[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hülss, hülsi 'kest' < sks Hülse

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 399) keet 'Hülse (von Gersten); Hülse (von Beern)'; (Sakala 1887) 31.01: paberossisi, tubakut ja hülsenid
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (n-it. paberossil)'; VL 2012 hülss '(sks Hülse 'kest, tupp')'; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
• Käsitlused: < sks Hülse (EEW 1982: 470); < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm hylsy < rts hylsa ~ sks hüls, Hülse (Häkkinen 2004: 230)

itsi (tegema) 'säru tegema' < sks Hitze

• Murded: part `itsi, `it´si 'nali; vingerpuss, kelmus' IisR Mus Kos Jür HJn KuuK Trm (EMS I: 1099); `etsi, `et´si (tegema) 'säru, nalja, vallatust tegema' Pil KJn M T (EMS I: 831)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hits '(Hitze)'; hitsi tegema; ÕS 1980: 197 itsi [tegema] 'kõnek. tulist säru; vingerpussi'
• Käsitlused: < sks Hitze 'kuumus, palavus' (EEW 1982: 524; EES 2012: 94)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

kaless, kalessi 'hobusõiduk' < sks Kalesche

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kale·s´s (-ss) 'sõiduvanker' Jõh IisR Jäm Khk Kaa Pöi Mär Vig Pä Hag Juu Kos Pee VlPõ sporM (EMS II: 584)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 *kāleska 'Wagen, Kalesche'; Wiedemann 1893: 233 *kāles, -i; kāleska 'Wagen, Kalesche'; EÕS 1925: 168 kaleska; ÕS 1980: 228 kaless '(hobusõiduk)'; VL 2012 kaless '(sks Kalesche ‹ slaavi k)'; Tuksam 1939: 540 Kalesche 'kaless, kaleska'
• Käsitlused: < sks Kalesche 'kaless' (EEW 1982: 667; EKS 2019)
• Läti keel: lt kaleša kaless (ELS 2015: 245);
• Sugulaskeeled: vdj kal´aska kaless; коляска (VKS: 368)

kaloss, kalossi 'kummist pealisjalats' < sks Galosche

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kalo·s´s (`kaaloss, kaluss, kallus, kal´lusk, losś) 'kummijalanõu' R eP eL (EMS II: 607)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kālos, -i 'Ueberschuh, Galosch'; Wiedemann 1893: 195 *kaloss, -i 'Ueberschuh, Galosche'; VSS 1917: 65 kaloss 'kalossi'; EÕS 1925: 170 kaloss; Wiedemann 1893: 196 *kalusk, -i 'Ueberschuh, Galosche'; ÕS 1980: 229 kaloss; EKSS 2: 73 kaloss 'tavalisele jalatsile tõmmatav kummist pealisjalats'; VL 2012 kaloss '(pr van galoche 'puutallaga jalats')'; Tuksam 1939: 535 Galosche 'kaloss';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 32 Galoschen 'Gummiüberschuhe (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks Galosche 'kaloss' (EEW 1982: 675; EKS 2019)
• Läti keel: lt galoša Galosche (VLV 1944: 217); lt galoša kaloss (ELS 2015: 247);
• Sugulaskeeled: sm kalossi [1823] < rts galosch (Häkkinen 2004: 332); vdj kološša, kološši kaloss; галоща (VKS: 458)

kamass, kamassi 'jalanõu' < sks Kamasche

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kamass 'kummiriidest kiiluga või haakidega poolsaabas' R; kamas´s Sa Muh Rei L K Trv; kammass Rei Trm Lai sporT; kam(m)as´k V; mas´s LNg Vig Nis Juu JMd VlPõ M (EMS II: 617)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 196 *kamass, -i (kāmash) 'Stiefel mit kurzem Schaft, Halbstiefel'; EÕS 1925: 170 kamass; ÕS 1980: 230 kamass '(jalats)'; VL 2012 kamass '(pr gamache 'sääris')'; EKSS 2: 76 kamass 'omaaegne nöörideta poolsaabas'
• Käsitlused: < sks Kamasche 'kamass' (EEW 1982: 679; EKS 2019)
• Läti keel: lt gamaša kamassid; kamošõd (LELS 2012: 102);
• Sugulaskeeled: lv kamošõd kamassid; gamašas (LELS 2012: 102); vdj kamašši kamass (jalanõu); гамаш, ботинок (VKS: 375)

