|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
märts, märtsi 'aasta kolmas kuu, paastukuu' < sks März
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 11) Märts ehk Paasto-Kuu; (Masing 1822: 193) Petterpurrist sel 8mal Martsil
- Murded: mär´ts (-r-) sporSa Mär Kse Tõs Khn Tor JMd Koe Iis Trm Lai Plt Trv TLä San sporV; marts (-r´-) sporR Rei Kse Ris Amb Pee VJg Kod Vas Lei (EKI MK); paastukuu (`paastu-, pastu-, puassukuu) 'märts' R eP eL (EMS VII: 53)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 653 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1869: 635 marts, martsi-kū 'März'; Wiedemann 1893: 590 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1893: 574 marts, martsi-kū 'März'; EÕS 1925: 553 märts 'paastu-, helmekuu'; ÕS 1980: 442 märts; VL 2012 märts '(sks März ‹ ld Martius ‹ Mars)'; Tuksam 1939: 660 März 'märts[ikuu], paastu-, van. urbekuu'
- Käsitlused: < sks März 'märts' (EEW 1982: 1622; Raun 1982: 97; EKS 2019)
- Läti keel: lt marts März (VLV 1944: 348); lt marts märts (ELS 2015: 531);
- Sugulaskeeled: vdj martti, marttikuu märts, märtsikku; март (VKS: 706)
peits, peitsi 'värvaine' < sks Beize
- Esmamaining: Keemia 1914
- Murded: peits (-t´-) 'puidu töötlemise lahus' Rei Han Trm Plt Krk Har; peets Kod (EMS VII: 326)
- Eesti leksikonid: Keemia 1914: 28 протрава 'Beize, prissel'; EÕS 1930: 737 peits 'tehn., keem. lõigutis, prissel'; ÕS 1980: 502 peits 'söövitusvahend; värvaine'; Tuksam 1939: 128 Beize 'peitsimine; peits, söövitis'
- Käsitlused: < sks Beize (EEW 1982: 1980; Raun 1982: 119); < sks Beize 'peits, peitsimine, söövitus; puhtimine; marinaad, marineerimine; park(aine), parkimine' (EKS 2019)
- Läti keel: lt beice peitsvärv (ELS 2015: 621)
pelts, peltsi 'riietusese' < sks Pelz
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 499) Pelz 'kassokas r. , kassuk d.'
- Murded: pel´ts 'poolkasukas; kampsun' Jäm Khk Pha Pöi Muh sporL sporM Vas (EMS VII: 339)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´ts, -i 'Kamisol, Jacke'; Wiedemann 1893: 799 pel´ts, -i 'Kamisol, Jacke'; Tuksam 1939: 746 Pelz 'nahk; karusnahk, karvik; kasukmantel'
- Käsitlused: < sks Pelz 'nahk' (EEW 1982: 1987; EKS 2019)
pits1, pitsi 'napsiklaas' < sks Spitz(glas)
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 531) üks Pitsklaas sullatud woid
- Murded: pits (-t´-), pitsi (-t´-) 'napsiklaas; pitsitäis' Khk Muh Mär Han sporPä JMd Iis Kod Äks KJn M TLä Võn Ote Rõu Räp; pits, `pitsi Kuu Lüg IisR (EMS VII: 542)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; EÕS 1930: 783 pitsklaas 'viina-, napsiklaas (Spitzglas)'; ÕS 1980: 517 pits 'napsiklaas; napsiklaasitäis'; Tuksam 1939: 914 Spitzglas 'pitsklaas; veiniklaas'
- Käsitlused: < sks Spitz(glas) (EEW 1982: 2085; Raun 1982: 123); < sks Spitzglas 'veiniklaas', Bsks Spitzglas 'likööriklaas' (EES 2012: 374); < Bsks Spitzglas 'napsiklaas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt spics; spicglãze Spitz; Spitzglas (Weinglas) (Sehwers 1953: 115)
pits2, pitsi 'tipp, ots; jalatsi ninaots' < sks Spitze
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) otz/a 'spitze (mucro)'
- Murded: pits, `pitsi 'piibupits' R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi Khk Pöi Muh Käi LNg Tõs Tor Ris Juu Koe Sim Trm Kod Plt KJn Krk Puh Võn Har VId (EKI MK; EMS VII: 541); pits, pitsi (`pitsi) 'terav ots, tipp' Kuu Rei Khn Kei Ran TMr Har Se (EKI MK; EMS VII: 542); pits, pitsi 'saapanina' IisR Kaa Emm Vig Kod Lai Krk Rõn (EKI MK; EMS VII: 542)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´s, -i 'Spitze'; pību-pit´s 'Pfeifenspitze'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; sigari-pit´s 'Cigarrenspitze'; EÕS 1930: 783 pits 'ots (piibulips, sigarihoidja, -suuline; pitsklaas'; ÕS 1980: 517 pits 'ots'; Tuksam 1939: 914 Spitze 'ots, teravik; (von Stiefeln) nina';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spisse 'Spitze'
