[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

album, albumi 'foto-, margi- või salmikogumik raamatuna' < sks Album

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `aalbum Kuu; `album Khk Vll Rei Tõs Tor Juu Koe Trm Kod KJn Hls Krk Nõo; `albom Emm Mar Kul Kse Hää Kos JMd Tür Trv San Krl Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1563 *album, -i 'Album'; Wiedemann 1893: 23 *album, albumi 'Album'; ÕS 1980: 36 album; VL 2012 album '(ld album)'; Tuksam 1939: 33 Album 'album'
• Käsitlused: < sks Album 'album' (EKS 2019)
• Läti keel: lt albums album (VLV 1944: 29); lt albums album (ELS 2015: 36);
• Sugulaskeeled: sm albumi [1865] < rts album (‹ sks Album) (Häkkinen 2004: 42)

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

alss, alsi 'rohttaim (Eleocharis)' < sks Alse

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i, als´i (P) 'Binse ['kõrkjas']'; Wiedemann 1893: 26 als´i, als´i (P) 'Binse'; EÕS 1925: 12 alss 'bot. kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot. rohttaim (Eleocharis)';
• Saksa leksikonid: Grimm ALSE, f. artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
• Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' (EES 2012: 49)

alt, aldi 'madal naishääl' < sks Alt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
• Murded: al´t Jäm Khk Iis Kod KJn Hls Võn Har; `alti VNg; `altu (`alto) Kuu Vll Emm Tõs Kos Nõo; altu (-o) Mar Kse JMd Plt Trm Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; Grenzstein 1884: 9 alto (Alto) 'segakooris see hääl, mis diskandi all käib'; Wiedemann 1893: 26 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; EÕS 1925: 12 alt 'altohääl'; ÕS 1980: 39 alt 'muus. madal naishääl; vastava häälestusaega keel- või puhkpill'; VL 2012 alt '(it alto 'kõrge''; Tuksam 1939: 36 Alt 'alt, alto';
• Saksa leksikonid: Grimm ALT, m. in der musik, die hohe mittelstimme, nach dem it. alto
• Käsitlused: < sks Alt, Alto 'alt' (EEW 1982: 65; EKS 2019)
• Läti keel: lt alts Alt (VLV 1944: 31); lt alts alt (ELS 2015: 40)

emu, emu 'Austraalia lennuvõimetu lind (Dromiceius novahollandiae)' < sks Emu

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 100) Lindude seast on tähele panemisewäärt: Ilma tiiwa ja suleta, aga karwadega kaetud emu
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1668 *ēmu 'Emu, neuholländischer Strauss'; Wiedemann 1893: 107 *ēmu 'Emu, amerikanischer Strauss'; EÕS 1925: 58 emu 'lind kaasuarlaste perekonnast (Emu)'; ÕS 1980: 109 emu 'zool. lennuvõimetu lind (Dromiceius novahollandiae)'; VL 2012 emu '(‹ port ema 'kurg')'
• Käsitlused: < sks Emu 'emu' (EEW 1982: 192; EKS 2019)
• Läti keel: lt emu emu (ELS 2015: 110);
• Sugulaskeeled: sm emu [1884] < ingl emu (Häkkinen 2004: 119)

klubi, klubi 'klubiraha, raha asendav maksetäht' < sks Klub, vrd Bsks Klubbe

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 147) agga tõises taskus üks weikene tenkelbuuk olli, kus mõnned klubbid, agga ka se nkahhekümnewie tibbotük sees olli
• Murded: klubi 'raha asendav maksetäht (nt vabrikus)' Lüg Jõh Hi Mar PJg sporHa ViK I Ksi Plt Ote Vas; lubi sporSa Muh Vig Kse Var Pä Pil M Võn (EMS III: 337); klubiraha Khk Käi Juu HJn Pst (EMS III: 338)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klubi, klubi 'Clubb'; klubi-raha 'Geldmarken'; klūp, klūbi 'Clubb'; Wiedemann 1893: 312 klubi (lubi, klūp) 'Clubb'; klubid, klubi-rahad 'Geldmarken'; EÕS 1925: 234 klubi 'kinnine selts'; klubiraha; ÕS 1980: 276 klubi '= klubihoone'; EKSS 2: 332 klubi 'klubiraha'; Tuksam 1939: 568 Klub 'klubi'
• Käsitlused: < sks Klub (EEW 1982: 871); < Bsks Klubbe 'Klub' (Hinderling 1981: 113)
• Läti keel: lt klubs klubi (ELS 2015: 303);
• Sugulaskeeled: sm klubi [1865] < ingl club (Häkkinen 2004: 450); lv klu'b klubi; klubs (LELS 2012: 127)

