[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kumm, kummi 'materjal; kummist ese' < sks Gummi

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 435) Kummi 'gummi'
• Murded: kumm 'kummi (materjal); kummist ese' Lüg eP Se; kum´m Muh eL; `kummi VNg Vai (EMS IV: 15)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummi, kummi 'Gummi, Gummiharz'; Grenzstein 1884: 34 gummi (Gummi) 'taimematerjaal, millest mitmesuguseid asju walmistatakse'; Wiedemann 1893: 410 *kummi, kummi (kumi) 'Gummi, Gummiharz'; EÕS 1925: 291 kummi 'taimeliim (Gummi)'; ÕS 1980: 318 kumm 'kummiese'; VL 2012 kummi '(ld gummi ~ cummi ‹ kr kommi)'; Tuksam 1939: 435 Gummi 'kummi';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +gummi, gumme 'schleimiger oder klebiger Saft aus Gewächsen, bes. Bäumen, in der Heilkunde gebraucht, Harz, Gummi'; Niedersächsisches Gummi 'Gummi (zum Kleben, Radieren, dehnbarer Soft für feineres Schuhwerk) [spätmnd. gummi]'
• Käsitlused: < sks Gummi (EEW 1982: 1040); < kasks gummi, gumme ~ sks Gummi (Liin 1968: 50); < asks gummi 'kleepiv taimemahl või puuvaik (ravimina)' (EES 2012: 192)
• Läti keel: lt gumija Gummi (VLV 1944: 253); lt gumija kumm (ELS 2015: 359);
• Sugulaskeeled: sm kumi, kummi (gummi) [1769] Gummi < rts gummi (= sks gummi ‹ klatt gummi ‹ kr kómmi ‹ egiptuse) (SSA 1: 434); sm kumi < rts gummi (Häkkinen 2004: 505); lv gummõ kumm, gumija (LELS 2012: 66)

pupe, pupe 'nukk' < sks Puppe

• Esmamaining: Jannsen 1867
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 219) muk, -ka d. 'die Puppe'; (Jannsen 1867) 08.03: rietest, kedda seal innimesse surusse puppide selga pannakse
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 *pupp, pupi 'Puppe'; Wiedemann 1893: 896 pupp, pupa, pupe, pupi 'Puppe'; pupel, pupli 'Puppe'; EÕS 1930: 862 [pupe] 'vt. nukk'; ÕS 1980: 548 pupe 'van. nukk'; Tuksam 1939: 778 Puppe 'nukk; fam. titt'
• Käsitlused: < sks Puppe 'nukk' (EEW 1982: 2235b; Raun 1982: 131; EES 2012: 393; EKS 2019)

rumm, rummi 'alkohoolne jook' < sks Rum

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Masing 1816: 38) Rum mis Jamaikas tuakse
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 *rumm, -i 'Rum'; Wiedemann 1893: 987 *rumm, -i 'Rum'; EÕS 1937: 1169 rumm 'jook (Rum)'; ÕS 1980: 602 rumm '(alkohoolne jook)'; Tuksam 1939: 821 Rum 'rumm (viin)'
• Käsitlused: < sks Rum 'rumm' (EEW 1982: 2554; EKS 2019)
• Läti keel: lt rums Rum (VLV 1944: 428); lt rums rumm (ELS 2015: 740);
• Sugulaskeeled: sm rommi [1766] < rts rum (‹ ingl rum) (Häkkinen 2004: 1059)

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)

timp, timbu 'saiake' < Bsks Timpf

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: timp, `timbu 'saiake' Kuu VNg; timp, timbu Mär Kei Juu JMd (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1280 timp, timbu 'Timpf'; timp-sai '„Timpfweck“'; Wiedemann 1893: 1158 timp, timbu 'Timpf'; timp-sai '„Timpfweck“'; EÕS 1937: 1548 timp, timbu 'timpsai'; timpsai '= timpu'; ÕS 1980: 713 timpsai '= timpu';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben timpe 'Zipfel, Ende, bes. von Kleidungsstücken und vom Brode'; Grimm timpenbrot 'eine art rundstück mit kleinen zipfeln'; Hupel 1795: 238 Timpfweck, Timpfwecken 'ein kleines mit 4 hervorragenden Spitzen versehenes Waizenbrodchen'
• Käsitlused: < ? kasks timpe 'Timpf' (EEW 1982: 3175; Raun 1982: 177); < Bsks Timpf[wecken] 'nelja tipuga saiake' ~ asks timpe 'ots, tipp, nurk' (EES 2012: 530-531); < Bsks Timpweck ~ Timpfweck 'timpu' (EKS 2019)

tuhv, tuhvi 'trepiaste' < sks Stufe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tuhv, tuhvi 'aste' Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhw, tuhwi (tuhwel) 'Stufe'; tuht, tühi (D) 'Stufe'; trepi-tuht 'Treppenstufe'; Wiedemann 1893: 1213; Wiedemann 1893: 1082 *stuhw, -i 'Stufe'; EÕS 1937: 1581 tuhv '[trepi-]aste'; ÕS 1980: 735 tuhv 'kõnek. trepiaste'; Tuksam 1939: 948 Stufe 'aste (einer Treppe usw.)'
• Käsitlused: < sks Stufe 'trepiaste; aste, järk, tase' (EEW 1982: 3328; Raun 1982: 183; EES 2012: 550; EKS 2019)

tulp, tulbi 'kevadine sibullill (Tulipa)' < sks Tulpe

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 8) Selle Kuu sissen woip - - Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid, Arzissid, Wiolid ehk Winalillit etc.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1219 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1230 *tūlip, tūlipa 'Tulpe'; EÕS 1937: 1585 tulp 'taim (Tulipa; Tulpe)'; ÕS 1980: 737 tulp; Tuksam 1939: 979 Tulpe 'tulp'
• Käsitlused: < sks Tulpe 'tulp' (EEW 1982: 3351; Raun 1982: 184; EES 2012: 553; EKS 2019)
• Läti keel: lt tul̃pe, tulpans Tulpe < dt. Tulpe, Tulipan (im 17. Jh.) (Sehwers 1953: 146); lt stulpane Päonie (paeonia officinalis) < dt. Tulipan 'Tulpe' (Sehwers 1953: 126); lt tulpe Tulpe (VLV 1944: 534); lt tulpe tulp (ELS 2015: 915);
• Sugulaskeeled: sm tulppaani [1773] < rts tulpan (Häkkinen 2004: 1349)

tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
• Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
• Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
• Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)