- Käsitlused: < asks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja' (EES 2012: 374; EKS 2019)
- Läti keel: lt *spice Spitze < mnd. spitze (Sehwers 1918: 159); lt spice Spitze (Sehwers 1953: 115); lt kurpes purngals pits (ELS 2015: 643);
- Sugulaskeeled: lv spit´š Spitze; Spitz, spitzig < sks (Kettunen 1938: 379); lv spitš suitsupits; iemutis (LELS 2012: 302); lv spitš terav, terava otsaga; ass, spics (LELS 2012: 302); lv špits tipp; galotne, spice (LELS 2012: 314)
pits3, pitsi '(heegeldatud) võrkkudum' < sks Spitze
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 184) pits, -i r. d.; -e d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 142) pits, -i r. d. 'кружена'
- Murded: pits, `pitsi R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi sporSa Muh Hi Mar Kse Han Pä Ha JMd Koe sporViK I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 541)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; Wiedemann 1893: 828 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; EÕS 1930: 783 pits 'niplis (Spitze)'; ÕS 1980: 517 pits '(riiete kaunistamiseks)'; Tuksam 1939: 914 Spitze '(Gewebe) pits'
- Käsitlused: < kasks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze (Raun 1982: 123; EES 2012: 374; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm pitsi [1664] koristekudos / Spitze(nverziehung) < rts spets, spits 'kärki, huippu, pitsi' (‹ sks Spitze, kasks spitze) (SSA 2: 378; SKES: 582); sm pitsi, petsi (Klöppel)spitze < rts spets, spits 'Klöppelspitze; Spitze' (Bentlin 2008: 158); vdj pittsi pits; кружево (VKS: 929); lv špitsõd pits (tekstiiltoode); mežģīnes (LELS 2012: 314)
plats, platsi 'väljak; piiratud maa-ala; istekoht' < sks Platz
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) keik rahwas istusid platsi peäl Jummala koia ees; (Hupel 1818: 184) plats, -i r. d. 'Platz'; (Masing 1821: 240) Sagiks jäi platsi peäle wõitja wõetawaks 173 suurt tükki, 171 lippu, 24 tuhhat püssi; (Lunin 1853: 143) plats, -i r. d. 'место, площадь'
- Murded: plat´s, plat´si (-t-) '(piiritletud) maa-ala; asupaik' Jäm sporL K IPõ T V; plats, platsi Rei Phl; plats, `platsi R; lat´s, lat´si (-t-) Sa Muh sporL Kõp Vil M (EMS VII: 572)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plat´s, -i (lat´s) 'Stelle, Platz'; Wiedemann 1893: 837 plat´s, -i (lat´s) 'Stelle, Platz'; EÕS 1930: 788 plats 'väli, koht'; ÕS 1980: 520 plats; Tuksam 1939: 759 Platz 'koht, plats; ruum'
- Käsitlused: < sks Platz 'koht; ruum; väljak' (EEW 1982: 2095; Raun 1982: 124; EES 2012: 375; EKS 2019)
- Läti keel: lt placis Platz (Sehwers 1953: 90);
- Sugulaskeeled: vdj plattsi plats, maatükk; väljak; плац, участок, площадь (VKS: 935)
prints, printsi 'kuningapoeg, monarhi meessoost pereliige' < sks Prinz
- Esmamaining: Masing 1821
- Vana kirjakeel: (Masing 1821: 68) Eile õhto jõudis … Prints Mecklenburg Schwerin, Saksamaalt tulles meie linna
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 965 *prin´ts, -i 'Prinz'; Wiedemann 1893: 876 *prin´ts, -i 'Prinz'; Grenzstein 1884: 118 prints (Prinz) 'riigiwalitseja perekonna liikmete auunimi meesterahwale'; Wiedemann 1893: 876 *prin´ts, -i 'Prinz'; EÕS 1930: 826 prints 'kuningapoeg, noor vürst'; ÕS 1980: 535 prints; Tuksam 1939: 770 Prinz 'prints'
- Käsitlused: < sks Prinz 'prints' (EEW 1982: 2175; Raun 1982: 128; EKS 2019)
- Läti keel: lt priñcis Prinz (Sehwers 1953: 95; VLV 1944: 401); lt princis prints (ELS 2015: 658);
- Sugulaskeeled: sm prinssi [1651] < rts prins (Häkkinen 2004: 956); vdj printtsi prints; принц (VKS: 961)
