|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
iibis, iibise 'lõunamaine lind (Threskiornis aethiopicus)' < sks Ibis
- Esmamaining: Jakobson 1868
- Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 77) Muu elajatest on tähtjad /--/ jaanalind, iibis, krokutil ja palju muid.
- Murded: iibiss '(pikakoivaline) lind' Lüg KodT Pst (EMS I: 890)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 144 *ībis, -e 'Ibis'; Wiedemann 1893: 131 *ībis, -e 'Ibis'; EÕS 1925: 116 iibis '(lind)'; ÕS 1980: 180 iibis 'zool. lind (Threskiornis aethiopicus)'; VL 2012 iibis '(kr ibis ‹ egiptuse k)'; Tuksam 1939: 517 Ibis 'iibis (lind)'
- Käsitlused: < sks Ibis '(Vogel)' (EEW 1982: 494)
- Läti keel: lt ibis Ibis (VLV 1944: 285);
- Sugulaskeeled: sm iibis [1864 ibis] < rts ibis ~ lad ībis (Häkkinen 2004: 149)
iidol, iidoli 'ebajumal' < sks Idol
- Esmamaining: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903
- Eesti leksikonid: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 18 idol 'eba-jumal'; ÕS 1980: 180 iidol 'ebajumal; ebajumalakuju'; VL 2012 iidol '(kr eidōlon 'kuju, pilt')'; Tuksam 1939: 517 Idol 'iidol, väär-, ebajumal; ebajumalakuju'
- Käsitlused: < sks Idol, vrd vn идол (EEW 1982: 494); < sks Idol 'iidol' (EKS 2019)
- Läti keel: lt eidōls Idol (VLV 1944: 285); lt elks iidol (ELS 2015: 184);
- Sugulaskeeled: sm idoli [1885] < rts idol (Häkkinen 2004: 245)
iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch
- Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
- Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
- Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)
iiris, iirise 'taim, võhumõõk (Iris)' < sks Iris
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 *īris, -e 'Iris'; EÕS 1925: 116 iiris 'vikerkaar; (silma) kirjukile'; ÕS 1980: 180 iiris 'võhumõõk'; VL 2012 iiris '(‹ kr iris 'vikerkaar')'; Tuksam 1939: 528 Iris 'bot. võhumõõk (taim)'
- Läti keel: lt īriss (puķe) Iris (VLV 1944: 289); lt īriss iiris (ELS 2015: 184);
- Sugulaskeeled: sm iiris [1900-luvun alku, iris] < lat. īris (Häkkinen 2004: 249)
† jihvt, jihvti 'mürk' < Bsks Gift
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: jihvt, jih´vt 'kihvt' Pst Nõo Kam Ote Krl Rõu Plv; jiht, jih´t Trm KJn Nõo Vas Se; ih´t Krk Se; jõh´vt, jõh´t Rõu Vas Räp (EMS II: 93)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 154 *jihti; EÕS 1925: 210 kihvt; ÕS 1980: 261 kihvt 'van. mürk'; Tuksam 1939: 411 Gift 'kihvt, mürk'
- Läti keel: lt ģifte novec. kihvt (ELS 2015: 285)
kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
- Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
- Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)
liin, liini 'sirge joon, rida, trass' < sks Linie
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: liin (-n´) '(kujutletav) sirge joon, rida; rinne; trass' R eP Hls sporV (EMS V: 195)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 511 *līn´, -i 'Linie'; *līnia, līnie 'Linie'; EÕS 1925: 391 liin 'joon; pikkusemõõt (Linie; Kleinforem)'; ÕS 1980: 370 liin 'ka teat. pikkusmõõt'; VL 2012 liin '(ld linea 'nöör; joon')'; Tuksam 1939: 639 Linie 'liin, rivi, rida, joon'
- Käsitlused: < sks Linie ~ ? vn линия (EEW 1982: 1304)
- Läti keel: lt līnija Linie (Sehwers 1953: 73; VLV 1944: 337); lt līnija liin (ELS 2015: 429);
- Sugulaskeeled: sm linja [1746] < mrts linia (Häkkinen 2004: 612); vdj line joon, liin; линия, черта (VKS: 619)
miin, miini 'lõhkekeha' < sks Mine
- Esmamaining: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903
- Murded: miin 'lõhkelaeng' Khk Kaa Juu Plt Krk; `miini sporR (EMS VI: 53)
- Eesti leksikonid: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 29 miin '(meresõjas) weealused kuulid'; EÕS 1925: 505 miin 'maasse, kaljusse, müürisse või vette asetatud lõhkeaine-laeng'; ÕS 1980: 422 miin 'miinipilduja mürsk, lõhkelaeng'; VL 2012 miin '(‹ kr mine 'kaevandus')'; Tuksam 1939: 676 Mine '[lõhke]miin'
- Käsitlused: < sks Mine (EEW 1982: 1536); < sks Mine 'kaevandus; miin' (EKS 2019)
- Läti keel: lt mīna Mine (zum Sprengen) (VLV 1944: 356); lt mil. mīna miin (ELS 2015: 496);
- Sugulaskeeled: sm miina [1865] < rts mina (Häkkinen 2004: 711)
miiu, miiu 'nurgamõõteriist' < sks Schmiege
- Murded: miiu 'miiunurgik; teatud nurk, kalle' Mus Emm Mär Nis Kei Kad Iis; `miiu Kuu Lüg; mii Var Khn Saa Lai Hls Krk Kan; miigu Khk Pöi Kan; miius (`miius) Kuu Lüg Jäm Khk Rei Phl Han; miis Mih Plt (EMS VI: 54)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 422 miiu 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõteriist'; EKSS 3: 419 miiu '= miiunurgik'; miiunurgik 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõdik'; Tuksam 1939: 858 Schmiege 'seadnurgik, -vinkel'
- Käsitlused: < sks Schmiege 'nurgamõõteriist, miiu' (Mereleksikon 1996: 276; EES 2012: 281; EKS 2019)
- Läti keel: lt šmĩga ein Winkelmaß des Tischlers mit beweglichem Winkelarm < dt. Schmiege (Sehwers 1953: 136); lt leņķmērs Schmiege (VLV 1944: 455)
nodi, nodi 'vara, rikkus' < Bsks Naude
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 23.09: kust neil ni paljo noddi kokkotulnud?
- Murded: nodi 'varandus, raha; kraam' Kuu RId S sporL sporHa Koe Kad VJg IPõ MMg KJn M (EMS VI: 621)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 744 nodi, nodi (P) 'Haufe, Menge Vorrath; Schatz, Geld'; Wiedemann 1893: 675 nodi, nodi (P) 'Haufe, „Kram“, Krimskrams; Schatz, Geld'; Wiedemann 1869: 719 naud, naui; naudi, naudi 'Geld'; Wiedemann 1893: 651 naud, naui; naud, naudi (naut´) 'Geld'; EÕS 1930: 598 nodi 'hunnik, hulk; kraam; varandus, kõnd, naud'; ÕS 1980: 458 nodi 'kõnek. kraam, vara; raha'
- Käsitlused: < Bsks Naude 'raha' (Uibo 2010b: 923; EES 2012: 316; EKS 2019)
- Läti keel: lt sar. nauda nodi (ELS 2015: 553)
piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
- Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
- Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
- Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
- Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)
redis, redise 'köögivili (Raphanus sativus)' < Bsks Redieß
- Esmamaining: Holst 1796
- Vana kirjakeel: (Holst 1796: 8) woip Kärner siin Triip-honen ka walmis teha neid Peenrit warrajatse Porkanide, Pinnatide, Sallatide, Räddiside - - tarwis.; (Holst 1796: 16) ma allutused kali, warrajatsid pä salatid, Reddisid, päkappstat, nink muud lomad; (Lunin 1853: 158) reddies r. d. 'рѣдка'
- Murded: redis, -e (~ -kse, -sse) Kuu Lüg Khk Pöi Mar Kse Saa Ris Juu JMd Koe IisK KJn Kõp Hls Puh Rõn Urv Krl Rõu; rediss, -se Har; rõdis, -(ss)e Hää Kod Plt; redes Plv; redii·s Jäm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redis, -e 'Radies, Monatsrettich'; Wiedemann 1893: 946 redis, -e; redīs, -i (rõdis) 'Radies, Monatsrettich'; EÕS 1930: 1055 redis 'bot. (Radieschen, Monatsrettich)'; ÕS 1980: 580 redis; Tuksam 1939: 784 Radieschen 'rõdis, redis'
- Käsitlused: < Bsks Rediess (‹ sks Radies) (EEW 1982: 2438); < Bsks Redieß 'redis' (Raun 1982: 140; EES 2012: 422; EKS 2019)
- Läti keel: lt radīzi Radies (Sehwers 1953: 98); lt redĩze Radies < nd. redīs 'Radieschen' (Sehwers 1953: 99); lt redīze Radies < nd. redīs 'Radieschen'; lt redīsi Radieschen (VLV 1944: 407); lt redīss redis (ELS 2015: 714);
- Sugulaskeeled: sm retiisi [1765] < rts rädisa (Häkkinen 2004: 1042)
riil, riili 'riiv' < Bsks Riegel, Rigel
