|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
aadel, aadli 'valitsev seisus' < sks Adel
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Adel 'suurt suggu, moisnikko suggu r. d.'; (Hupel 1818: 308) Adel 'moisnikko suggu'
- Murded: `aadel Kuu Ris; aadel KJn; `oadel Kos (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 59 *ādel, ādeli 'Adel, Edelmann'; EÕS 1925: 1 aadel; ÕS 1980: 21 aadel; VL 2012 aadel '(sks Adel)'; Tuksam 1939: 29 Adel 'aadel; aadliseisus';
- Saksa leksikonid: Grimm ADEL, m. origo, indoles, nobilitas, generositas, ahd. adal, mhd. adel, nnl. adel
- Käsitlused: < sks Adel 'aadel' (EEW 1982: 1; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm aateli [1610] aateli(sto), aatelissääty / Adel, adlig < mrts ad(h)el 'aateli(nen), ylhäinen' (SSA 1: 49); sm aateli < rts adel (‹ asks adel) (Häkkinen 2004: 23)
kahhel, kahli 'glasuuritud pottkivi' < sks Kachel
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kackelahjo 'Kachelofen'; (Vestring 1720-1730: 188) Pott-Ahhi 'ein Ofen von Kacheln'; (Hupel 1780: 405) Kachel 'ahjo pot r. d. , ahjo kiwwi r. d., sawwi (pottiseppä) kiwwi d.'; (Hupel 1818: 441) Kachel 'ahjo pot od. kiwwi r. d.'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 204 *kahli, kahli 'Kachel'; Wiedemann 1893: 185 *kahli, kahli 'Kachel'; Wiedemann 1893: 183 *kahel, -i (kahwel) 'Kachel'; ÕS 1980: 223 kahhel 'ehit. glasuuritud pottkivi või saviplaat'; VL 2012 kahhel '(sks Kachel ‹ keskld cachus)'; Tuksam 1939: 538 Kachel 'kahhel, kahvel[kivi]; ahjukivi'
- Käsitlused: < sks Kachel 'kahhel' (EEW 1982: 648; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kaakeli [1853] < rts kakel (Häkkinen 2004: 308)
kai, kai 'sadamasild' < sks Kai
- Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
- Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)
kalla, kalla 'ilutaim (Zantedeschia)' < sks Kalla
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 169 kalla 'toavõhk (toalill)'; ÕS 1980: 229 kalla 'bot. ilutaim ((Zantedeschia)'; VL 2012 kalla '(uusld calla ‹ kr)'; Tuksam 1939: 540 Kalla 'võhk (taim)'
- Käsitlused: < lad calla 'kalla' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kalla kalla (ELS 2015: 246);
- Sugulaskeeled: sm kalla [1900-luvun alkupuoli] < lad calla (Häkkinen 2004: 329)
kanal, kanali 'kaevatud voolusäng' < sks Kanal
- Esmamaining: Eesti-Ma 1821
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 442) Kanal 's. Graben (= kraaw r. d., raaw H.)'; (Eesti-Ma 1821: 23) Tulleb tähhendada, et kanalid muud ühtegi ei olle, kui sured ja süggawad krawid
- Murded: kanal 'laiem kraav' Lüg Jäm Mär; kanaa·l Kuu Jõh Khk Kaa Rei sporPä Kos Trm MMg KJn Hls Krk Se (EMS II: 631)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kānāl, -i; kānāw, -i 'Kanal'; Wiedemann 1893: 234 *kānāl, -i; kānāw, -i 'Kanal'; Wiedemann 1893: 199 *kanaw, -i 'Canal'; EÕS 1925: 172 kanal 'kaevand, nõva'; ÕS 1980: 231 kanal; VL 2012 kanal '(ld canalis 'toru, renn, kraav')'; Tuksam 1939: 543 Kanal 'kanal'
- Käsitlused: < sks Kanal 'kanal' (EEW 1982: 686; EKS 2019)
- Läti keel: lt kanālis Kanal (VLV 1944: 294); lt kanāls kanal (ELS 2015: 248);
- Sugulaskeeled: sm kanaali [1756] < rts kanal (Häkkinen 2004: 341); vdj kanala kanal; канал (VKS: 378)
kape, kape 'müts, peakate' < sks Kappe
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid 'loorid'
- Murded: kape 'müts' Hää (EMS II: 705)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Tuksam 1939: 545 Kappe 'müts; kottmüts, kapuuts'
