[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
• Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
• Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
• Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)

mürt, mürdi 'taim (Myrtus communis)' < sks Myrte

• Murded: mir´t (-r-) 'toalill; pukspuu liik' Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn sporV; `mirti Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 558 mürt 'bot. (Myrtus communis, gemeine Myrte)'; ÕS 1980: 444 mürt 'bot. Myrtus'; VL 2012 mürt '(kr myrtos)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (e. mirt)'
• Käsitlused: < sks Myrte 'mirt' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 99; EES 2012: 301)
• Läti keel: lt mirte Myrte (VLV 1944: 366); lt mirte mürt (ELS 2015: 535)

püüne, püüne 'näitelava; tribüün' < sks Bühne

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 972 [püüne] 'vt. näitelava'; EKSS 4: 655 püüne 'kõnek. läitelava'; Tuksam 1939: 175 Bühne 'lava, tribüün, estraad'
• Käsitlused: < sks Bühne 'platvorm; (näite)lava' (EES 2012: 409); < sks Bühne 'lava, tribüün, estraad' (EKS 2019)

tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
• Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
• Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)

tüll, tülli 'riidesort' < sks Tüll

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1367 *tül´l´, -i 'Tüll'; Wiedemann 1893: 1236 *tül´l´, -i 'Tüll'; EÕS 1937: 1609 tüll '(Tüll)'; ÕS 1980: 751 tüll 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 979 Tüll '(Tüllarten) tüll'
• Käsitlused: < sks Tüll 'durchsichtiges Zeug; tüll' (EEW 1982: 3488; EKS 2019)
• Läti keel: lt tills Tüll (VLV 1944: 534); lt tills tüll (ELS 2015: 944);
• Sugulaskeeled: sm tylli harsokangas < rts tyl (‹ sks Tüll) (Häkkinen 2004: 1371)

tüübel, tüübli 'kinnitusdetail' < sks Dübel

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 752 tüübel 'tehn. detail, mis takistab tarindosade nihkumist teineteise suhtes'; EKSS 5: 1109 tüübel 'salapulk; õõnes kinnitusvarb'; Tuksam 1939: 209 Dübel 'vt Dobel'; 201 Dobel '[ühendus]pulk, puunael, kinnis'
• Käsitlused: < sks Dübel 'tüübel, salapulk' (EEW 1982: 3509; EKS 2019)
• Läti keel: lt puļķis Dobel (VLV 1944: 140)

tüümian, tüümiani 'ravim- ja maitsetaim, aed-liivatee (Thymus Serpyllum L.)' < sks Thymian

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) nink kinksiwa telle Kulda / Tümminat / nink Mürre; (Lithander 1781: 34) 114 'Keeda siis Ädikast ülles Timiani, sibbula, terwe Neeglikesse, terwe Pipra ning Petersilli lehtega.'; (Lenz 1796: 18) Aija peenride päle peap külwama - - Pä-sallatid, Reddisid, Portulakid, Timian n. t.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 *tīmian, -i 'Thymian'; Wiedemann 1893: 1158 timian, -i '= tīmian'; Wiedemann 1893: 1163 tīmian, -i (timian) 'Thymian (Thymus Serpyllum L.)'; EÕS 1937: 1611 tüümian 'aed-liivatee (taim); farm.'; ÕS 1980: 753 tüümian 'bot. (vt. aed-liivatee)'; Tuksam 1939: 964 Thymian 'tüümian, aed-liivatee'
• Käsitlused: < sks Thymian 'tüümian' (EKS 2019)

tüüp, tüübi 'iseloomulike tunnuste kogum; kuju, tegelane' < sks Typ(us)

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 tüüpus; EÕS 1937: 1611 tüüp 'näidis-, põhikuju; ürgkuju; valatud trükitäht'; ÕS 1980: 753 tüüp; Tuksam 1939: 981 Typ 'tüüp'
• Käsitlused: < sks Typ, Typus 'tüüp' (EEW 1982: 3510; EKS 2019)
• Läti keel: lt tips Typus (VLV 1944: 535); lt tips tüüp (ELS 2015: 945);
• Sugulaskeeled: sm tyyppi [1890] < rts typ (Häkkinen 2004: 1377)