klump, klumbi 'lillepeenar' < Bsks Klump

• Murded: klump, klumbi '(ümmargune) lillepeenar' Ris Nis Rap Juu VJg; klump, `klumbi Hlj VNg Lüg; lom´p Hls (EMS III: 339)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 234 klump 'lillesõõr'; ÕS 1980: 276 klump '(ümmargune) lillepeenar'; VL 2012 klump '(vn клумба ‹ ingl clump)'; Deutschbaltisch 2019 (Gutzeit 1874: 56) Klump 'in Gärten, rundlich erhöhte stelle, welche mit einzigen Gattung Blumen, als Rosen, Hyacinthen, Tulpen besetzt wird'
• Käsitlused: < sks Klump (EEW 1982: 871); < Bsks Klump 'klump' (EKS 2019)

klupp, klupi 'keerme lõikamisriist; mõõtmisvahend' < sks Kluppe

• Murded: klupe 'klupp, tööriist väliskeerme lõikamiseks' Jäm Hi Var Pär Hää Jür KuuK Kod Krk; kluppe Hlj Lüg IisR Võn Se(klube); lupe Kaa Han Saa Hls Krk (EMS III: 340)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 klupp, klupe '(Instrument zum Schraubenschneiden)'; EÕS 1925: 234 klupp 'vindikeeramise abinõu (Kluppe)'; ÕS 1980: 276 klupp 'tehn. riist keermelõikamiseks; mets. vahend puude läbimõõdu mõõtmiseks'; VL 2012 klupp '(sks Kluppe)'; Tuksam 1939: 568 Kluppe 'klupp (töö- ja mõõteriist)'
• Käsitlused: < sks Kluppe 'klupp' (EEW 1982: 872; EKS 2019)

kuup, kuubi 'kuustahukas' < sks Kubus

• Murded: kuup, kuubi JJn; kuup, `kuubi 'kuubik' Lüg (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 421 *kūbus, -e 'Cubus, Würfel'; EÕS 1925: 302 kuup '(Kubus)'; ÕS 1980: 325 kuup; Tuksam 1939: 599 Kubus 'kuup'
• Käsitlused: < sks Kub (EEW 1982: 1075); < sks Kubus 'täring' (EES 2012: 197); < sks Kubus 'kuup' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kubs Kubus (VLV 1944: 317); lt kubs kuup (ELS 2015: 370)

kuur, kuuri 'ravijärk' < sks Kur

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; Wiedemann 1893: 424 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med. süstemaatiline ravijärk'; VL 2012 kuur '(‹ ld cura 'hool')'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
• Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' (EEW 1982: 1076; EKS 2019)
• Läti keel: lt kūre kuur (ELS 2015: 370);
• Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] < rts kur 'hoitokeino' (Häkkinen 2004: 526)

las 'lase, laske' < vrd sks laß

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 184) laß sinnu tachtminne sündkö; (Masing 1822: 215) mis mul sellega teggemist on! las rägib peäle
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 507 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; Wiedemann 1893: 460 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; EÕS 1925: 361 las [tulla]; ÕS 1980: 355 las [käia]
• Käsitlused: < vrd sks laß 'las' (Raun 1982: 70; EES 2012: 228)
• Läti keel: lt lai laß (VLV 1944: 325); lt lai las (ELS 2015: 413)

luup, luubi 'suurendusklaas' < sks Lupe

• Vana kirjakeel: (Valguse Kalender 1889: 108) lornettid, binoklid, lupid
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 428 luup 'suurenduseklaas, klaaslääts'; VÕS 1933: 218 luup 'suurendusklaas, klaaslääts'; ÕS 1980: 385 luup 'suurendusklaas'; VL 2012 luup '(pr loupe)'; Tuksam 1939: 649 Lupe 'luup, suurendusklaas'
• Käsitlused: < sks Lupe 'luup' (EEW 1982: 1399; EKS 2019)
• Läti keel: lt lupa luup (ELS 2015: 446)

molu, molu 'nägu, larhv' < sks Maul Saarte murde muul-vormid viitavad rootsi mõjudele (vrd rts mule 'koon')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Su 'Maul'
• Murded: molu (-l´-) 'nägu' VNg Lüg IisR Mär Tor Kei Koe Ksi Krk; mol´o Nõo Kam sporV (EKI MK); molu (-l´-) 'nüri, rumal inimene; kohtlase näoga' RId Jäm Khk Muh Lä Aud Hää VJg I Ksi KJn Kõp; mol´o (mol´u) eL (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; Wiedemann 1893: 610 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; EÕS 1925: 516 molu 'lollakas, rumal nägu; molkus'; ÕS 1980: 427 molu 'vulg. lõust, nägu; suu; tobu, loll'; Tuksam 1939: 664 Maul 'suu; fam. lõuad; molu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier; Maulesel'
• Käsitlused: < ? lms deskr. (EEW 1982: 1548); < ee keskr (Raun 1982: 92); < sks Maul '(looma)suu, lõuad' (Uibo 2010b: 922; EES 2012: 283; EKS 2019)
• Läti keel: lt † mũle, mũlis Schnauze des Rindviehs < mnd. mūl (Sehwers 1918: 154); lt mũle das Maul < nd. mūl (Sehwers 1953: 82); lt sar. mūlis, purns molu (ELS 2015: 506)

muuk, muugi 'riistapuu lukkude avamiseks' < Bsks Mukeisen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 146) muukraud r. d. 'Schlösser-Haken zum Schloß-Oefnen; Diebesschlüssel; lf. Muhkeisen'; (Lunin 1853: 111) muukraud r. d. 'крючекъ для отпиранiя замковъ; поддѣльный ключь'
• Murded: muuk '(võtme osa)' Lüg Nis; muukraud 'muukimisvahend' Lüg Vai Khk Vll Pöi Rei sporL Ris Juu Koe VJg IPõ Plt KJn M Nõo San sporV; muokraud Kuu VNg (EMS VI: 241); munkraud 'muukraud' Muh JMd Puh Krl (EMS VI: 184)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅk-raud, -raua 'Dietrich, Nachschlüssel'; Wiedemann 1869: 703 mūk-raud, -raua '= muṅk-raud'; Wiedemann 1893: 629 muṅk-raud, -raua (mūk-raud) 'Dietrich, Nachschlüssel'; EÕS 1925: 537 muukraud 'Dietrich, Nachschlüssel)'; ÕS 1980: 436 muuk 'muukraud; luku osa'
• Käsitlused: < Bsks Mukeisen 'muukraud' (EES 2012: 290)
• Läti keel: lt mūķĩzeris Dietrich, Diebschlüssel, Hakenschlüssel < Bsks Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken eines Schlosses' (Sehwers 1953: 82); lt mūķis muukraud (ELS 2015: 518)
• Vt muukima

muul, muuli 'kaitsetamm' < sks Mole, vrd Bsks Mula

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: muul, muuli 'merre ulatuv tamm' L HMd; `muuli Kuu VNg (EKI MK; EMS VI: 242)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl, mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm'; Wiedemann 1893 mūl, mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm (steinerner)'; EÕS 1925: 537 muul 'kivist sadamatamm kaitseks ulgumere lainete vastu (Molo, Mole)'; ÕS 1980: 437 muul 'kivist sadamatamm'; Tuksam 1939: 686 Mole 'mer. muul, mool';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 157 Mula, die 'hört man zuweilen st. kleinerer Seedamm, aber es muß Molo oder Mole heißen'
• Käsitlused: < Bsks Mula 'sadamatamm' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mols muul (ELS 2015: 518); lt muliņš, mols muul (LELS 2012: 198);
• Sugulaskeeled: sm möljä [1863] laituri / Mole, Kai < rts mölj 'laituri, möljä' (‹ hol moelje ‹ hisp muelle ‹ port molhe) (SSA 2: 196); vdj moll muul; мол (VKS: 739); lv mulīņ muul; muliņš, mols (LELS 2012: 198)

nuut1, nuudi '(ratsa)piits' < vn knut ~ sks Knut(e)