- Läti keel: lt kape [1782] Mütze < nd. kappe 'eine Kopfbedeckung; die Kappe' (Sehwers 1953: 47)
kapp, kapi 'jalatsi kannakapp' < sks Kappe
- Murded: kapp (kap´p), kapi 'jalatsi kannaosa tugevdus' Rei VJg Kod Lai Plt KJn Trv Krk Puh Plv Vas Se; kapp, kappi VNg Lüg; kapp, kabi Kuu IisR; kapi, kapi Jäm Muh Rei L Kos Jür (EMS II: 709)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Kappe'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi 'Kappe'; kapi-nahk 'Kappenleder (über dem Absatz)'; *kapp-õmblus 'Kappnaht'; EÕS 1925: 177 kapp '(Kappe)'; kapinahk '(saapal)'; Kingsepa 1939: 138 kui pealis liistult lahti tsvikitud, pannakse talle sisse tagumine kapp; ÕS 1980: 235 kapp 'jalatsi kanda ümbritsev tugevam osa'; Tuksam 1939: 545 Kappe 'katen; otskate'
- Käsitlused: < sks Kappe (EEW 1982: 699; Raun 1982: 31); < sks Kappe 'väike müts; kapp (jalatsil)' (EES 2012: 129); < sks Kappe 'müts, pigimüts, barett; kapott; (jalatsi)kapp' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kapas Stiefelhackenleder < nd. kapp 'Hackenleder' (Sehwers 1953: 47); lt kape [kanna]kapp (ELS 2015: 255);
- Sugulaskeeled: sm kappi (kengän) Kappe
kapsel, kapsli 'ümbris, kest' < sks Kapsel
- Esmamaining: Jannsen 1857
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 27.11: [kellal] kuldsed seierid peäl, kapsel ümber
- Murded: `kapsel, `kapsli (-le) 'uurikest' Kuu Lüg Vai eP M; `kapsli, `kapsli VNg Nõo San Krl Har Rõu Se (EMS II: 713)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 *kapsel, kapsli (-le) 'Kapsel'; Grenzstein 1884: 51 kapsel (Kapsel) 'karp, kast, mis millegi asja ehk looma (konnakarp) ümber on'; Wiedemann 1893: 207 *kapsel, kapsli (-le) 'Kapsel'; EÕS 1925: 177 kapsel 'ümbrik, karbike, kihn'; ÕS 1980: 236 kapsel 'kattev kest, ümbris, karbike; anat. kihn'; VL 2012 kapsel '(ld capsula 'karbike')'; Tuksam 1939: 546 Kapsel 'kapsel; zool. med. kihn; bot. kupar'
- Käsitlused: < sks Kapsel 'kapsel' (EEW 1982: 700; EKS 2019)
- Läti keel: lt kapsula Kapsel (VLV 1944: 295); lt kapsula, mat. kapsele kapsel (ELS 2015: 255);
- Sugulaskeeled: sm kapseli [1853] < rts kapsel (SSA 1: 308; Häkkinen 2004: 355)
kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
- Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
- Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)
krell, krelli 'ere, terav (värvus)' < sks grell
- Murded: krel´l 'ere, kriiskav (värv)' Rõu; rel´l Han (EMS III: 823)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 308 krell 'kõnek. ere, terav'; Tuksam 1939: 427 grell 'ere, räige; kriiskav; ere, pimestav[hele]'
- Käsitlused: < sks grell 'ere, pimestav; räige' (Raun 1982: 51; EES 2012: 182); < sks grell 'kiiskav, ere' (EKS 2019)
nall, nalli 'pannal' < sks Schnalle
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: nal´l (-ll) 'pannal; juukseklamber' IisR Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei sporL Hag Juu JMd Koe VJg Kod Lai Plt KJn M TLä Rõn sporV; `nalli Jõh Vai (EMS VI: 486)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 648 nal´l´, na´l´i 'Schnalle'; EÕS 1930: 573 nall 'pannal'; Tuksam 1939: 860 Schnalle 'pannal, van. nall'
- Käsitlused: < sks Schnalle 'pannal' (EEW 1982: 1665; EES 2012: 307; EKS 2019)
paal, paali 'post laevade kinnitamiseks sadamasillal' < sks Pfahl, vrd asks pâl Laensõna hiline jõudmine eesti kirjakeelde viitab laenamisele saksa keele vahendusel, ent esinemus läti, liivi ja soome (meremeeste) keeles osutab, et laenutee on võinud alata alamsaksa keelest.
