 1982: 45); < vn кофе (SSA 1: 274); < asks koffe 'Kaffe' (‹ araabia qahwa) (EES 2012: 171); < sks Koffee 'kohv'
• Läti keel: lt kapeja [1872] Kaffee (Sehwers 1953: 47); lt kaffe̮s Kaffee (Kettunen 1938: 100); lt kafija (LELS 2012: 99);
• Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1786; 1733 Caffe-huonen] Kaffee < rts kaffe (SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317); krj kohvi, koufei, koufi, koffi; Akrj kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee (SSA 1: 274); is kohviŋ karvain pruun (Laanest 1997: 76); vdj kofi, koffi kohv; кофе (VKS: 445); vdj kohvimüllü kohviveski; кофейная мельница (VKS: 448); lv kaf̀fə̑ Kaffee (Kettunen 1938: 100); lv kaffe kohv; kafija (LELS 2012: 99)

krahh, krahhi 'järsk kokkuvarisemine' < sks Krach

• Esmamaining: Postimees 1883
• Vana kirjakeel: (Postimees 1883) 21.09: ”Linda” seltsil pea ”krah”, s. o. pankrott oodata olla
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 274 krahh '(ettevõtte järsk kokkuvarisemine)'; ÕS 1980: 307 krahh 'järsk kokkuvarisemine, täielik nurjumine'; VL 2012 krahh '(sks Krach)'; Tuksam 1939: 588 Krach 'raksa[h]tus, kärga[h]tus, prahvatus; pauk; mürts'
• Käsitlused: < sks Krach (EEW 1982: 977); < sks Krach 'mürts, prantsatus, lärm; tüli, riid, sõim; krahh' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krahs krahh (ELS 2015: 343)

krahv, krahvi 'aadlitiitel; aadlik' < sks Graf

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) krawi Jssand 'Graff'; krawiwald 'Graffschafft 'krahvkond''; (Hupel 1818: 100) kraw, -i + r. d. 'Graf'; (Lunin 1853: 72) krahw, -i r. d. 'графъ'; (Masing 1821: 79) Krahw Kettler Kuramaal, kel paljo mõisaid on
• Murded: krahv Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Muh Hi Mär Tõs Hää sporKPõ I Plt Hls TLä Võn San V(-v´); krahb Mar; krahav Kod; rahv Kse Vän Tor KJn Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krahw, krahwi 'Graf'; Wiedemann 1893: 383 krahw, krahwi 'Graf'; ÕS 1980: 307 krahv; VL 2012 krahv '(sks Graf)'; Tuksam 1939: 424 Graf 'krahv'
• Käsitlused: < sks Graf 'krahv' (EEW 1982: 978; Raun 1982: 50; EKS 2019)
• Läti keel: lt grāps, grāvs Graf (Sehwers 1953: 36); lt grāfs Graf (VLV 1944: 248); lt grāfs krahv (ELS 2015: 343);
• Sugulaskeeled: sm kreivi Graf < asks grêve ~ rts greve (Bentlin 2008: 125); sm kreivi [1610] < rts greve (Häkkinen 2004: 491); vdj graafa, graaffi krahv; граф (VKS: 235)

krihv, krihvi 'käepide; paaditull; hobuseraua haak' < sks Griff

• Murded: krihv 'käepide; jäänael' Hlj VNg Lüg Hi LNg Ris Kei Kad Kod Lai Ran sporVId(-h´v); rihv Emm; krehv Var Nis; rehv Ans (EMS III: 832)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 309 krihv 'kõnek. (käe)pide; terav hobuseraua haak'; Tuksam 1939: 428 Griff 'käepide, pidam, kahv; vars, sang, kõrv'
• Käsitlused: < sks Griff 'käepide, nupp; haare' (EEW 1982: 986; EES 2012: 182); < sks Griff 'käepide' (EKS 2019)

kunde, kunde 'ärisõber; klient' < sks Kunde

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1878) 10.06: Lugeja, kes Saksakeelt ei mõista, ei wõi jo mitte teada, et „kundid“ üks uus sõna on, mis Saksakeele sõnast „Kunden“ tehtud.
• Murded: kunde 'alaline ostja, tellija; klient' Kaa Krj Pha Käi Mar Han Pär Saa Jür Amb Pst Krk Nõo Rõn Se(-õ); `kunde Kuu (EMS IV: 30); kunn 'kunde' Kaa (EMS IV: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1070 kauba-sõbr 'Kunde'; Wiedemann 1893: 1143 töö-tellija 'Kunde'; EÕS 1925: 292 kunn 'ärisõber'; ÕS 1980: 319 kunde 'kõnek. alatine ostja, tellija, klient'; kunn 'van. kõnek. kunde'; Tuksam 1939: 602 Kunde 'ärisõber; klient; ostja, fam. kunn'
• Käsitlused: < sks Kunde 'klient' (EEW 1982: 1046; EES 2012: 192; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuñde Kunde (Handels, Geschäftsfreund) (Sehwers 1953: 61); lt sar. kunde; klients kunde (ELS 2015: 360)

kümmel, kümli 'köömnenaps' < sks Kümmel

• Murded: kimmel, kimmeli V; kimmel, `kimle 'köömneviin' Plt (EMS IV: 698)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 342 kümmel '(naps)'; Tuksam 1939: 601 Kümmel 'köömen'; Kümmelbranntwein 'köömneviin, kümmel'
• Käsitlused: < sks Kümmel 'köömneliköör' (EEW 1982: 1174; Raun 1982: 65; EES 2012: 214); < sks Kümmel 'köömen; köömnenaps' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles Kümmel (carum carvi) < nd. kȫmel 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65); lt ķimelis der Kümmelschnaps < nd. kümmel 'Name eines beliebten Schnapses' (Sehwers 1953: 66); lt ķimelis Kümmel (Getränk) (VLV 1944: 318); lt ķimelis kümmel (ELS 2015: 397)

püüne, püüne 'näitelava; tribüün' < sks Bühne

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 972 [püüne] 'vt. näitelava'; EKSS 4: 655 püüne 'kõnek. läitelava'; Tuksam 1939: 175 Bühne 'lava, tribüün, estraad'
• Käsitlused: < sks Bühne 'platvorm; (näite)lava' (EES 2012: 409); < sks Bühne 'lava, tribüün, estraad' (EKS 2019)