karts, kartsa 'arestiruum, üksikkong karistuse kandmiseks' < sks Karzer

• Murded: karts, -a 'kartser, kong lühiajalise karistuse kandmiseks' Jõe Käi Phl Mar Mär Khn sporK sporI Rõu Se; karts, -i Khk Vll Rei Juu; karts, -u Tõs VJg Kod KJn Nõo Võn Ote Kan VId; kartsas Khk Vll Saa SJn; `kartsas Kuu VNg Jõh Vai(`kartsa) (EMS II: 770); `kartser, kartser Hää Kod (EMS II: 771)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 183 kartser '(vangistusekoht)'; ÕS 1980: 241 kartser 'ruum distsiplinaarkaristuse kandmiseks'; karts 'kõnek. kartser'; VL 2012 kartser '(ld carcer)'; Tuksam 1939: 548 Karzer 'kartser, fam. karts'
• Käsitlused: < sks Karzer 'kartser' (EKS 2019)
• Läti keel: lt karceris Karzer (VLV 1944: 296); lt karceris kartser; fam. karts (ELS 2015: 259)

kauss, kausi 'metallist aas köie otsas' < sks Kausche au-line kauss pärineb saksa ja ou-line kouss vene keelest.

• Murded: kauss, kausi 'nöörist või metallist öös purje nurgas' Mus Muh Hi Khn(kaosi); kaus´s Hää (EMS II: 876); kous(s), kousi 'purjeöös' Khk Pöi Hi Ris(koust); kouss (`koussi), `kousi R (EMS III: 776)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 252 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; Wiedemann 1893: 228 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; ÕS 1980: 306 kouss 'metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või avause säilitamiseks purjes'; VL 2012 kouss 'trossisilm, metallrõngas köie otsas (‹ sks Kausche ‹ pr cosse)';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kausche 'Kausch, eiserner Ring im Tauöhr, in Segeln usw.'
• Käsitlused: < sks Kausche (EEW 1982: 740; EKS 2019); < asks kause, kaus 'Kausche' (GMust 1948: 41, 78)
• Läti keel: lt kauša (LELS 2012: 135);
• Sugulaskeeled: vdj koušši kouss (metallrõngas avause säilitamiseks purje nurkades või aasa moodustamiseks purjeköie otsas); коуш (VKS: 480); lv kouš kouss (metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või köieaukude kaitseks purjes); kauša, gāķens (LELS 2012: 135)

kips, kipsi 'jahujas mineraalaine' < sks Gips

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 08.08: päle se wiwa nemma ka weel gipsi, tuhka nink särätse asja omme nit pääl; 15,08: Se kips wöttap rösseust külge; (Masing 1823: 123) wõttis üks tohter … ja mattis kolm kärnast-konna ühe kasti sisse, mis ta gipsiga olli täitnud
• Murded: kips, kipsi 'kivim; kipsipulber' Jäm Khk Vll Muh Emm Lä Tor sporK Iis V; kips, `kipsi R (EMS III: 192)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 320 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; Wiedemann 1893: 288 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; EÕS 1925: 221 kips 'Gips'; ÕS 1980: 267 kips; VL 2012 kips '(kr gypsos)'; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
• Käsitlused: < sks Gips 'kips' (EEW 1982: 839; Raun 1982: 40; EES 2012: 159; EKS 2019)
• Läti keel: lt ģipse, gipši Gips (Sehwers 1953: 40); lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293);
• Sugulaskeeled: sm kipsi [1737] < rts gips (Häkkinen 2004: 433); vdj gipsa kips; гипс (VKS: 231)
• Vt ips

kirss, kirsi 'kirsipuu; kirsimari (Cerasus)' < sks Kirsche

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 81) Kirs, pl. -sid '--'; Kirsimarri '--'; Kirsipu '--'; (Hupel 1780: 409) Kirschbaum 'kirsi pu r., wisna pu d., käsperi pu r.'; Kirsche 'käsperi marri r., wisna pu marri d.'; (Lenz 1796: 11) selle kuu sissen - - woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada.; (Lenz 1796: 33) sis peap ka Kärner omma okulerimisse man nende Kirssipuijega nakkama.; (Hupel 1818: 86) kirs + 'Kirsche'; kirsi pu r. d. 'Kirschbaum'; (Masing 1822: 82) on õunapuud sel talwel jo ammugi ärraõitsnud; kirsid walmis samas; (Lunin 1853: 61) kirs, -i r. d. 'втшня'
• Murded: kirss, kirsi (kirssi) 'kirsipuu; kirsimari' eP eL; kirss, `kirssi R; kirts, kirsi Juu Jä (EMS III: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 326 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 294 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; EÕS 1925: 225 kirss '(puuvili)'; ÕS 1980: 269 kirss; Tuksam 1939: 560 Kirsche 'kirss'
• Käsitlused: < sks Kirsche 'kirss' (EEW 1982: 848; Raun 1982: 41; EES 2012: 161; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķirsis Kirsche (Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 300); lt ķirsis kirss (ELS 2015: 296);
• Sugulaskeeled: sm kirsikka < mrts kirsebär (Häkkinen 2004: 439)

