|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
ahv, ahvi 'loom' < sks Affe
- Esmamaining: Masing 1818
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Pertike 'Affe'; (Göseken 1660: 582) pertick 'Affe'; (Helle 1732: 156) pertik 'der Affe'; (Hupel 1780: 233) pärdik d. 'der Affe'; (Masing 1818: 133) Ahw seisab omma mele, omma teggude, ja omma kujo polest, õtse selle wahhe peäl, mis Jummal innimesse ja mõistmata lomade wahhele jätnud.
- Murded: ahv eP eL(ah´v, ahv´); ahav Kod; `ahv(i) R (EMS I: 151)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 11 ahw, ahwi 'Affe'; Wiedemann 1893: 10 ahw, ahwi 'Affe'; ÕS 1980: 29 ahv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 affe 'Affe'; ape 'Affe; Narr'; Schiller-Lübben affe (für ape ist selten) 'Affe'; MND HW I affe 'Affe; übertragen als Schimpfwort'; Afferenlant 'Libia'; āpe 'Affe; auch Schimpfwort; Narr, Nachahmer';
- Käsitlused: < kasks, sks (EEW 1982: 35); < asks affe, sks Affe (EES 2012: 46); < sks Affe 'ahv' (Raun 1982: 2; EKS 2019)
- Läti keel: lt āpis Affe < mnd. āpe 'Affe' (Sehwers 1953: 6); lt pērtiķis, mērkaķis ahv (ELS 2015: 26);
- Sugulaskeeled: sm apina, apinja [1637] Affe < mrts apina, apinia, apinja (vrd kasks apinne, apynne 'naarasapina') (SSA 1: 79; Häkkinen 2004: 59); vdj abiz´jana, obezjana < vn обезьяна (VKS: 100)
jaht, jahi 'väike laev' < sks Jacht
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 311) hajaja laiw 'JachtSchiff'
- Murded: jaht 'ühemastiline purjekas' Jõe Kuu Hlj Khk Mus Emm Rei Rid Tor Ris; `jahti VNg; jäht Muh Emm (EMS II)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jaht, jahi 'Jachtschiff'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jachtschiff'; EÕS 1925: 132 jaht 'laev, kiirpurjekas'; jahtkaljas 'Jachtgaljass'; ÕS 1980: 198 kerge veesõiduk; VL 2012 jacht '(holl jacht)'; Tuksam 1939: 531 Jacht 'jaht[laev]'
- Käsitlused: < sks Jacht 'Jachtschiff' (EEW 1982: 533; Raun 1982: 19); < hol Jacht (GMust 1948: 75); < hol jacht 'kiire ühemastiline purjelaev' (Mereleksikon 1996: 114)
- Läti keel: lt jahta Jacht (VLV 1944: 289); lt jahta jaht (ELS 2015: 206);
- Sugulaskeeled: sm jahti Jacht < asks ~ hol jacht(e) ~ rts jakt (Bentlin 2008: 118); sm jahti [1770] < rts jakt (Häkkinen 2004: 271); vdj jahti jaht, jahtlaev; яхта (VKS: 308)
krahh, krahhi 'järsk kokkuvarisemine' < sks Krach
- Esmamaining: Postimees 1883
- Vana kirjakeel: (Postimees 1883) 21.09: ”Linda” seltsil pea ”krah”, s. o. pankrott oodata olla
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 274 krahh '(ettevõtte järsk kokkuvarisemine)'; ÕS 1980: 307 krahh 'järsk kokkuvarisemine, täielik nurjumine'; VL 2012 krahh '(sks Krach)'; Tuksam 1939: 588 Krach 'raksa[h]tus, kärga[h]tus, prahvatus; pauk; mürts'
- Käsitlused: < sks Krach (EEW 1982: 977); < sks Krach 'mürts, prantsatus, lärm; tüli, riid, sõim; krahh' (EKS 2019)
- Läti keel: lt krahs krahh (ELS 2015: 343)
krahv, krahvi 'aadlitiitel; aadlik' < sks Graf
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) krawi Jssand 'Graff'; krawiwald 'Graffschafft 'krahvkond''; (Hupel 1818: 100) kraw, -i + r. d. 'Graf'; (Lunin 1853: 72) krahw, -i r. d. 'графъ'; (Masing 1821: 79) Krahw Kettler Kuramaal, kel paljo mõisaid on