prits, pritsi 'prits, pihustusseade; süstal, süst' < sks Spritze
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 552) Panne siis se taigen Pritsi sisse; (Lenz 1796: 54) peab neid leige weega Aija-Prits-Kanniga öddango pole wallama; (Hupel 1818: 191) prits, -i r. d. 'Spritze'; (Masing 1825: 292) Pollitsei olli pritsidega sinna ruttand; (Lunin 1853: 148) prits, -i r. d. 'насосъ, пожарная труба'
- Murded: prit´s (-t-), prit´si (-t-) 'pritsimisseade; süstal' Jäm Khk Vll Muh Rei sporL Ris Juu JõeK JMd Koe VMr Plt KJn Trv sporT V; prits, `pritsi R(`pritsi Vai); prits, pritsu Tõs Iis Kod; rit´s, ritsi Khk Vll Pöi Muh Han Mih KJn M (EMS VII: 754)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prit´s, -i; prits, -u 'Spritze'; Wiedemann 1893: 876 prit´s, -i; prits, -u 'Spritze'; perse-prit´s 'Klystierspritze'; EÕS 1930: 827 prits 'piisuti'; ÕS 1980: 535 prits; Tuksam 1939: 918 Spritze 'prits; med. süstel'
- Käsitlused: < sks Spritze 'prits; süst(al)' (EEW 1982: 2176; Raun 1982: 128; EES 2012: 385; EKS 2019)
- Läti keel: lt sprice [1782] Spritze (Sehwers 1953: 117); lt † novec. šprice prits (ELS 2015: 658)
puts, putsi 'vulva' < sks Putze, vrd kasks putz, puts
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 251) puts r., d. 'das weibliche Geburtsglied'; (Hupel 1818: 197) puts r., d. 'weibliche Geburtsglied'; (Lunin 1853: 152) puts r., d. 'женскiй дѣтородный удъ'
- Murded: puts, `putsi Jõe Kuu Lüg Vai; put´s, putsi S sporL Ris HJn Koe Kad Rak VJg Sim Iis Ksi Lai Plt M TLä V(put´š Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s, putsi 'weibliche Scham'; Wiedemann 1893: 901 put´s, putsi 'weibliche Scham';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
- Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' (EEW 1982: 2255); < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' (EES 2012: 396); < sks putze 'naise suguelund' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: lvS puts (SLW 2009: 156); lv put̄´š Pfütze < sks (Kettunen 1938: 320)
tüts, tütsi 'tugipuu' < sks Stütze
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tüts 'tugipuu' Kuu Hi VJg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1370 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Wiedemann 1893: 1239 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Tuksam 1939: 951 Stütze 'tugi'
- Vrd tits
vürts, vürtsi 'maitseaine' < sks Würze, Bsks Wirze
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 208) Rohhud 'Gewürtz'; (Lithander 1781: 216) Inglise Würtsiga
- Murded: vürts (-r´-) VNg JMd Trm; virts (-r´-) Kuu VNg Lüg Kaa Krj Pöi Muh Rei L sporKPõ Iis Kod Plt KJn M Puh San sporV; `virtsi VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1560 *wür´ts, -i '= wir´ts'; Wiedemann 1869: 1518 *wir´ts, -i 'Gewürz'; *wir´tsima 'würzen'; Grenzstein 1884: 180 vürtsid (Gewürze) 'mitmed mõrudad ja magusad taimelikud söögiasjad, millega toit maitsewaks tehakse ja seedmist äratatakse'; Wiedemann 1893: 1370 wir´ts (wür´ts) 'Gewürtz'; Wiedemann 1893: 1406 wür´ts, -i '= wir´ts'; ÕS 1980: 812 vürts; Tuksam 1939: 1137 Würtze 'vürts'; Tuksam 1939: 410 Gewürz 'vürts, maitseaine'
- Käsitlused: < sks Würze 'vürts; maitseaine; eriline maitse' (EEW 1982: 4005; Raun 1982: 213; EES 2012: 623); < sks Würze 'vürts' (‹ Wurz 'taim, juurikas') (EKS 2019)
- Läti keel: lt virces Gewürz < dt. Würze 'scharfen, angenehmen Geschmack mitteilende Speisezutat von Pflanzen' (Sehwers 1953: 158); lt virca Würze (VLV 1944: 659); lt virces vürts (ELS 2015: 1047)
ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
- Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
- Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)
