[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

abt, abti 'mungakloostri ülem' < sks Abt

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Abt 'Abt'; (Göseken 1660: 308) Abbati Emmand 'Abtissin'
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 2 abt 'kloostri esimees'; Wiedemann 1893: 2 *abt, abti; klōs´tri-abt 'Abt; Klosterabt'; EÕS 1925: 3 abt 'kloostriülem'; ÕS 1980: 24 abt 'kirikl. (kloostriülem)'; VL 2012 abt '(‹ aramea k aba 'isa')'; Tuksam 1939: 23 Abt 'abt, kloostriülem'
• Käsitlused: < sks Abt 'abt' (EEW 1982: 9; EKS 2019)
• Läti keel: lt abts; abats Abt (VLV 1944: 23); lt abats abt (ELS 2015: 22);
• Sugulaskeeled: sm apotti [Agr] < mrts abboti, ab(b)ot(e) (Häkkinen 2004: 59)

akt, akti 'toiming, tegu' < sks Akt, vn акт

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; Grenzstein 1884: 6 akt (Acte) 'kohtulised kirjad, protokollid, kutsekirjad etc.'; Wiedemann 1893: 21 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; EÕS 1925: 8 akt 'toimus; etteaste; dokument, asjakiri'; ÕS 1980: 33 akt 'toiming, toimetus, tegu; dokument; toimik'; VL 2012 akt '(ld āctus 'toiming')'; Tuksam 1939: 32 Akt 'akt, toiming'
• Läti keel: lt (Handlung) akts Akt (VLV 1944: 28); lt akts akt (ELS 2015: 32);
• Sugulaskeeled: sm akti [1648] tapahtuma, toiminto; asiakirja < rts akt (Häkkinen 2004: 40)

alt, aldi 'madal naishääl' < sks Alt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
• Murded: al´t Jäm Khk Iis Kod KJn Hls Võn Har; `alti VNg; `altu (`alto) Kuu Vll Emm Tõs Kos Nõo; altu (-o) Mar Kse JMd Plt Trm Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; Grenzstein 1884: 9 alto (Alto) 'segakooris see hääl, mis diskandi all käib'; Wiedemann 1893: 26 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; EÕS 1925: 12 alt 'altohääl'; ÕS 1980: 39 alt 'muus. madal naishääl; vastava häälestusaega keel- või puhkpill'; VL 2012 alt '(it alto 'kõrge''; Tuksam 1939: 36 Alt 'alt, alto';
• Saksa leksikonid: Grimm ALT, m. in der musik, die hohe mittelstimme, nach dem it. alto
• Käsitlused: < sks Alt, Alto 'alt' (EEW 1982: 65; EKS 2019)
• Läti keel: lt alts Alt (VLV 1944: 31); lt alts alt (ELS 2015: 40)

jaht, jahi 'väike laev' < sks Jacht

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 311) hajaja laiw 'JachtSchiff'
• Murded: jaht 'ühemastiline purjekas' Jõe Kuu Hlj Khk Mus Emm Rei Rid Tor Ris; `jahti VNg; jäht Muh Emm (EMS II)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jaht, jahi 'Jachtschiff'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jachtschiff'; EÕS 1925: 132 jaht 'laev, kiirpurjekas'; jahtkaljas 'Jachtgaljass'; ÕS 1980: 198 kerge veesõiduk; VL 2012 jacht '(holl jacht)'; Tuksam 1939: 531 Jacht 'jaht[laev]'
• Käsitlused: < sks Jacht 'Jachtschiff' (EEW 1982: 533; Raun 1982: 19); < hol Jacht (GMust 1948: 75); < hol jacht 'kiire ühemastiline purjelaev' (Mereleksikon 1996: 114)
• Läti keel: lt jahta Jacht (VLV 1944: 289); lt jahta jaht (ELS 2015: 206);
• Sugulaskeeled: sm jahti Jacht < asks ~ hol jacht(e) ~ rts jakt (Bentlin 2008: 118); sm jahti [1770] < rts jakt (Häkkinen 2004: 271); vdj jahti jaht, jahtlaev; яхта (VKS: 308)