kits, kitse 'koduloom (Capra aegagrus)' < sks Kitze

• Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
• Vana kirjakeel: (Tallinna rae arveraamat 1583) stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; (Gutslaff 1648-56) üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; (Göseken 1660: 416) Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart'; Kitza Juhst 'Ziegen Käse'; kitzeböckiken, kizabockiken 'ziegenböcklein'; (Göseken 1660: 417) kiwwi kitz 'gems rupicapra 'kaljukits''; (Virginius 1687-1690) sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; (Vestring 1720-1730: 81) Kits, -se 'Die Ziege'; (Piibel 1739) lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; (Hupel 1780: 183) kits, -e 'Ziege'; (Hupel 1818: 87) kits, -e r. d. 'Ziege'; (Masing 1821: 87) kuus sadda kitse, ja kahheksa sadda warsa; (Lunin 1853: 61) kits, -e r. d. 'коза'
• Murded: kits, kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits, `kitse R; kits, kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits, kitsõ V (EMS III: 260)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits, kitse 'Ziege'; Wiedemann 1893: 297 kits, kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
• Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' (EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162); < sks Kitze 'kitsetall' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: vdj kittsi kits; коза (VKS: 435)

klaps, klapsu 'klõps; plaks' < ? sks Klaps

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klapsti! 'klapsuga, klapsatades' RId Rei VJg Trm Puh (EMS III: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klaps, klapsu 'Klaps, Schlag'; Wiedemann 1893: 308 klaps, klapsu 'Klaps, Schlag'; EÕS 1925: 231 klaps 'löök, naps'; ÕS 1980: 273 klaps 'löök, naps'; EKSS 2: 321 klaps '(tuhm) klõps, (kerge) plaks'; Tuksam 1939: 562 Klaps 'laks'; klaps! 'interj. [p]laksti!';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klap 'interj. Schall nachanhnend'; MND HW II: 1 klap 'Schlag, übertr. Rückschlag'
• Käsitlused: < sks Klaps 'laks, plaks' (EEW 1982: 863); < ee onom., asks Klapps (Raun 1982: 42); < ? sks Klaps 'laks, plaks' (EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); lt klakšķis klapsatus (ELS 2015: 300);
• Sugulaskeeled: sm klapata [1874] taqputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahka / schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koiputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379)

klass, klassi 'liik, sort, kategooria' < sks Klasse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klas´s 'kooliklass; liik, sort' Jäm Hi L K I TLä San V; `klassi R; las´s Sa Kse Han Pä KJn Kõp M Puh (EMS III: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 *klas´s´ 'Classe'; Wiedemann 1893: 309 *klas´s´ 'Classe'; ÕS 1980: 273 klass; VL 2012 klass '(ls classis 'rühmkond, liik')'; Tuksam 1939: 563 Klasse 'klass'
• Käsitlused: < sks Klasse 'klass' (EEW 1982: 863; EKS 2019)
• Läti keel: lt klase Klasse (VLV 1944: 302); lt klase klass (ELS 2015: 300)

klats, klatsi 'sile riide- või nahariba' < sks Glatze

• Murded: klats, klatse 'reväär; seeliku alläär; pudipõll; jalanõu keel' Emm Rõn(l-); lat´s, latsi Muh Ote (EMS III: 315-316)
• Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 414 Glatze 'paljas või kiilas [juusteta] koht, paljak; tonsuur'
• Vrd klats|tükk

klops, klopsi 'liharoog' < Bsks Klops

• Esmamaining: Henning 1824
• Vana kirjakeel: (Henning 1824: 96) Kedetud klops härjalihhast
• Murded: klops Tor Jür VJg; lops Khk Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 315 *klops, klopsi 'Klops'; rul´l´-klops 'Rollklops'; Wiedemann 1893: 311 *klops, klopsi 'Klops'; rul´l´-klops 'Rollklops'; ÕS 1980: 275 klops 'kok. liharoog'; VL 1978 klops '(sks ‹ ingl collop)'; Tuksam 1939: 567 Klops 'klops';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 117 Klopffleisch 'Klops, geklopftes Rindfleisch'
• Käsitlused: < sks Klops 'Speise' (EEW 1982: 870); < Bsks Klops 'klops' (Raun 1982: 43; EKS 2019)

klots, klotsi 'puupakuke' < sks Klotz

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klots, klotsi (-t´-) 'kandiline puutükk' Rei sporLä Ris Kos Amb JMd Koe I Hel Ote Rõn sporVId; klots, `klotsi R; lot´s, lot´si Khk Pöi sporLä Krk (EMS III: 337)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klot´s, klot´si (P) (lukk) 'Keil, welcher das im Bau begriffene Schiff auf dem Stapel festhält'; Wiedemann 1893: 312 klot´s, klot´si (P) (lukk) 'Keil, welcher das im Bau begriffene Schiff auf dem Stapel festhält'; ÕS 1980: 276 klots 'puupakuke, klopp'; Tuksam 1939: 568 Klotz 'pakk; klots; ront, nott'
• Käsitlused: < sks Klotz 'puupakk, klots' (EEW 1982: 870; EES 2012: 166; EKS 2019)
• Läti keel: lt klucis Klotz (Sehwers 1953: 52); lt klucītis klots (ELS 2015: 303)

klubi, klubi 'klubiraha, raha asendav maksetäht' < sks Klub, vrd Bsks Klubbe

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 147) agga tõises taskus üks weikene tenkelbuuk olli, kus mõnned klubbid, agga ka se nkahhekümnewie tibbotük sees olli
• Murded: klubi 'raha asendav maksetäht (nt vabrikus)' Lüg Jõh Hi Mar PJg sporHa ViK I Ksi Plt Ote Vas; lubi sporSa Muh Vig Kse Var Pä Pil M Võn (EMS III: 337); klubiraha Khk Käi Juu HJn Pst (EMS III: 338)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klubi, klubi 'Clubb'; klubi-raha 'Geldmarken'; klūp, klūbi 'Clubb'; Wiedemann 1893: 312 klubi (lubi, klūp) 'Clubb'; klubid, klubi-rahad 'Geldmarken'; EÕS 1925: 234 klubi 'kinnine selts'; klubiraha; ÕS 1980: 276 klubi '= klubihoone'; EKSS 2: 332 klubi 'klubiraha'; Tuksam 1939: 568 Klub 'klubi'
• Käsitlused: < sks Klub (EEW 1982: 871); < Bsks Klubbe 'Klub' (Hinderling 1981: 113)
• Läti keel: lt klubs klubi (ELS 2015: 303);
• Sugulaskeeled: sm klubi [1865] < ingl club (Häkkinen 2004: 450); lv klu'b klubi; klubs (LELS 2012: 127)

kniks, kniksu 'niks, kerge põlvenõtkutus' < sks Knicks, vrd Bsks Knicks

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 kniks, kniksi, kniksu 'Knicks'; Wiedemann 1893: 313 kniks, kniksi, kniksu 'Knicks'; EÕS 1925: 235 [kniks] 'vt niks'; ÕS 1980: 276 kniks; Tuksam 1939: 570 Knicks 'niks (naisterahva kummardusviis)';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 118 Knicks 'Verbeugung, Kniebeugung'
• Käsitlused: < Bsks Knicks (Raun 1982: 43); < sks Knicks 'niks' (EES 2012: 167; EKS 2019)
• Läti keel: lt kniksêt knicksen, sich verneigen < nd. knicksen 'eine Verbeugung machen' (Sehwers 1953: 54); lt kniksis Knicks (VLV 1944: 305); lt kniksis kniks (ELS 2015: 303)
• Vt niks

koloss, kolossi 'hiigelsuur ese või kuju' < sks Koloss

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 *kōloss, -i 'Coloss'; EÕS 1925: 249 koloss 'hiigel-mälestusekuju; hiigel, rait'; ÕS 1980: 287 koloss 'hiigelsuur ese, hiiglaslik kuju'; VL 2012 koloss '(kr kolossos)'; Tuksam 1939: 575 Koloß 'koloss, rait'
• Käsitlused: < sks Koloss 'koloss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt koloss Koloß (VLV 1944: 308); lt koloss koloss (ELS 2015: 319)

komii, komii 'poesell' < sks Kommis

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 250 komii 'poesell (kaubaäriteenija)'; Haljaspõld 1933: 189 commis 'komii, poesell, poeteenija, äriteenija'; ÕS 1980: 288 komii 'van. poesell'; Tuksam 1939: 576 Kommis 'komii, ärisell, (poe)sell'
• Käsitlused: < sks Kommis 'poesell' (EKS 2019)

koosu, koosu 'vanaema' < sks Großmutter

• Murded: koosi 'vanaema' Tor; `kuosi Jõh; koosipapa 'vanaisa' Hää (EMS III: 632); koosu (-ś-) '(vana)vanaema; vana naine' Sa Muh L KPõ Krl; `kuosu RId (EMS III: 634); koosumamma '(vana)vanaema' Sa Vig Kse Tõs VMr Kad Plt; koosupapa 'vanaisa' Khk VMr; kuasuvanemad 'vanavanemad' VJg (EMS III: 635); kroosmamma 'vanaema' Jõh IisR HMd; kroosmutter 'vanaema' Pha Kad Pst; kroospapa 'vanaisa' Jõh IisR Khk HaLo; kroosu 'vana inimene; vanaema, vanaisa' Pha Rei Mar Han Ris Kei Kos Jür Amb; `kruosu Kuu Jõh; kruosu JõeK JMd; krosu Plv (EMS III: 870)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 361 kōzu (kd) 'Grossmutter'; kōzu-wanemad 'Grosseltern'; Tuksam 1939: 431 Großmama, Großmutter 'vanaema'
• Käsitlused: < sks Großmutter 'vanaema' (Uibo 2010a: 762; EES 2012: 177; EKS 2019)

kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
• Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
• Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
• Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)

krabi, krabi 'kümnejalaline vähk; merikilk (Carcinus Maenas)' < sks Krabbe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krabi 'merikilk' Hää; rabi Pha Jaa Aud Hää (EMS III: 795)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabi 'Krabbe (Carcinus Maenas)'; *krabbe 'Krabbe'; Wiedemann 1893: 383 krabi 'Krabbe (Carcinus Maenas)'; *krabbe 'Krabbe'; EÕS 1925: 274 krabi 'zool. (vähk) (Krabbe)'; ÕS 1980: 306 krabi 'zool. (vähk)'; VL 2012 krabi '(sks Krabbe)'; Tuksam 1939: 588 Krabbe 'krabi (vähk)'
• Käsitlused: < sks Krabbe 'krabi' (EEW 1982: 976; EES 2012: 181; EKS 2019)
• Läti keel: lt krabis ein Seefisch bei Libau < nd. krabbe 'die kleinste Art Seekrebse' (Sehwers 1953: 56); lt krabis krabi (ELS 2015: 343);
• Sugulaskeeled: sm rapu [Agr] < rts krabba (Häkkinen 2004: 1027); is kraʙi (Kos) vähk (Laanest 1997: 82)

kreis, kreisi 'maakond' < sks Kreis

• Vana kirjakeel: (Masing 1818: 75) mõllemad aastaluud (Jahrgänge) on /--/ Paides Kreiskomsaruse härra ja Wiljandimaal pookbinder Böki jures sada
• Murded: kreis(s) (-s´), kreisi 'van. haldusüksus Tsaari-Venemaal' eP Hel Kam San Har VId; kreis, kreesi Kod Ran; kreis, `kreisi R; reis (-s´), reisi Khk Tor KJn M (EMS III: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 *kreiz´, kreizi 'Kreis'; Salem 1890: 140 kreis 'окружность, круг, уѣздъ'; Wiedemann 1893: 387 *kreiz´, kreizi 'Kreis'; EÕS 1925: 275 kreis 'maakond; sõõr, ketas'; ÕS 1980: 308 kreis 'aj. väiksem territoriaalne haldusüksus Saksamaal ja Tsaari-Venemaal'; Tuksam 1939: 593 Kreis 'maakond, kreis; ringkond'
• Käsitlused: < sks Kreis (EEW 1982: 983)

kress, kressi 'rohttaim, mungalill (Lepidium)' < sks Kresse

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Kressi 'Kresse'; (Göseken 1660: 291) Ressi 'Kresse'; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Masing 1823: 170) ei kaswata ennam witsaragugi, muud kui ainaüksi kressi ja põdra sammelt
• Murded: kres´s (-ss) 'mungalill (Tropaeolum majus)' VNg Jäm Mär Tõs Hää IisK San Krl; kräs´s Ris Juu; res´s Khk Mih Trv Krk (EMS III: 827)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; Wiedemann 1893: 387 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; EÕS 1925: 276 kress '(taim) (Kresse)'; ÕS 1980: 308 kress 'bot. rohttaim; kõnek. mungalill'; VL 2012 kress '(sks Kresse)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
• Käsitlused: < sks Kresse 'kress' (EEW 1982: 984; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019)
• Läti keel: lt kresis, krese Kresse (Sehwers 1953: 58); lt krese Kresse (VLV 1944: 315); lt krese kress (Lepidum) (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm krassi, rassi [1637] kasvi (Lepidum, Cardamine jne) / Kresse < rts krasse 'krassi' (SSA 1: 418)

kriis, kriisi 'komplitseeritud olukord' < sks Krise

• Murded: kriis Emm Tor Har(-s´s); riis Tor Krk(-s) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 277 kriis '(pööre, pöördejärk); med. järskvaib'; ÕS 1980: 309 kriis; VL 2012 kriis '(kr krisis 'eristamine; otsustus; katsumus')'; Tuksam 1939: 596 Krise 'kriis'
• Käsitlused: < sks Krise 'kriis' (EEW 1982: 988; EKS 2019)
• Läti keel: lt krize Krise (VLV 1944: 316); lt krīze kriis (ELS 2015: 345);
• Sugulaskeeled: sm kriisi [1886] < rts kris (Häkkinen 2004: 492)

kuliss, kulissi 'näitesein' < sks Kulisse

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 405 *kuliss 'Coulisse'; EÕS 1925: 289 kuliss 'näitesein (Kulisse)'; ÕS 1980: 317 kuliss 'teatr. näitesein; mets. kitsas metsariba'; Tuksam 1939: 601 Kulisse 'kuliss, näitesein'
• Käsitlused: < sks Kulisse 'kuliss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kulise kuliss (ELS 2015: 356);
• Sugulaskeeled: sm kulissi [1853] < rts kuliss (Häkkinen 2004: 502)

kurss, kursi 'suund; hind' < sks Kurs

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 458 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; Grenzstein 1884: 72 kurs (Kurs) 'jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord'; Wiedemann 1893: 417 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; EÕS 1925: 297 kurss 'koos, suund; kaub. (Kurs)'; ÕS 1980: 322 kurss 'suund; maj. väärtpaberite börsihind'
• Käsitlused: < sks Kurs 'kurss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurss kurss (ELS 2015: 364);
• Sugulaskeeled: sm kurssi [1747] < rts kurs (Häkkinen 2004: 519); vdj kursi, kurssi kurss, sõidusuund; курс (VKS: 517); lv kurs kurss; kurss (mar.) (LELS 2012: 154)

kursus, kursuse 'õppeaine; õppeaste' < sks Kursus

• Esmamaining: Jannsen 1871
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1871) 12.05: Kursus nimmetakse sedda aega, kus üht õppetust õppiatega järgemöda läbbi weetakse
• Murded: `kursus 'lühiajalised õpingud' Kuu VNg Lüg sporS Mär Kse Tõs Tor HMd I Plt San Vas; kurssus Juu Kad VJg Kad KJn; `kurssus Lüg Rei; `kursuss (-s´s) Lüg Trv Krl Har Rõu Se; kursuss Puh (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 417 *kursus 'Cursus'; EÕS 1925: 297 kursus; ÕS 1980: 322 kursus; VL 2012 kursus '(ld cursus 'jooks')'; Tuksam 1939: 606 Kursus '[õpi-, õppe]kursus'
• Käsitlused: < sks Kursus 'kursus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurss Kursus (VLV 1944: 320); lt kursi, kurss kursus (ELS 2015: 364);
• Sugulaskeeled: vdj kurssi kursus(ed); курсы (VKS: 517); lv kurs kursus; kurss (LELS 2012: 154)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
• Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)

kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner

• Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
• Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)

preisi, preisi < sks preußisch, vrd asks Preiszen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `preislane (-laine, -lene, -läne) 'preisimaalane' Lüg Vai Emm Khk Emm Har Plv; `präislane Kad; `reislane Khk Vll Trv Hls (EMS VII: 742)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 preisi-mā 'