|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
hülss, hülsi 'kest' < sks Hülse
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 399) keet 'Hülse (von Gersten); Hülse (von Beern)'; (Sakala 1887) 31.01: paberossisi, tubakut ja hülsenid
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (n-it. paberossil)'; VL 2012 hülss '(sks Hülse 'kest, tupp')'; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
- Käsitlused: < sks Hülse (EEW 1982: 470); < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm hylsy < rts hylsa ~ sks hüls, Hülse (Häkkinen 2004: 230)
jõõr, jõõra 'ind, kiim' < Bsks Gier
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: jõõr (g jõõra, jõõri, jõõru) 'suguiha, kiimalus, tiirasus' Muh Vig Var Khn Tor Hää M (EMS II: 283)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 181 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; Wiedemann 1893: 164 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; ÕS 1980: 210 murd. jõõr, jõõra 'tiirasus, ind (inna)'; Tuksam 1939: 411 Gier 'ahnus, [kirglik] himu'
- Käsitlused: < ? deskr (EEW 1982: 590); < Bsks Gier 'ahnus, himu; aplus' (EES 2012: 104); < sks Gier 'ahnus, aplus' (Uibo 2007: 51-54; EKS 2019)
kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
- Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)
kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner
- Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
- Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)
märts, märtsi 'aasta kolmas kuu, paastukuu' < sks März
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 11) Märts ehk Paasto-Kuu; (Masing 1822: 193) Petterpurrist sel 8mal Martsil
- Murded: mär´ts (-r-) sporSa Mär Kse Tõs Khn Tor JMd Koe Iis Trm Lai Plt Trv TLä San sporV; marts (-r´-) sporR Rei Kse Ris Amb Pee VJg Kod Vas Lei (EKI MK); paastukuu (`paastu-, pastu-, puassukuu) 'märts' R eP eL (EMS VII: 53)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 653 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1869: 635 marts, martsi-kū 'März'; Wiedemann 1893: 590 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1893: 574 marts, martsi-kū 'März'; EÕS 1925: 553 märts 'paastu-, helmekuu'; ÕS 1980: 442 märts; VL 2012 märts '(sks März ‹ ld Martius ‹ Mars)'; Tuksam 1939: 660 März 'märts[ikuu], paastu-, van. urbekuu'
- Käsitlused: < sks März 'märts' (EEW 1982: 1622; Raun 1982: 97; EKS 2019)
- Läti keel: lt marts März (VLV 1944: 348); lt marts märts (ELS 2015: 531);
- Sugulaskeeled: vdj martti, marttikuu märts, märtsikku; март (VKS: 706)
mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
- Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)
mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
- Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
- Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
- Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)
mürt, mürdi 'taim (Myrtus communis)' < sks Myrte
- Murded: mir´t (-r-) 'toalill; pukspuu liik' Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn sporV; `mirti Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 558 mürt 'bot. (Myrtus communis, gemeine Myrte)'; ÕS 1980: 444 mürt 'bot. Myrtus'; VL 2012 mürt '(kr myrtos)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (e. mirt)'
- Käsitlused: < sks Myrte 'mirt' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 99; EES 2012: 301)
- Läti keel: lt mirte Myrte (VLV 1944: 366); lt mirte mürt (ELS 2015: 535)
närv, närvi 'erk' < sks Nerv
- Esmamaining: Masing 1822
- Vana kirjakeel: (Masing 1822: 279) Preilen, kellest sedda immet rägitakse, olli wägga närw (Nervenschwach) ja allati haigeseggane
- Murded: närv (-r´-) 'närvikiud; närvisüsteem' Kuu RId sporS sporL sporHa JMd Ann Kad VJg Iis Kod Ksi KJn Trv Krk Puh Ote San Krl Har Rõu; närb PJg (EMS VI: 830)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nerwus, -e 'Nerv'; Wiedemann 1869: 1613 *när´w, -i (d) 'Nerv'; Wiedemann 1893: 664 ner´w, -i; nerw, -u; nerwus, -ze 'Nerv'; Wiedemann 1893: 660 *när´w, när´wi; närwus, närwuse 'Nerv'; EÕS 1930: 630 närv 'erk'; ÕS 1980: 468 närv; VL 2012 närv '(‹ ld nervus)'; Tuksam 1939: 715 Nerv 'närv, erk'
- Käsitlused: < sks Nerv 'närv; enesevalitsemine' (EEW 1982: 1794; EES 2012: 328); < sks Nerv 'närv' (EKS 2019)
- Läti keel: lt nervs Nerv (VLV 1944: 376); lt nervs närv (ELS 2015: 569);
- Sugulaskeeled: vdj n´erva närv; нерв (VKS: 804)
pürst, pürsti 'hari' < sks Bürste
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 959 [pürst] 'vt. hari'; Tuksam 1939: 177 Bürste 'hari';
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 46 Kopfbürste 'Haarbürste (E. K. L. R.)'
- Käsitlused: < sks Bürste 'harja; hari' (Koponen 1998: 156; EES 2012: 408; EKS 2019)
- Läti keel: lt birste Bürste (Sehwers 1953: 12)
rüps, rüpsi 'õlinaeris (Brassica rapa oleifera)' < sks Rübsen
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; Wiedemann 1893: 991 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; EÕS 1937: 1214 rüps 'õlinaeris'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 816 Rübsen 'õlinaeris'
- Käsitlused: < ? kasks … (EEW 1982: 2632); < sks Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris' (EES 2012: 451; EKS 2019)
- Läti keel: lt rĩpši Raps, Rübsen < dt. Rübsen (Sehwers 1953: 102); lt ripsis rüps (Brassica rapa oleifera) (ELS 2015: 747);
- Sugulaskeeled: sm rypsi [1883] öljykasvi / Rübsen < rts rybs, ryps 'rypsi' (‹ sks Rübsen) (SSA 3: 118; Häkkinen 2004: 1083)
särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe
- Esmamaining: Perno Postimees 1871
- Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1871) 03.03: temma shärpe ja must kotka orden; (Haljaspõld 1933: 1286) šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt. särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
- Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' (EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019)
tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
- Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)
tüts, tütsi 'tugipuu' < sks Stütze
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tüts 'tugipuu' Kuu Hi VJg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1370 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Wiedemann 1893: 1239 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Tuksam 1939: 951 Stütze 'tugi'
- Vrd tits
vürts, vürtsi 'maitseaine' < sks Würze, Bsks Wirze
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 208) Rohhud 'Gewürtz'; (Lithander 1781: 216) Inglise Würtsiga
- Murded: vürts (-r´-) VNg JMd Trm; virts (-r´-) Kuu VNg Lüg Kaa Krj Pöi Muh Rei L sporKPõ Iis Kod Plt KJn M Puh San sporV; `virtsi VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1560 *wür´ts, -i '= wir´ts'; Wiedemann 1869: 1518 *wir´ts, -i 'Gewürz'; *wir´tsima 'würzen'; Grenzstein 1884: 180 vürtsid (Gewürze) 'mitmed mõrudad ja magusad taimelikud söögiasjad, millega toit maitsewaks tehakse ja seedmist äratatakse'; Wiedemann 1893: 1370 wir´ts (wür´ts) 'Gewürtz'; Wiedemann 1893: 1406 wür´ts, -i '= wir´ts'; ÕS 1980: 812 vürts; Tuksam 1939: 1137 Würtze 'vürts'; Tuksam 1939: 410 Gewürz 'vürts, maitseaine'
- Käsitlused: < sks Würze 'vürts; maitseaine; eriline maitse' (EEW 1982: 4005; Raun 1982: 213; EES 2012: 623); < sks Würze 'vürts' (‹ Wurz 'taim, juurikas') (EKS 2019)
- Läti keel: lt virces Gewürz < dt. Würze 'scharfen, angenehmen Geschmack mitteilende Speisezutat von Pflanzen' (Sehwers 1953: 158); lt virca Würze (VLV 1944: 659); lt virces vürts (ELS 2015: 1047)
ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
- Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
- Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)
ürp, ürbi 'üleriie' < vrd sks Überwurf
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: ürp Kad VJg Trm Hls Nõo Kam; hürp Urv Har Rõu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1716 ürp 'kerge ülekuub; mantel; ka ürbik'; ÕS 1980: 828 ürp '(lohmakas või kantud) üleriie'; EKSS 6: 691 ürp '(lohmakas) üleriie, harvemini pealisriie'; Tuksam 1939: 992 Überwurf 'ülerõivas, üleriie; mantel'
- Käsitlused: < vrd sks Überwurf (EEW 1982: 4102; Raun 1982: 219)