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

matt1, mati 'tuhm, läiketu' < sks matt

• Murded: mat´t (-tt) 'tuhm, läiketa' VNg Han JJn (EMS V: 994)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt 'tuhm, läiketa'; ÕS 1980: 411 matt 'tuhm, läiketu'; Tuksam 1939: 664 matt 'tuhm, matt, läiketu'
• Käsitlused: < sks matt 'rammetu; tuhm, läiketu' (EEW 1982: 1517; EES 2012: 278); < sks matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane, kahvatu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt matēts matt (ELS 2015: 483)

matt2, mati 'matt (males)' < sks matt

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt '„surnu“, võidetu, kaotanu (malemängus)'; VÕS 1933: 231 matt 'võidetu, kaotanu; kadu (malemängus)'; ÕS 1980: 411 matt '(malemängus)'; Tuksam 1939: 664 matt '(beim Schachspiel) matt, kadu'
• Läti keel: lt (šahā) mats matt (ELS 2015: 483);
• Sugulaskeeled: sm matti šahh-matt (Mägiste 1931: 312)

patt1, pati 'patiseis' < sks Patt

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 498 patt 'sport ühe poole võimetus käiku teha (males)'; Tuksam 1939: 745 patt 'suitsus[olek] (malemängus)'
• Käsitlused: < sks Patt (im Schachspiel); patiseis (EEW 1982: 1956; EKS 2019)
• Läti keel: lt (šahā) pats patiseis (ELS 2015: 613)

patt2, pati '(ravi)vann, kümblus' < sks Bad

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: pat´t '(ravi)vann, kümblus' Sa Muh Han (EMS VII: 244); paadevan´n 'ravivann' Han (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 775 *pat´t´, pati; davon pati-saks (O) 'Badegast'; EÕS 1930: 718 [patisaks] 'vt supelvõõras'; Tuksam 1939: 109 Bad 'kümblus; suplus'
• Vt pati|saks

raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg, rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg, rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
• Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' (Mäger 1967: 143); < sks Holzschrat 'pasknäär' (EES 2012: 412)

sahvt, sahvti 'mahl' < sks Saft

• Esmamaining: Hupel 1771
• Vana kirjakeel: (Hupel 1771: 100) Moisast ehk Apteke peäl otsi Rabarbersawt, ning anna sedda lapsele; (Lithander 1781: 138) panne Pippart, sola /--/ ning Sitroni Sahwti senna jure; (Lenz 1796: 53) ei pea nende Sahwti ilma häddata leikamisse läbbi ligutama; (Hupel 1818: 214) sahwt, -i r. d. 'Saft; lf. Moos (zumm Essen)'; (Masing 1822: 191) piggista sahwti seest ja wõia sellega hawa; (Lunin 1853: 166) sahwt, -i r. d. 'сокъ, варенье'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102 sahwt, -i 'Saft, Mus'; Wiedemann 1893: 997 sahwt, -i (saht) 'Saft, Mus'; EÕS 1937: 1239 sahvt 'mahl, kok. moos, keedis'; ÕS 1980: 613 sahvt 'van. mahl'; Tuksam 1939: 824 Saft 'mahl, van. sahvt'
• Käsitlused: < sks Saft 'mahl' (EEW 1982: 2674; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt zapte [1852] Saft (Sehwers 1953: 161);
• Sugulaskeeled: sm sahti [1678] hausgemachtes Malzgetränk; Saft < rts saft 'Saft; Flüssigkeit' (Häkkinen 2004: 1102; Bentlin 2008: 181)

sakk, saki 'millestki eenduv terav osa' < sks Zacke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: sakk, sakki 'väljaulatuv teravik' VNg Lüg Jõh Vai(sakki); sakk, saki Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Kei Hag JJn Lai Plt; sak´k, saki Trv Hls Krk Nõo San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 998 sakk, saku, saki 'Zacke'; sakiline (W) 'zackig, gezackt'; EÕS 1937: 1240 sake 'sakk müüril, tornil (Zinne)'; ÕS 1980: 613 sakk; Tuksam 1939: 1138 Zacken 'sakk'
• Käsitlused: < sks Zacke 'sakk; (mäe)tipp' (EEW 1982: 2677; Raun 1982: 151; EES 2012: 457; EKS 2019)
• Läti keel: lt caka Zacke (Sehwers 1953: 23); lt caka, robojums sakk (ELS 2015: 756)
• Vrd siksak

sall, salli < sks Schal

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: sal´l, sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´, -i 'Shawl'; Wiedemann 1893: 1001 sal´l´, -i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
• Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль (EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; EES 2012: 458); < sks Schal 'sall' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šalle sall (ELS 2015: 757)

