[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
• Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
• Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
• Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

mask, maski 'näokate' < sks Maske

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mask 'näokate' Kuu Lüg Kul Mih KJn Krl; maske Mar Saa I Pil Krk; `maske R Khk Kaa Muh Han Tor Kei; `maskõ Khn Har; `maski Vai Ans (EMS V: 975)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *mas´k, -i 'Maske'; Wiedemann 1893: 574 *mas´k, mas´ki; maske, maske; mas´ki, mas´ki 'Maske'; ÕS 1980: 409 mask; VL 2012 mask '(pr masque ‹ keskld masca)'; Tuksam 1939: 661 Maske 'mask, näokate'
• Käsitlused: < sks Maske (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt maska Maske (VLV 1944: 348); lt maska mask (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm maski [1770] < rts mask (Häkkinen 2004: 690); vdj maska mask; маска (VKS: 706)

muuk, muugi 'riistapuu lukkude avamiseks' < Bsks Mukeisen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 146) muukraud r. d. 'Schlösser-Haken zum Schloß-Oefnen; Diebesschlüssel; lf. Muhkeisen'; (Lunin 1853: 111) muukraud r. d. 'крючекъ для отпиранiя замковъ; поддѣльный ключь'
• Murded: muuk '(võtme osa)' Lüg Nis; muukraud 'muukimisvahend' Lüg Vai Khk Vll Pöi Rei sporL Ris Juu Koe VJg IPõ Plt KJn M Nõo San sporV; muokraud Kuu VNg (EMS VI: 241); munkraud 'muukraud' Muh JMd Puh Krl (EMS VI: 184)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅk-raud, -raua 'Dietrich, Nachschlüssel'; Wiedemann 1869: 703 mūk-raud, -raua '= muṅk-raud'; Wiedemann 1893: 629 muṅk-raud, -raua (mūk-raud) 'Dietrich, Nachschlüssel'; EÕS 1925: 537 muukraud 'Dietrich, Nachschlüssel)'; ÕS 1980: 436 muuk 'muukraud; luku osa'
• Käsitlused: < Bsks Mukeisen 'muukraud' (EES 2012: 290)
• Läti keel: lt mūķĩzeris Dietrich, Diebschlüssel, Hakenschlüssel < Bsks Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken eines Schlosses' (Sehwers 1953: 82); lt mūķis muukraud (ELS 2015: 518)
• Vt muukima

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

stukk, stuki 'kipskrohv' < sks Stuck

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1040 *sikadūr (sikatūr), -i 'Stuckatur'; EÕS 1937: 1438 stukk 'kipskrohv, seinakips; kipskrohv-kaunistised'; ÕS 1980: 660 stukk 'ehit., kunst. kipskrohv'; Tuksam 1939: 947 Stuck 'stukk, [kips]krohv, seinakips'
• Läti keel: lt stukatūras darbs Stuckarbeit (VLV 1944: 511)

taak, taagi 'masti tugitross' < sks Stag

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tāk, tāgi 'Stak'; Wiedemann 1893: 1126 tāk, tāgi 'Stak'; EÕS 1937: 1502 taak '= staag'; 1432 staag 'laev. pideköis'; ÕS 1980: 687 taak, taagi 'mer. masti pikisuunas toestav tross või vaier'; Mereleksikon 1996: 415 taak '(hol stag)'; VL 2012 taak (staag) '(hol staag)'; Tuksam 1939: 921 Stag 'mer. taak [e. staag], pideköis'
• Käsitlused: < sks Stag (am Schiffe) (EEW 1982: 3024; EKS 2019); < sks Stag 'starkes Tau zur Befestigung von Masten u. Stengen nach vorn' (GMust 1948: 92); < sks Stag 'taak' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stags Stag (VLV 1944: 493); lt štaga taak (ELS 2015: 846)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
• Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
• Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
• Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
• Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
• Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
• Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
• Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

tekk, teki 'laevalagi' < asks deck, sks Deck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa pöning (laevatekk) 'gang im schiff'
• Murded: tekk, tekki Jõe Kuu VNg; tekki, tegi Vai; tekk, teki Khk Mus Pha Muh Hi Rid Var Tõs Khn Aud Hää Saa Ris Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Verdeck'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Verdeck'; EÕS 1937: 1533 tekk 'laevalagi'; ÕS 1980: 702 tekk 'laevalagi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'; decke, gedecke 'Deckel, Schutzdach'
• Käsitlused: < sks Deck (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174); < asks deck 'Deck, Verdeck' (GMust 1948: 24, 93); < asks deck 'kate, katus' ~ sks Deck 'tekk, laevalagi' (EES 2012: 522); < sks Deck 'tekk, laevalagi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm täkki [1787] laivan kansi / Deck < rts däck 'laivan kansi'; is täkki; vdj täkki < sm (SSA 3: 354); lv dek̄, kͧo'ig-dek̄ Verdeck des Schiffes < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); lv dek laevalagi, laevatekk; kuģa klājs (LELS 2012: 52)

tikk, tiki '(triibuline) mööbliriie' < sks Dicktuch

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 712 tikkriie 'tekst.triibuline madratsi- ja mööbliriie'; EKSS 5: 776, 777 tikk '= tikkriie'; tikkriie 'triibuline madratsi- ja mööbliriie, tikk'
• Käsitlused: < sks Dicktuch 'tugev villane riie' (EES 2012: 529; EKS 2019)
• Läti keel: lt tiks tikk, tikkriie (ELS 2015: 886)