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) saibas 'Pfahl'
- Murded: paal (-l´), paali 'laevakinnituspost' Jäm Khn Hää; paal, `paali Jõe; paal, `paalu VNg (EKI MK; EMS VII: 39)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 849, 851 pōla-pos´t (D) 'eingerammter Pfosten'; pōl, pōla (D) 'Ramme'; EÕS 1930: 671 paal 'laev. post, vai, tulp'; ÕS 1980: 483 paal ~ paalpost 'post laevade kinnitamiseks'; VL 2012 paal 'hol paal 'vai, post''; Tuksam 1939: 749 Pfahl 'vai; teivas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pâl 'pfahl; bes. der Grenzpfahl, Grenze'; Seemannsprache 1911: 612 Pfahl 'starker, hölzerner Pfosten, welcher längs Kajen, um Trockendocks usw. in den Grund getrieben wird'
- Käsitlused: < kasks pâl (EEW 1982: 1863); < kasks pâl 'Pfosten zur Befestigung der Schiffstaue' ‹ lad palus, vrd asks paal (GMust 1948: 58, 84); < sks Pfahl 'vai, teivas, post' (EKS 2019)
- Läti keel: lt pãlis Pfahl < mnd. pāl 'Pfahl' (Sehwers 1953: 86); lt pālis paal (ELS 2015: 592);
- Sugulaskeeled: sm paalu [1745; 1601 paali] merkkipylväs; (lieka)vaaja; hautakivi / Pfahl; Pflock; Grabmal < mrts pāl(e) (SSA 2: 279); lv pǭļ vai, paal; palis;
- Läti keel: lv spǭ'lõz paal, post; pālis (LELS 2012: 250, 314)
pall, palli 'kaubaühik' < sks Ballen
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; Wiedemann 1893: 761 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; EÕS 1930: 693 pall 'kaub. (Packen, Ballen, Warenballen)'; ÕS 1980: 489 pall '(kaubapakk)'; Tuksam 1939: 110 Ballen '(Warenballe, 10 Ries) pall'
- Käsitlused: < sks Ballen 'kaubapall' (EEW 1982: 1914; EKS 2019)
- Läti keel: lt ballis ein Ballen Papier (Sehwers 1953: 8)
sall, salli < sks Schal
- Esmamaining: Jannsen 1861
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
- Murded: sal´l, sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´, -i 'Shawl'; Wiedemann 1893: 1001 sal´l´, -i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
- Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль (EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; EES 2012: 458); < sks Schal 'sall' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šalle sall (ELS 2015: 757)
tabel, tabeli 'lahtritena korrastatud andmestik' < sks Tabelle
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tabel (-l´) 'plaan' Lüg Jäm Rei Juu Iis Plt Hel Plv(-õl´); tabe·ll Lüg; taabel Ans Kse (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1219 *tabel, -i 'Tabelle'; Grenzstein 1884: 143 tabel (Tabelle) 'ülenähtaw arwude, asjade etc. kokkusead ajaloo, arwustiku etc. põllul'; Wiedemann 1893: 1105 *tabel, -i 'Tabelle'; EÕS 1937: 1505 tabel; ÕS 1980: 688 tabel; Tuksam 1939: 954 Tabelle 'tabel'