sats1, satsi 'hulk, kogu' < sks Satz

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1273 sats 'kogu (kokkukuuluvaid asju, näit. tööriistu); kurn (mune); salk, portsjon; kandam, kupatus'; ÕS 1980: 621 sats 'hulk, kogu'; Tuksam 1939: 829 Satz 'kogum, komplekt, garnituur, fam. sats'
• Käsitlused: < sks Satz 'kogum, komplekt' (EEW 1982: 2714; Raun 1982: 153; EES 2012: 462; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm satsi [1788] < rts sats 'annos, määrä' (‹ sks Satz) (Häkkinen 2004: 1129)

sats2, satsi 'volang' < sks Besatz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1008 *sat´s, -i 'Besatz'; ÕS 1980: 620 [pitsid ja] satsid; Tuksam 1939: 136 Besatz 'ääris, ääristis; volang'
• Käsitlused: < sks Besatz (EEW 1982: 2714); < sks Besatz '(kaunistav) ääris', sks Einsatz 'vahepits' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sar. volāns sats (ELS 2015: 762)

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte

• Esmamaining: Grenzstein 1884
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
• Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)

silt, sildi 'nimeplaat; etikett' < sks Schild

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 *sil´t, sil´di 'Schild'; Grenzstein 1884: 136 silt (Schild) 'nimekiri uste kohal, kaubamajade seinte pääl etc., mille pääl kaupmehe nimi ja kaup üles tähendatud'; Wiedemann 1893: 1045 *sil´t, sil´di 'Schild, Wappen'; EÕS 1937: 1371 silt '(Schild, Aushängeschild)'; ÕS 1980: 638 silt; Tuksam 1939: 846 Schild 'silt, nimelaud; nimesedel, etikett'
• Käsitlused: < sks Schild 'silt; metallmärk' (EEW 1982: 2800; Raun 1982: 157; EES 2012: 473); < sks Schild 'silt; kilp' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šķiltiņa Schildlein (Sehwers 1953: 132); lt etiķete, izkārtne silt (ELS 2015: 786);
• Sugulaskeeled: sm kyltti [1853] Schild < rts skylt (Häkkinen 2004: 531; Bentlin 2008: 128)

soot, soodi 'purjenöör' < sks Schote

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: suut (suud), `süüdi Kuu; suot, `suodi Jõe Hlj VNg; `suoti Vai; soet, soodi Sa Muh RId; soot (suot), soodi Emm Kse Tõs Khn Ris; s̬u̬ut, soodi Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 247 kaud, kaui 'Schote (zum Richten der Segel)'; Wiedemann 1893: 224 kaud, kaui 'Schote (zum Richten der Segel)'; Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 261 kōt´, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; EÕS 1937: 1423 soot 'kaud (nöör purje seadmiseks tuule järgi)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks'; Tuksam 1939: 866 Schote 'purjeköis, soot';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecke des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < sks Schote 'soot' (EEW 1982: 2867; Raun 1982: 160; EKS 2019); < kasks schote, asks Schote 'Schote' (GMust 1948: 4, 91)
• Läti keel: lt šōte Leine zum Ein- und Ausziehen der Segel (am Strande in der Fischersprache < dt. Schote 'an der untersten Ecke des Segels angebrachte Leine zum Befestigen de Segels an die Wandseite und zum Ausspreizen wie Schiessenlassen desselben' (Sehwers 1953: 139); lt šote soot (LELS 2012: 313);
• Sugulaskeeled: lv šōt soot, šote (LELS 2012: 313)

sort, sordi 'liik, laad; headusjärk' < sks Sorte

• Esmamaining: Frey 1806
• Vana kirjakeel: (Frey 1806: 20) Rahha Sortid on meie Maal ehk höbbe- ehk wask-rahha.; (Hupel 1818: 229) sort, -i r. d. selt. 'Sorte, Art'; (Lunin 1853: 178) sort, -i r. d. 'сортъ, видъ, родъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1170 sor´t, sor´di 'Sorte, Art'; Wiedemann 1893: 1061 sor´t, sor´di 'Sorte, Art'; EÕS 1937: 1426 sort '(Sorte)'; ÕS 1980: 652 sort; Tuksam 1939: 906 Sorte 'sort'
• Käsitlused: < sks Sorte, vrd vn сорт (EEW 1982: 2879); < sks Sorte 'sort; liik, laad' (EES 2012: 484; EKS 2019)
• Läti keel: lt zorte, zurte Sorte (Sehwers 1953: 165); lt šķirne, suga Sorte (VLV 1944: 483);
• Sugulaskeeled: sm sortti [1697] < rts sort (Häkkinen 2004: 1187)

