[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hord, hordi 'suur korratu hulk inimesi' < sks Horde

• Eesti leksikonid: ERL 1937: 459 hord 'salk, rändrahva väike ühiskondlik üksus, näit. tatarite Kuldhord'; ÕS 1980: 166 hord 'aj. suur jõuk'; VL 2012 hord '(‹ trg)'; Tuksam 1939: 509 Horde 'hord, orda; parv, salk, jõuk'
• Käsitlused: < sks Horde 'hord' (EEW 1982: 386; EKS 2019)
• Läti keel: lt orda hord (ELS 2015: 167)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

parh, parhi 'teat puuvillane riie' < sks Barchent

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'parh' Tõs Aud Tor Hää Saa Kod M Vas (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 848 *parhent, -i 'Barchent'; Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *parhent, -i (pargent, parh-rīe, par´k) 'Barchent'; EÕS 1930: 709 parh 'barhent, puuvillane riie (Barchent)'; ÕS 1980: 494 parh 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 113 Barchent 'barhent, parh'
• Käsitlused: < sks Barchent 'parh' (EEW 1982: 1938; EKS 2019)
• Läti keel: lt parkis Barchent < Bsks Parch 'Barchent' (Sehwers 1953: 86)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'