• Esmamaining: Käsu Hans 1708
• Vana kirjakeel: (Käsu Hans 1708: 311) Eß armatse joht Meest, ei Naest, Knutiga neid lahhoti
• Murded: nuut´(-t) '(punutud piits; kahl, tuust' Kuu Lüg Sa Muh Mär Vig Khn sporPä Ris Juu Sim IPõ Plt KJn M TLä San sporV; `nuuti Vai (EMS VI: 723)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knūt´, knūdi 'Knute, Peitsche'; Wiedemann 1893: 313 knūt´, knūdi 'Knute, Peitsche'; Wiedemann 1893: 698 *nūt´, nūdi 'Knute'; EÕS 1930: 614 nuut '(Knute)'; ÕS 1980: 464 nuut 'lühikese varrega piits'; Tuksam 1939: 572 Knute 'nuut'
• Käsitlused: < vn knut ~ Bsks Knut(e) (EEW 1982: 1755; Raun 1982: 106); < vn knut '(ratsa)piits, kantsik' ~ sks Knute 'nuut' (EES 2012: 323); < sks Knute ~ vn кнут 'nuut' (EKS 2019)

nuut2, nuudi 'soon, õnar' < sks Nut

• Murded: nuut 'soon (või sulund) laual' Lüg Var Har; noot Emm; nuuthöövel (nuut´-, noot-, noot´-) 'soonehöövel' Vai SaLä Pöi Emm Rei Var Tor Ha Plt Krk Krl Rõu (EMS VI: 724)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 769 nūt-hööwel, -hööwli 'Nuthobel'; Wiedemann 1893: 698 nūt-hööwel, -hööwli 'Nuthobel'; EÕS 1930: 614 nuuthöövel 'tehn. trööphöövel (Nuthobel)'; ÕS 1980: 464 nuut 'tehn. soon, õnar'; nuuthöövel 'tehn. soonehöövel'; Tuksam 1939: 726 Nut 'nuut, keep, soon'; Nuthobel 'nuut-, soonehöövel'
• Käsitlused: < sks Nut(e) 'soon, uure, õnar' (EES 2012: 323; EKS 2019)
• Läti keel: lt nũtẽvele Nuthobel (Sehwers 1953: 84); lt grupējamā ēvele Nuthobel (VLV 1944: 381)

oup, oubi 'tanu' < sks Haube Baltisaksa ou-hääldusega saksa laensõna.

• Murded: oup, oubi '(pits)tanu' Han Ha Amb Koe; oup, `oubi Jõe Kuu; oub, oubi Kul Hag; oep, oobi Muh; `oubi, `oubi Vai; `oube, `oube Lüg Jõh IisR; `öupe Ris (EMS VII: 33)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 51 *haub, haubi 'Haube'; Tuksam 1939: 458 Haube 'tanu, tutt';
• Saksa leksikonid: Grimm HAUBE, f. , ahd. hûba, mhd. hûbe; eine männliche kopfbedeckung von verschiedener form und für verschiedene stände.
• Käsitlused: < sks Haube 'haub' (EEW 1982: 304); < sks Haube 'tanu' (Uibo 2010b: 923)
• Läti keel: lt aũbe Haube (Sehwers 1953: 4); lt aube Haube (VLV 1944: 260)

paus, pausi 'seisak, peatus; vaheaeg' < sks Pause

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Murded: paus, pausi 'katkestus, puhkehetk' Khk Hää; pause Plt Hls; pouse Krk (EMS VII: 251)
• Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 24 Musika öppetuses nimmetakse waitollemise (kinni piddamisse) märka pausideks.; Wiedemann 1869: 855 *pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; Wiedemann 1893: 776 *pauz´, pauzi; pauze, pauze 'Pause (in der Musik)'; EÕS 1930: 721 paus 'vaheaeg (ka muus.)'; ÕS 1980: 498 paus; Tuksam 1939: 745 Pause 'paus'
• Käsitlused: < sks Pause 'paus' (EEW 1982: 1960; EKS 2019)
• Läti keel: lt pauze Pause (VLV 1944: 390); lt pauze paus (ELS 2015: 614);
• Sugulaskeeled: sm paussi [1637 pausa] < lad pausa (Häkkinen 2004: 890)