- Murded: krahv Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Muh Hi Mär Tõs Hää sporKPõ I Plt Hls TLä Võn San V(-v´); krahb Mar; krahav Kod; rahv Kse Vän Tor KJn Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krahw, krahwi 'Graf'; Wiedemann 1893: 383 krahw, krahwi 'Graf'; ÕS 1980: 307 krahv; VL 2012 krahv '(sks Graf)'; Tuksam 1939: 424 Graf 'krahv'
- Käsitlused: < sks Graf 'krahv' (EEW 1982: 978; Raun 1982: 50; EKS 2019)
- Läti keel: lt grāps, grāvs Graf (Sehwers 1953: 36); lt grāfs Graf (VLV 1944: 248); lt grāfs krahv (ELS 2015: 343);
- Sugulaskeeled: sm kreivi Graf < asks grêve ~ rts greve (Bentlin 2008: 125); sm kreivi [1610] < rts greve (Häkkinen 2004: 491); vdj graafa, graaffi krahv; граф (VKS: 235)
pahv, pahvi 'üllatusest keeletu' < sks baff, paff
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 485 pahv 'kõnek. (üllatusest) keeletu';
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 87 baff 'Interj., lautmalend, in der Wendung baff sein 'sprachlos, verblüfft, verdutzt sein''; EWD 2005: 962 paff 'Interj., lautmalend für ein kurzes, schlagartiges Geräusch, vgl. baff, paff sein 'völlig überrascht, sprachlos sein''
- Käsitlused: < sks baff, paff 'jahmunud, keeletu' (EKS 2019)
papa, papa '(vana)isa' < sks Papa
- Esmamaining: Kreutzwald 1840
- Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 10) Wanna Toa-pappa
- Murded: papa 'isa' sporeP sporeL; pappa R (EMS VII: 191-192)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 846 pappa 'Papa, Vater'; Wiedemann 1893: 767 papa 'Papa, Vater'; EÕS 1930: 703 papa 'isa'; ÕS 1980: 492 papa; Tuksam 1939: 740 Papa 'isa, papa; papi'
- Käsitlused: < sks Papa 'papa' (Raun 1982: 116; EES 2012: 352)
- Läti keel: lt paps papa (ELS 2015: 607);
- Sugulaskeeled: sm pappa [1853] < rts pappa (Häkkinen 2004: 873)
raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg, rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg, rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
- Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' (Mäger 1967: 143); < sks Holzschrat 'pasknäär' (EES 2012: 412)
ramp, rambi 'lavapõrand' < sks Rampe
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1014 ramp 'lampiderida näitelava esiäärel'; ÕS 1980: 573 ramp 'lavapõranda eesserv, mis varjab lampe; kaldtee'; Tuksam 1939: 785 Rampe 'ramp, lavapõranda eesserv; kaldtee'; Rampenlicht 'rambivalgus'
- Käsitlused: < sks Rampe 'kallak; lavapõranda eesserv' (EEW 1982: 2408; EKS 2019)
- Läti keel: lt (skatuves) rampa Rampe (VLV 1944: 407); lt (skatuves) rampe ramp (ELS 2015: 707);
- Sugulaskeeled: sm ramppi [1865] < rts ramp (Häkkinen 2004: 1021)
raps, rapsi 'õlikaalikas (Brassica napus oleifera)' < sks Raps
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1023 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; Wiedemann 1893: 927 *raps, rapsi 'Rübsen, Raps'; EÕS 1930: 1020 raps 'bot., agr. õlikaalikas (Raps[kohl], Kohlraps)'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 786 Raps 'õlikaalikas, raps'
- Käsitlused: < sks Raps 'raps' (EEW 1982: 2416; EES 2012: 834; EKS 2019)
- Läti keel: lt rapši Raps (brassica napus) (Sehwers 1953: 98); lt rapsis raps, õlikaalikas (ELS 2015: 708);
- Sugulaskeeled: sm † rapsi < rts raps (‹ sks Raps) (Häkkinen 2004: 1083)
- Vt rüps
rass, rassi 'tõug' < sks Rasse
