[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

agent, agendi 'kellegi huvides tegutsev isik' < sks Agent

• Esmamaining: Jakobson 1867
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1867: 218) Need olid kaks Inglismaa piibliseltsi agenti (saadikut), Peterson ja Pinkerton
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1566 āgent, -i 'Agent'; Grenzstein 1884: 13 asjamees (Agent) 'Soomekeeli asiamies, kaupmeeste, wabrikute, tulekassade etc. asjatoimetaja'; Wiedemann 1893: 7 *agent, agenti 'Agent'; EÕS 1925: 5 agent 'asjur'; ÕS 1980: 27 agent 'kellegi huvides töötav või talitav isik'; VL 2012 agent '(hilisld agens 'toimiv')'; Tuksam 1939: 31 Agent 'agent'
• Käsitlused: < sks Agent 'agent' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aģents Agent (VLV 1944: 28); lt aģents agent (ELS 2015: 24);
• Sugulaskeeled: lv agent agent; aģents (LELS 2012: 22); vdj aagentti agent; агент (VKS: 97)

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Achse am Wagen 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; (Hupel 1818: 307) Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
• Murded: aks, aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi (SW) 'Achse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass';
• Saksa leksikonid: Grimm ACHSE, f. axis. ahd. ahsa, mhd. ahse, schw. dän. axel, alle von der wurzel agere, altn. aka, fahren, umdrehen
• Käsitlused: < sks Achse (EEW 1982: 52)
• Läti keel: lt ass Achse (VLV 1944: 26);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637] pyöriä kannatava tanko < rts axel (Häkkinen 2004: 40)

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 307) Accise 's. Zoll'; (Hupel 1818: 636) Zoll (Abgabe) 'tolli od tatsi rahha r. d.; maks r.'; (Hupel 1818: 242) tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; (Jannsen 1860) 19.10: „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
• Murded: aks, aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi, `aksi VNg Lüg (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj. kaudne makstarbekaupadelt (kapitalistlikes maades)'; VL 2012 aktsiis '(pr accise)'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
• Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' (EEW 1982: 52; EKS 2019)
• Läti keel: lt akcīze Akzise (VLV 1944: 28); lt akcīze aktsiis (ELS 2015: 33)

akt, akti 'toiming, tegu' < sks Akt, vn акт

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; Grenzstein 1884: 6 akt (Acte) 'kohtulised kirjad, protokollid, kutsekirjad etc.'; Wiedemann 1893: 21 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; EÕS 1925: 8 akt 'toimus; etteaste; dokument, asjakiri'; ÕS 1980: 33 akt 'toiming, toimetus, tegu; dokument; toimik'; VL 2012 akt '(ld āctus 'toiming')'; Tuksam 1939: 32 Akt 'akt, toiming'
• Läti keel: lt (Handlung) akts Akt (VLV 1944: 28); lt akts akt (ELS 2015: 32);
• Sugulaskeeled: sm akti [1648] tapahtuma, toiminto; asiakirja < rts akt (Häkkinen 2004: 40)

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)