sunt, sundi 'väin, merekitsus' < sks Sund, vrd rts sund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: sunt (-n´-), sundi 'väin; laht' Jäm Phl Ris; sunt, `sundi Jõe Kuu; sun´t, sun´di 'tüma koht liivamägede vahel' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1204 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Wiedemann 1893: 1091 sun´t, sun´di; sunt, sunda 'Sund'; Tuksam 1939: 952 Sund 'väin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sunt 'Sund, Meerenge'; MND HW III sunt 'Meeresenge, bezogen auf die Engen der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Sund ~ rts sund (EEW 1982: 2919); < sks Sund (SKES: 1109); < kasks sunt 'Sund, Meerenge' (GMust 1948: 8, 92)
• Sugulaskeeled: lv zun̄t̀, zun̄ᴅ Meerenge, Sund (Kettunen 1938: 402)

suut, suudi 'paat, veesõiduk' < sks Schute

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1211 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; Wiedemann 1893: 1097 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; EÕS 1937: 1464 suut 'laev (Schute)'; Tuksam 1939: 873 Schute 'suut ([e. kuut]'
• Käsitlused: < sks Schute 'Holzboot' (EEW 1982: 2943); < sks Schute 'Holzboot' (GMust 1948: 92)

süit, süidi 'mitmeosaline helitöö' < sks Suite

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1487 süit 'mitmest osast järjestatud heliteos'; ÕS 1980: 679 süit 'muus. mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö'
• Käsitlused: < sks Suite (in der Musik) 'süit' (EEW 1982: 3008; EKS 2019)
• Läti keel: lt mūz. svīta süit (ELS 2015: 835)

takt, takti 'liikumise kiirus, tempo' < sks Takt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 6, 41) Laulma öppetamine on täielik, kui /--/ lauluannet ehk kuulmist harritakse, takti tundmist ja piddamist selletakse; Aktsendi järgusse ehk rea ueste peale akkamist nimmetab musika öppetus taktiks
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1228 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; Grenzstein 1884: 146 takt (Takt) 'muusikalise aja kord, taktijoonte wahel olewad noodid'; Wiedemann 1893: 1112 *takt, -i 'Takt'; takti lööma 'taktiren'; EÕS 1937: 1513 takt 'muus. korraldatud ajajaotus; tasamõõduline liikumine'; ÕS 1980: 692 takt; Tuksam 1939: 955 Takt 'takt'
• Käsitlused: < sks Takt 'takt' (EEW 1982: 3056; EKS 2019)
• Läti keel: lt takts Takt (VLV 1944: 517); lt takts takt (ELS 2015: 855);
• Sugulaskeeled: sm tahti [1637] < rts takt (Häkkinen 2004: 1254)

vatt1, vati 'üleriie' < sks Wat

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 225) wat r. d. 'женскiй камзолъ'
• Murded: vat´t (-tt) 'jakk, kuub; vammus' R Sa Muh Emm L K I eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1461 wat´t´, wati 'Kleidungsstück, Kamisol, Jacke, Flausch'; Wiedemann 1893: 1320 wat´t´, wati 'Kleidungsstück, Kamisol, Jacke, Flausch'; EÕS 1937: 1651 vatt 'rõivas, pihtkuub'; ÕS 1980: 779 vatt 'meeste kuub, kampsun'; pl. vatid 'üleriie, rõivas'
• Käsitlused: < sks van Wat 'riie, riietus' (EEW 1982: 3766; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)

vatt2, vati '(kohev) puuvill' < sks Watte

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vat´t Khk Kaa Vll Hi Mar Mär Kse Tõs Tor Ris Hag Juu JMd Koe VJg Sim Iis Kod Pal Hls Rõu Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1320 wat´t´, wati 'Watte'; EÕS 1937: 1651 vatt '(Watte)'; ÕS 1980: 779 vatt '(puuvill)'; Tuksam 1939: 1104 Watte 'vatt'
• Käsitlused: < sks Watte 'vatt' (EEW 1982: 3766; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
• Läti keel: lt vate Watte (Sehwers 1953: 152; VLV 1944: 632); lt vate vatt (ELS 2015: 994)
• Vt vateerima