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood. tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr. tõug; biol. teat. liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
- Käsitlused: < sks Rasse 'rass' (EEW 1982: 2420; EKS 2019)
- Läti keel: lt rase Rasse (VLV 1944: 408); lt rase rass (ELS 2015: 709)
reht 'õige, väärt' < sks recht
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: reht 'õige' Khk Hää Hls Krk (EKI MK); preht, prehi 'puhas, korralik' Koe (EMS VII: 741)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 reht (D) 'recht, richtig'; Wiedemann 1893: 948 reht (D) 'recht, richtig'; Tuksam 1939: 793 recht 'õige, sobiv'
- Käsitlused: < sks recht (EEW 1982: 2446); < kasks recht 'gerade; richtig; passend' (Bentlin 2008: 83)
- Läti keel: lt rekte Recht (Sehwers 1953: 99);
- Sugulaskeeled: sm rehti [1734 rehdisti, 1737 rehti] reilu, kunnon, rehellinen / ehrlich, ordentlich < rts riktig (SSA 3: 60; Häkkinen 2004: 1035)
rehv, rehvi 'rattarehv' < sks Reifen
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 ratta-rehw 'Ziehband'; Wiedemann 1893: 948 ratta-rehw (trehw) (d) 'Radreifen'; EÕS 1930: 1066 rehv 'vits, näit. vankrirattal (Reif[en]); jalgrattal (Luftreif[en]'; ÕS 1980: 582 rehv '(rattal)'; Tuksam 1939: 800 Reifen 'rehv, rattavits'
- Käsitlused: < sks Reifen 'võru; rattavits; rattarehv, -kumm' (EEW 1982: 2447; Raun 1982: 141; EES 2012: 423; EKS 2019)
- Läti keel: lt raipa der eiserne Reif um ein Rad < dt. Reif (Sehwers 1953: 98); lt rēpe der eiserne Reifen um die Räder < mnd. rēp(e) 'Reif' (Sehwers 1953: 100); lt riepa (kummist) rehv (ELS 2015: 717)
rihv, rihva 'soon, õnar' < sks Riefe
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1097 rihv '(palgi sisse raiutud) pikirenn, vara (samba pinnal) (Riefe, Kehle, Kannelüre)'; ÕS 1980: 590 rihv, -a 'ehit. kannelüür, kaunistav pikivaoke (sambal)'; Tuksam 1939: 810 Riefe 'rihv, kiits, vara'
- Käsitlused: < sks Riefe 'rihv, renn, õnar, soon' (EEW 1982: 2470; EES 2012: 426; EKS 2019)
trahv, trahvi 'karistus' < kasks straffe, sks Strafe
- Esmamaining: Masing 1821
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 528) nuchtlus 'Straffe (pœna)'; nuchtlus 'zucht (disciplina)'; (Hupel 1818: 251) trahw, -i r. d.; trahwid. '(Geld)Strafe; Trab'; (Masing 1821: 96) Kes suremad hinda küssib ja wõttab, se peab 10 Rubl. hõbe rahha trahwi maksma; (Lunin 1853: 199) trahw, -i r. d.; trahwid. 'денежное наказание, штрафъ'
- Murded: trahv, `trahvi R; trahv, trahvi Jäm Hi Kse Ris Juu JMd Ann Koe VJg Iis TaPõ Plt T V(trahv´); trahav Kod; trahb, trahbi Lä; rahv, rahvi Sa Muh Han Pä VlPõ M(rah´v) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trahw, trahwi 'Strafe, bes. Geldstrafe'; Wiedemann 1893: 1193 trahw, trahwi (trāp) 'Strafe, bes. Geldstrafe, Pön'; EÕS 1925: 1566 trahv, trahvi; ÕS 1980: 723 trahv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 straffe 'Strafe, Züchtung'; MND HW III straff(e), ○strāfe 'Strafe, Bestrafung'
- Käsitlused: < sks Straf (EEW 1982: 3260; EKS 2019); < kasks straffe (Raun 1982: 181); < asks straffe 'noomitus, karistus, ihunuhtlus' ~ sks Strafe 'karistus, (raha)trahv' (EES 2012: 543)
- Läti keel: lt *strãpe Strafe < mnd. straffe (Sehwers 1918: 160); lt strāpe Strafe < mnd. straff(e) (Jordan 1995: 96);
- Sugulaskeeled: lvS strāp Strafe (SLW 2009: 179); lv strōi`p Strafe < sks Strafe (Kettunen 1938: 383)