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Wölli/Telg 'Rigel'; (Hupel 1780: 452) pöör, tabba r. d. 'Riegel'; tölg r. 'ein hölzerner Riegel'
- Murded: riil, riili 'riiv' Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein'; Wiedemann 1893: 963 rīl´, rīli 'Riegel, Eisen im oberen Mühlstein';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
- Käsitlused: < sks Riegel ~ asks rīgel (EEW 1982: 2476); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428)
- Sugulaskeeled: sm reikeli (reekeli, riikeli) [1880] salpa / Riegel < rts regel, rigel (‹ sks Riegel resp. kasks regel) (SSA 3: 60); lv drēgǝl´ Riegel (Kettunen 1938: 40)
riiv, riivi 'sulgemisvahend' < sks Riegel
- Esmamaining: Lunin 1853
- Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 159, 160) riiw, -i r. d. 'связъ; деревянная задвижка'; riwid r. 'связи, пазы'
- Murded: riiv, `riivi Kuu VNg Lüg Vai; riiv, riivi Sa Muh Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn M TMr Krl Har Rõu Plv; riib, riibi Nis Juu; riim, riimi San Har; triiv Kuu Jäm Khk; kriiv, kriivi Puh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; Wiedemann 1893: 964 rīw, -i 'Riegel'; rīwist lahti wõtma 'aufriegeln'; EÕS 1930: 1109 riiv 'ka anat. (Riegel)'; ÕS 1980: 591 riiv '(sulgemisvahend)'; Tuksam 1939: 810 Riegel 'riiv; põikpuu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben regel 'Riegel'
- Käsitlused: < sks Riegel 'riiv' (EEW 1982: 2483; EKS 2019); < Bsks Riegel 'riiv' (EES 2012: 428); < ee riibuma (Raun 1982: 142)
- Sugulaskeeled: lv drēgõl riiv; aizbīdnis, aizšaujamo (LELS 2012: 55)
siin, siini 'raudteerööbas; rattarehv' < sks Schiene
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1175 raud-sōn´, -sōne 'Eisenbahnschiene'; Wiedemann 1893: 1037 shīn´, shīni 'Schiene'; EÕS 1937: 1352 siin 'šiin, raudteerööbas; rattavits'; Tuksam 1939: 845 Schiene '(am Rade) rattarehv, -vita; (Eisenbahnschiene) [raudtee]rööbas'
- Käsitlused: < sks Schiene 'rattarehv, rööbas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šine Schiene (Sehwers 1953: 130); lt sliede Schiene (VLV 1944: 444)
tihi, tihi 'võte (kaardimängus)' < sks Stich
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tihi (-e) '(kaardimängus)' Lüg Mär Han Tor Iis KJn Plv; tiht (-h´-) Kaa Vll Har; tihk Trv; stihi Iis (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1274 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 1153 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; EÕS 1937: 1544 tihi 'võte (kaardimängus)'; ÕS 1980: 710 tihi '(kaardimängus)'; Tuksam 1939: 934 Stich '[beim Kartenspiel] võte, tihi'
- Käsitlused: < sks Stich 'piste, torge; tihi' (EEW 1982: 3147; Raun 1982: 175; EES 2012: 526; EKS 2019)
- Läti keel: lt stiķis der Stich beim Kartenspiel (Sehwers 1953: 122); lt stiķis (beim Kartenspielen) (VLV 1944: 502); lt (kāršu spēlē) stiķis tihi (ELS 2015: 884);
- Sugulaskeeled: sm tikki [1865] korttipelitermi < rts stick (Häkkinen 2004: 1312)
tirin, tirina 'supinõu' < sks Terrine
- Esmamaining: Henning 1824
- Vana kirjakeel: (Henning 1824: 413) walla sedda ühhe vlanelli kotti läbbi ühhe terrini sisse
- Murded: tirin 'supinõu' VNg Rei Mär Tor Hää Ris Juu Iis Trv Hls San Rõu; tirrin Puh Krl Rõu; tiring Kuu Lüg Kse Var PJg JMd Ann VJg Plt KJn Har Plv Räp; tirii·n Jäm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1283 tirin, tirina; tiriṅg, tiriṅgu (P) 'Terrine'; Wiedemann 1893: 1161 tirin, tirina; tiriṅg, tiriṅgu (P) 'Terrine'; EÕS 1937: 1551 tirin 'supianum'; ÕS 1980: 714 tirin, tirina 'teat. supinõu'; Tuksam 1939: 962 Terrine 'tirin'
- Käsitlused: < sks Terrine 'tirin, supinõu' (EEW 1982: 3185; Raun 1982: 177; EES 2012: 532; EKS 2019)
- Läti keel: lt terĩne, teriņš, terĩns Terrine (Sehwers 1953: 142); lt terīne Terrine (VLV 1944: 521)