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < rts tiss, Bsks Tiss

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 249) Tis, -si 'Zitze'; (Hupel 1780: 284) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Hupel 1818: 247) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Lunin 1853: 194) tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
• Murded: tiss, `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-s´s), tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; Wiedemann 1893: 1162 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss; Tuksam 1939: 1151 Zitze 'nisa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Grimm nd. titte 'Zitze'; schwed. titt, tiss 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
• Käsitlused: < kasks tis, rts tiss (tisse, tissa) (EEW 1982: 3189); < rts tiss (Raun 1982: 177); < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' (SSA 3: 300; EES 2012: 533); < Bsks Tiss 'naiserind; nisa' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pupa gals; auch pups, tite Zitze (VLV 1944: 671); lt sar. pups, cicis tiss (ELS 2015: 888);
• Sugulaskeeled: sm tissi [1783] naisen rinta; (ölehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter < rts tiss 'naisen rinta; utare' (‹ asks tis, sks Zitze) (SSA 3: 300); krj tissi rinta; utare < sm tissi (SSA 3: 299; SKES: 1314)

trukk, truki 'rõhk, surve; rõhknööp' < sks Druck

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: trukk, truki 'surve, (sõidu)hoog' Khk Kaa Pha Emm Käi Mär Han Khn Pär Saa Juu Jür VMr Pst Nõo Rõu (EKI MK); trukk, trukki 'vajutusnööp' VNg; trukk, truki Juu Kod; truks, truksi Hag; rupp, rupi Pöi; rups, rupsi Hää; `rupski Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1571 trukk 'vajutis-, vedrunööp, rups'; ÕS 1980: 728 trukk 'kõnek. rõhk, surve; hoog'; Tuksam 1939: 208 Druck 'surve, rõhumine; vajutus; rõhk'
• Käsitlused: < sks Druck 'surve, rõhk' (Raun 1982: 182; EES 2012: 547); < sks Druck- [sub trukknööp] (EEW 1982: 3280)

tuhv, tuhvi 'trepiaste' < sks Stufe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tuhv, tuhvi 'aste' Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhw, tuhwi (tuhwel) 'Stufe'; tuht, tühi (D) 'Stufe'; trepi-tuht 'Treppenstufe'; Wiedemann 1893: 1213; Wiedemann 1893: 1082 *stuhw, -i 'Stufe'; EÕS 1937: 1581 tuhv '[trepi-]aste'; ÕS 1980: 735 tuhv 'kõnek. trepiaste'; Tuksam 1939: 948 Stufe 'aste (einer Treppe usw.)'
• Käsitlused: < sks Stufe 'trepiaste; aste, järk, tase' (EEW 1982: 3328; Raun 1982: 183; EES 2012: 550; EKS 2019)

tulp, tulbi 'kevadine sibullill (Tulipa)' < sks Tulpe

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 8) Selle Kuu sissen woip - - Triiphonen heitsma lasta üttekördsed Hiatsintid, Tulpid, Tatsettid, Jonkillid, Anemonid, Ranunklid, Arzissid, Wiolid ehk Winalillit etc.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1219 tul´p, tul´bi 'Tulpe'; Wiedemann 1893: 1230 *tūlip, tūlipa 'Tulpe'; EÕS 1937: 1585 tulp 'taim (Tulipa; Tulpe)'; ÕS 1980: 737 tulp; Tuksam 1939: 979 Tulpe 'tulp'
• Käsitlused: < sks Tulpe 'tulp' (EEW 1982: 3351; Raun 1982: 184; EES 2012: 553; EKS 2019)
• Läti keel: lt tul̃pe, tulpans Tulpe < dt. Tulpe, Tulipan (im 17. Jh.) (Sehwers 1953: 146); lt stulpane Päonie (paeonia officinalis) < dt. Tulipan 'Tulpe' (Sehwers 1953: 126); lt tulpe Tulpe (VLV 1944: 534); lt tulpe tulp (ELS 2015: 915);
• Sugulaskeeled: sm tulppaani [1773] < rts tulpan (Häkkinen 2004: 1349)

tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
• Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
• Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
• Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)

tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
• Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
• Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)

vunk, vungi 'hoog, ind' < sks Schwung

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vunk (-n´-) 'hoog; kiire minek' Lüg Mus Kaa Krj Emm Rid Kul Saa Juu Krk Nõo Ote San sporV(vun´g Plv); svunk Kaa; vunkratas(s) 'hooratas' Lüg Khk Kaa Pöi Emm Mar Kse Tõs Tor Juu JMd VJg Iis San Krl Har Plv Vas; vonkratas Tor; ponkratas Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1025 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; Wiedemann 1893: 929 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; rammu-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; hōg-ratas, hōu-ratas 'Schwungrad'; ÕS 1980: 800 vunk 'kõnek. hoog'; Tuksam 1939: 883 Schwung 'hoog, van. fam. vunk'
• Käsitlused: < sks Schwung 'hoog' (EEW 1982: 3928; EKS 2019); < sks Schwung 'hoog; vaimustus; liikumiskaar' (EES 2012: 614)
• Läti keel: lt švuñka Schwingung < dt. Schwung 'starke Schwingung' (Sehwers 1953: 141); lt sar. švunka, spars vunk (ELS 2015: 1021)

vuuk, vuugi 'vahekoht; jätkukoht' < sks Fuge

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vuuk 'liitekoht' Kaa Käi Han Var; vuuge Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 *wūge, wūge 'Fuge'; Wiedemann 1893: 1406 *wūge, wūge 'Fuge'; EÕS 1937: 1681 vuuk 'jamand, liidus (Fuge)'; ÕS 1980: 801 vuuk, vuugi 'ehit. liitekoht (müüritises)'; Tuksam 1939: 344 Fuge 'liidus, liitekoht; vahekoht, pragu'
• Käsitlused: < sks Fuge 'pragu; jätkukoht; vuuk' (EEW 1982: 3933; EES 2012: 614; EKS 2019)