pluus, pluusi 'pealisrõivas, päevasärk' < sks Bluse

• Esmamaining: Postimees 1889
• Vana kirjakeel: (Postimees 1889) 22.08: kleidi ja meesterahwa bluuse riiet
• Murded: pluus, -i 'õhem pealisrõivas' Jäm Jür Hel; pluusa 'pluus' Jäm Khk Kär sporL Kos Jür KuuK; `pluusa VNg Jõh; luusa sporSa Muh Vig Han; pluuse 'pluus' Käi Rei Kir Var sporPä sporKPõ I Plt KJn sporT; `pluuse Kuu IisR; luuse Vll Mih Tor Vil Pst Hel (EMS VII: 601, 602)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 794 pluus '= bluus'; ÕS 1980: 522 pluus; Tuksam 1939: 161 Bluse 'pluus'
• Käsitlused: < sks Bluse 'pluus; tööpluus' (EEW 1982: 2107; Raun 1982: 125; EES 2012: 377; EKS 2019)
• Läti keel: lt blūze Bluse (VLV 1944: 122); lt bluze, krekls pluus (ELS 2015: 647);
• Sugulaskeeled: vdj bl´uska, bluuza (meeste) pluus; блуза (VKS: 163)

suut, suudi 'paat, veesõiduk' < sks Schute

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1211 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; Wiedemann 1893: 1097 sūt´, sūdi 'Schute, Holzboot'; EÕS 1937: 1464 suut 'laev (Schute)'; Tuksam 1939: 873 Schute 'suut ([e. kuut]'
• Käsitlused: < sks Schute 'Holzboot' (EEW 1982: 2943); < sks Schute 'Holzboot' (GMust 1948: 92)

tuur, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūr´, tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
• Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' (EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019)
• Läti keel: lt tūre Tour (beim Tanzen) (VLV 1944: 526); lt tūre (tantsu)tuur (ELS 2015: 923); lt turneja tuur, ringsõit (ELS 2015: 923);
• Sugulaskeeled: sm tuuri < rts tur (Häkkinen 2004: 1369)

uur, uuri '(tasku)kell' < sks Uhr, vrd kasks ûr(e) Liitsõnas uurmaaker 'kellasepp' esinev alamsaksa maaker-sõna laseb arvata, et ka uur-sõna on laenatud ilmselt varem, kui kirjalikes allikates fikseeritud.

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Uhr'; (Hupel 1780: 491) kel r. d. 'Uhr'; (Hupel 1818: 268) uur, -i r. d. 'die Uhr'; (Lunin 1853: 214) uur, -i r. d. 'часы'
• Murded: uur, `uuri '(tasku)kell' R(`uuri Vai); uur, uuri eP; uur´, uuri eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1400 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; Wiedemann 1893: 1266 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; EÕS 1937: 1624 uur 'tasku-, käekell'; ÕS 1980: 760 uur; Tuksam 1939: 993 Uhr 'kell, ajanäitaja; (Taschenuhr) uur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 1531: ûr(e) 'Stunde, Uhr'; Schiller-Lübben ûr(e) 'Stunde'
• Käsitlused: < sks Uhr (EEW 1982: 3590; EES 2012: 581; EKS 2019); < kasks ûr(e) (Raun 1982: 193)
• Läti keel: lt ūrmãķeris Uhrmacher (Sehwers 1953: 150);
• Sugulaskeeled: sm uuri kello, taskukello (SKES: 1564)

vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
• Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
• Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
• Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)

vuuk, vuugi 'vahekoht; jätkukoht' < sks Fuge

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vuuk 'liitekoht' Kaa Käi Han Var; vuuge Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 *wūge, wūge 'Fuge'; Wiedemann 1893: 1406 *wūge, wūge 'Fuge'; EÕS 1937: 1681 vuuk 'jamand, liidus (Fuge)'; ÕS 1980: 801 vuuk, vuugi 'ehit. liitekoht (müüritises)'; Tuksam 1939: 344 Fuge 'liidus, liitekoht; vahekoht, pragu'
• Käsitlused: < sks Fuge 'pragu; jätkukoht; vuuk' (EEW 1982: 3933; EES 2012: 614; EKS 2019)