[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
• Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
• Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
• Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)

krunt, krundi 'maatükk' < sks Grund Isegi kui kaugemas minevikus võidi kokku puutuda alamsaksa grunt-sõmaga, siis viitavad kirjalikud allikad laenamisele saksa keelest.

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) Pöhhi /a 'Grund'; Alluß 'Grund, fundamentū'
• Murded: krun´t, krun´di 'maatükk' Lä K I V(kron´t); krun´t, krundi Jäm sporL T VId; krunt, `krundi R; krunt, krundi Hi; run´t, run´di L VlPõ; run´t, rundi Sa Muh Pä M (EMS III: 878)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; Wiedemann 1893: 395 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; VSS 1917: 103 krunt 'tilus, tonttimaa'; EÕS 1925: 280 krunt 'Grundstück, Liegenschaft'; ÕS 1980: 213 krunt 'piiristatud maatükk'; Tuksam 1939: 432 Grund 'põhi; krunt; (maa)omand';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grunt 'Grund, Boden, Erde; Grundbesitz; Baugrund, Fundament'
• Käsitlused: < sks Grund ~ ? asks grund (EEW 1982: 999); < kasks grunt (Raun 1982: 52; EES 2012: 184); < sks Grund (SSA 1: 421)
• Läti keel: lt gruñte Grund < mnd. grunt (Sehwers 1918: 148; Jordan 1995: 63); lt gruntsgabals krunt (ELS 2015: 348);
• Sugulaskeeled: sm krunti [1874] perustus, kivijalka; pohjaväri; maakappale; sisu, (luja) luonne / Grund, Fundament; Grundfarbe, Stück Land; (starker) Charakter < rts grund 'pohja, perustus; Pohjaväri; maa-alue; peruste, periaate'; is kruntti maa, maaperä, maapalsta < ee krunt ~ vn грунт mõlemad ‹ sks Grund; Akrj gruntti rakennuksen perustus < vn грунт (SSA 1: 421); vdj gruntta, gruntti krunt; хутор (VKS: 238); lv grun`t Grund < kasks grunt (Kettunen 1938: 62); lv grunt krunt; grunts (LELS 2012: 65)

kunde, kunde 'ärisõber; klient' < sks Kunde

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1878) 10.06: Lugeja, kes Saksakeelt ei mõista, ei wõi jo mitte teada, et „kundid“ üks uus sõna on, mis Saksakeele sõnast „Kunden“ tehtud.
• Murded: kunde 'alaline ostja, tellija; klient' Kaa Krj Pha Käi Mar Han Pär Saa Jür Amb Pst Krk Nõo Rõn Se(-õ); `kunde Kuu (EMS IV: 30); kunn 'kunde' Kaa (EMS IV: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1070 kauba-sõbr 'Kunde'; Wiedemann 1893: 1143 töö-tellija 'Kunde'; EÕS 1925: 292 kunn 'ärisõber'; ÕS 1980: 319 kunde 'kõnek. alatine ostja, tellija, klient'; kunn 'van. kõnek. kunde'; Tuksam 1939: 602 Kunde 'ärisõber; klient; ostja, fam. kunn'
• Käsitlused: < sks Kunde 'klient' (EEW 1982: 1046; EES 2012: 192; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuñde Kunde (Handels, Geschäftsfreund) (Sehwers 1953: 61); lt sar. kunde; klients kunde (ELS 2015: 360)

kurss, kursi 'suund; hind' < sks Kurs

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 458 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; Grenzstein 1884: 72 kurs (Kurs) 'jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord'; Wiedemann 1893: 417 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; EÕS 1925: 297 kurss 'koos, suund; kaub. (Kurs)'; ÕS 1980: 322 kurss 'suund; maj. väärtpaberite börsihind'
• Käsitlused: < sks Kurs 'kurss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurss kurss (ELS 2015: 364);
• Sugulaskeeled: sm kurssi [1747] < rts kurs (Häkkinen 2004: 519); vdj kursi, kurssi kurss, sõidusuund; курс (VKS: 517); lv kurs kurss; kurss (mar.) (LELS 2012: 154)

kurt, kurdi 'vöö' < sks Gurt

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 417) Gurt 'wö r., d.'
• Murded: kurt (-r´-) 'vöö' Kuu VNg Jõh S Mar Kse Pä Ris Hag Kos Koe Kad VJg Lai Vil Hls sporV; kurte Trm KJn Ote San Se(-õ); kurde Mih Vil Nõo Plv(-õ) (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 746 vöö-pael (D) 'Gurt aus Zeug'; ÕS 1980: 322 kurt 'van. vöö'; Tuksam 1939: 436 Gurt 'vöö, vöörihm';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 84 Gurt 'Gürtel'; Gurt wird oft statt Gürtel gebraucht
• Käsitlused: < sks Gurt 'vöö, rihm' (EEW 1982: 1060; EES 2012: 195)
• Läti keel: lt gurte Gürtel < Bsks Gurt (Sehwers 1953: 38)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

munt, mundi 'lõug; suudlus' < sks Mund

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: mun´t, mundi 'lõuaots' Sa (EMS VI: 187); mun´t, mundi 'lõug' Khk (EKI MK); munt, mundi 'lastek musi, suudlus' Hi; munt, `mundu sporR; mun´t, mun´du Hel (EMS VI: 187); munts, `muntsu 'lastek musi, suudlus' Ris VNg (EMS VI: 187); mundi abe 'lõuahabe' Khk (EMS VI: 182)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 629 mun´t, mun´di (D) 'vgl. sū'; anna mun´ti '= anna sūd'; Tuksam 1939: 692 Mund 'suu'

punkt, punkti 'kirjavahemärk; arvestus- või hindamisühik' < sks Punkt

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 195) punkt, -i r. d. 'Punkt, Punktum'; (Masing 1823: 196) egga olle nemmad ka ühtigi kirja wahhetähtedest teädnud, ei kommast, ei punktist; (Lunin 1853: 151) punkt, -i r. d. 'точка, пунктъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 puṅkt, -i 'Punkt, Satz, Periode'; Grenzstein 1884: 118 punkt (Punkt) 'kirjamärk, tarwitatakse lause lõpul'; Wiedemann 1893: 895 puṅkt, -i 'Punkt, Satz, Periode'; EÕS 1930: 861 punkt 'täpp; koht'; ÕS 1980: 547 punkt; Tuksam 1939: 777 Punkt 'punkt, täpp; asjaolu, seik'
• Käsitlused: < sks Punkt 'punkt' (EEW 1982: 2231; EKS 2019)
• Läti keel: lt punkts, punkte Punkt (Sehwers 1953: 97); lt Punkt punkts (VLV 1944: 404); lt punkts punkt (ELS 2015: 670)

sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
• Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)