[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hõissa 'rõõmuhüüatus' < vrd sks heisa 'juchhei'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `õissa (õissa) Muh Mar Lih Tor Ris Juu Trm Plt KJn Trv Krk San; `hõissa Krl Rõu Plv; `öissa Jäm Khk Rei; `(h)oissa Kuu VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 809 hõitsa! 'juchhe!'; Wiedemann 1893: 735 hõiza! 'heisa'; Wiedemann 1893: 734 hõitsa! 'juchhe!'; ÕS 1980: 170 hõissa
• Käsitlused: < sks heisa ~ rts hejsan (EEW 1982: 420); < vrd sks heisa (Raun 1982: 15); < sks heisa, heissa 'hõissa' (EES 2012: 82)

mansa, mansa 'meeskond; kamp, punt' < sks Mannschaft

• Murded: mansa 'kamp; meeskond' Pär Saa VMr (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 336 mēs-kond, -konna 'Mannschaft'; Tuksam 1939: 657 Mannschaft 'meeskond'
• Käsitlused: < sks Mannschaft 'meeskond' (EES 2012: 276; EKS 2019)

marjas, marjase 'kaardimäng' < sks Mariage, vrd vn марьяж

• Murded: `marjaa·s 'marjas, kaardimäng' Lüg Jõh IisR Pha Emm Rei LNg Mar Kos Jür HljK (EMS V: 960); marjas (-r´-) 'kaardimäng' Jür Trm Kod KJn; marjass (-r´-) Hel TLä San Plv Se; `marjass Vai (EMS V: 962)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 474 marjas 'kaardimäng (mariage)'; Haljaspõld 1933: 761 marjas 'prants. mariage, kaardimäng'; ÕS 1980: 407 marjas 'kaardimäng'; VL 2012 marjas '(pr mariage 'abielu')'
• Käsitlused: < sks Mariage (EEW 1982: 1505)
• Läti keel: lt mariaža (precēšanās kāršu spēlē) Mariage (VLV 1944: 347)

marss, marsi 'rütmis astumine; muusikateos' < sks Marsch

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 10.10: Pranzusse ninl Preusi södda-wäe hulka omma Saksamaal kik marsi pääl.; (Erlemann 1864: 78) Mars on nisuggune musik ehk mäng, mis meie astmisse jures teme ja kelle ritmus nendasammoti on kui meie astmine.
• Murded: marss (-r´-) 'marssimine' Kuu Khk Vll Han Tõs Jür VJg Trm Kod Plt KJn Trv Puh Krl Har Plv Lut; mars VNg Jäm San(-r´s) (EMS V: 967)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 573 mar´s, -i 'Marsch'; kīr-mar´s 'Eilmarsch'; ÕS 1980: 408 marss 'liikumine taktsammul; teat. muusikateos'; VL 2012 marss '(pr marche)'; Tuksam 1939: 660 Marsch 'marss[imine]; muusikateos'
• Käsitlused: < sks Marsch (EEW 1982: 1508)
• Läti keel: lt maršs [1696] Marsch (Sehwers 1953: 77); lt maršs Marsch (Musikstück) (VLV 1944: 347); lt maršs marss (ELS 2015: 479);
• Sugulaskeeled: sm marssi [1679] < rts marsch (Häkkinen 2004: 688); vdj marš marss; марш (VKS: 706)

marssal, marssali 'kõrgeima auaste sõjaväes, väeülem' < sks Marschall

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 492) Markal 'Marschall'; (Jannsen 1864) 27.05: Marshal Pelissier surnud.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 573 *marshal, -i (marsal) 'Marschal'; EÕS 1925: 476 marssal 'tallmeister; kõrgem õue-ringkonna ametnik; piduametnik; väeülem'; ÕS 1980: 408 marssal 'sõj. kõrgeim sõjaväeline auaste'; Tuksam 1939: 660 Marschall 'marssal'
• Käsitlused: < sks Marschall 'marssal' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mārskalkis, mārskalis Marschall < mnd. marschalk (Sehwers 1953: 78); lt maršals Marschall (VLV 1944: 347); lt maršals marssal (ELS 2015: 479);
• Sugulaskeeled: sm marsalkka, marski Marschall < rts marskalk, marsk (Bentlin 2008: 143); sm marsalkka [1570] < rts marskalk (‹ asks marschalk) (Häkkinen 2004: 688)

muusa, muusa 'kunsti ja teaduse kaitsejumalanna' < sks Muse

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 93 muuse (Muse, Muße) 'kunstijumal wanade Greeklaste juures, kunst ise, iseäranis luulekunst'; EÕS 1925: 537 muus 'kunsti kaitsejumalanna (Muse)'; ÕS 1980: 437 muusa 'müt. kunsti ja teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias'; Tuksam 1939: 694 Muse 'muusa'
• Käsitlused: < sks Muse 'muusa' (EKS 2019)
• Läti keel: lt Mūza (mākslas dieviete) Muse (VLV 1944: 365); lt mūza muusa (ELS 2015: 519);
• Sugulaskeeled: sm muusa [1887] < rts musa (Häkkinen 2004: 751)

pärsia 'Pärsiast pärit' < sks Persien, ? vn Персия

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 885 per´si-kana (per´sis-kana) 'persisches Huhn'; Wiedemann 1893: 803 per´si-kana (per´sis-, persu-kana) 'persisches Huhn'; Wiedemann 1893: 788 *Pärsia 'Persien'; *Pärslane, -ze 'Perser'; EÕS 1930: 938 pärsia [kunst, keel, vaip] 'persisch'; ÕS 1980: 561 pärsia '[keel, vaip]'; Tuksam 1939: 748 persisch 'Pärsia, pärsia'
• Käsitlused: < ? vn Персия, ? sks Perser, Persien (EEW 1982: 2322)

tursla, tursla 'sõel' < sks Durchschlag

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 506) Wotta - - 8 Loti tougatud nisso webakkid, mis Turslagi läbbi on söölutud; (Hupel 1818: 258) turslak, -i r. d. 'Durchschlag'; (Lunin 1853: 205) turslak, -i r. d. 'цѣдильная тряпица'
• Murded: `tursla 'kurnsõel' Kuu Jõh Vai; turslag, -i Pha Pär Amb Puh; turslak, turslagi Rei; `tursslag, -i Rõu; `tursslak, -i Jür Hls Krl; `turhslag, -i Pst; `tur´sslah, -i Han Saa; `turslahi, `tursslahi Khk Pha; `tur´hlass, -i Han; turslaht, -lahi Nõo; `tusla, `tuslakas Jõh; `tusslae Juu; turslein Pär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1354 *turlag, -i; turslak, -i 'Durchschlag'; Wiedemann 1893: 1225 *turlag, -i; turslak, -i 'Durchschlag'
• Käsitlused: < sks Durchschlag ~ asks dorch-slach (EEW 1982: 3373)
• Läti keel: lt † duršlãgs Durchschlag (Sehwers 1918: 147); lt duršlãgs, durslaks Durchschlag (Sehwers 1953: 30);
• Sugulaskeeled: lv dur̄´šlaɢ Durchschlag (Kettunen 1938: 43)