- Käsitlused: < sks Tabelle 'tabel' (EEW 1982: 3032; EKS 2019)
- Läti keel: lt tabula Tabelle (VLV 1944: 516); lt tabula tabel (ELS 2015: 847)
vaal, vaala 'suurim mereimetaja (Cetacea)' < sks Wal
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 635) Suhr merre kalla 'Walfisch'; (Vestring 1720-1730: 63, 279) Wallas Kalla 'Der Wahl Fisch'; Wallas-Kalla 'Ein Wahlfisch'; (Piibel 1739) Ja Jummal loi sured wallas-kallad; sa murrad wallas kallade Pead katki wee sees; (Hupel 1780: 305) wallaskalla r. 'Wallfisch'; (Hupel 1818: 275) wallas-kalla r. d. 'Wallfisch'; (Masing 1822: 180) Kalla on seäl õtsata, ülgid ja wallaskalla nendasammoti; (Lunin 1853: 221) wallas-kalla r. d. 'китъ (рыба)'
- Murded: vaal, vaali 'vaal, valaskala' Hag (EKI MK); vaalaskala 'vaal' Khk Pöi Hag Juu Kos Nõo; `vaalaskala RId; valaskala Kuu Hlj Phl KJn Vas; valvaskala Muh Phl; vallaskala Rõn; võllaskala Kõp Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1432 walas-kala 'Walfisch'; Wiedemann 1893: 1323 *wāl, wāla (wālas-kala, walas-kala) 'Wal, Walfisch'; EÕS 1937: 1626 vaal '(Wal)'; ÕS 1980: 761 vaal 'zool.'; Tuksam 1939: 1099 Wal 'vaal, valaskala'
- Käsitlused: < sks Wal, Walfisch 'vaal' (EEW 1982: 3602; EES 2012: 582); < sks Wal 'vaal' (EKS 2019)
- Läti keel: lt val̃zivs Walfisch < dt. Walfisch (Sehwers 1953: 151); lt valzivs Wal (VLV 1944: 627); lt valis vaal (ELS 2015: 960);
- Sugulaskeeled: sm valas [1544 valaskala] < rts val (Häkkinen 2004: 1438)
vall, valli 'purjenöör või -tross' < sks Fall, rts fall
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: vall, `valli 'purjenöör' R(`valli VNg); vall, valli Hi; val´l, valli Sa; val´l, val´li L (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; ÕS 1980: 770 vall 'mer. nöör või tross purje ülestõmbamiseks'; Mereleksikon 1996: 465 vall '(hol val)'; VL 2012 vall 'laeva seisevtaglase tross' '(sks Fall ‹ hol val)'; Tuksam 1939: 297 Fall '(Hißtau) raatõsteköis'
- Käsitlused: < sks Fall 'vall, purjetross', vrd rts fall 'vall' (EEW 1982: 3685; EES 2012: 589); < sks Fall 'Fall, Tau zum Aufhissen einer Raa oder eines Segels' (GMust 1948: 38, 95; SSA 3: 401)
- Läti keel: lt falle (virve buras pacelšanai) (mar.) vall (LELS 2012: 61; ELS 2015: 978);
- Sugulaskeeled: sm valli, falli [1863] raa'an t. purjeen nostoköysi / (seemänn.) Fall < rts fall (SSA 3: 401; SKES: 1623); vdj valli < sm ~ ee (SSA 3: 401); vdj faala vall, tross või köis purje ülestõmbamiseks < vn фал (VKS: 223); lv fal Falte; Taljen bzw. Taue, mit denen Rahen und Segel gehisst werden < sks Fall (Kettunen 1938: 54); lv fal vall (nöör purje heiskamiseks) (LELS 2012: 61)
