[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

jõõr, jõõra 'ind, kiim' < Bsks Gier

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: jõõr (g jõõra, jõõri, jõõru) 'suguiha, kiimalus, tiirasus' Muh Vig Var Khn Tor Hää M (EMS II: 283)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 181 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; Wiedemann 1893: 164 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; ÕS 1980: 210 murd. jõõr, jõõra 'tiirasus, ind (inna)'; Tuksam 1939: 411 Gier 'ahnus, [kirglik] himu'
• Käsitlused: < ? deskr (EEW 1982: 590); < Bsks Gier 'ahnus, himu; aplus' (EES 2012: 104); < sks Gier 'ahnus, aplus' (Uibo 2007: 51-54; EKS 2019)

liköör, likööri 'magus ja kange alkohoolne jook' < sks Likör

• Esmamaining: Jannsen 1862
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1862) 12.12: Maggust wina ja liköri
• Murded: `liköö·r Tor KJn Räp(-r´); likee·r VNg Koe Hls; liker Plt Krk; `lig̬ü̬ü·r´ Urv; lekiir Krl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 499 *likēr, -i; liköör, -i (lekīr) 'Likör'; EÕS 1925: 395 liköör '(peen magus viin)'; ÕS 1980: 372 liköör; VL 2012 pr liqueur ‹ ld liquor 'vedelik'); Tuksam 1939: 638 Likör 'liköör'
• Käsitlused: < sks Likör 'liköör' (EEW 1982: 1311; EKS 2019)
• Läti keel: lt liķieris Likör (VLV 1944: 337); lt liķieris liköör (ELS 2015: 430);
• Sugulaskeeled: sm likööri [1766] < rts likör (Häkkinen 2004: 611)

mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
• Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)

mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
• Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
• Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
• Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)

notar, notari 'sõltumatu ametiisik, kes sooritab notariaaltoiminguid' < sks Notar

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 *nōtǟr, -i 'Notär'; Grenzstein 1884: 99 notarius (Notarius) 'ülema kohtu kirjutaja; kontraktide, testamentide ja muude dokumentide ammetlik kinnitaja suurtes linnades Wenemaal'; Wiedemann 1893: 678 *notārius, -ze; notǟr, -i 'Notär'; EÕS 1930: 606 notar; ÕS 1980: 461 notar 'jur. dokumente ja juriidilisi akte tõestav või vormistav ametnik'; Tuksam 1939: 723 Notar 'notar'
• Käsitlused: < sks Notar 'notar' (EKS 2019)
• Läti keel: lt notārs Notar (VLV 1944: 380); lt notārs notar (ELS 2015: 556)

närv, närvi 'erk' < sks Nerv

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 279) Preilen, kellest sedda immet rägitakse, olli wägga närw (Nervenschwach) ja allati haigeseggane
• Murded: närv (-r´-) 'närvikiud; närvisüsteem' Kuu RId sporS sporL sporHa JMd Ann Kad VJg Iis Kod Ksi KJn Trv Krk Puh Ote San Krl Har Rõu; närb PJg (EMS VI: 830)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nerwus, -e 'Nerv'; Wiedemann 1869: 1613 *när´w, -i (d) 'Nerv'; Wiedemann 1893: 664 ner´w, -i; nerw, -u; nerwus, -ze 'Nerv'; Wiedemann 1893: 660 *när´w, när´wi; närwus, närwuse 'Nerv'; EÕS 1930: 630 närv 'erk'; ÕS 1980: 468 närv; VL 2012 närv '(‹ ld nervus)'; Tuksam 1939: 715 Nerv 'närv, erk'
• Käsitlused: < sks Nerv 'närv; enesevalitsemine' (EEW 1982: 1794; EES 2012: 328); < sks Nerv 'närv' (EKS 2019)
• Läti keel: lt nervs Nerv (VLV 1944: 376); lt nervs närv (ELS 2015: 569);
• Sugulaskeeled: vdj n´erva närv; нерв (VKS: 804)

sapöör, sapööri 'demineerija' < sks Sappeur

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1006 *sappöör, -i (sapöör) 'Sappeur'; EÕS 1937: 1265 sapöör 'vt. sapeerija'; lk 1263 sapeerija 'sõj. (Sappeur)'; ÕS 1980: 618 sapöör 'sõj. inseneriväe sõdur'; Tuksam 1939: 828 Sappeur 'sapöör, pioneer'
• Läti keel: lt sapieris sapöör (ELS 2015: 760)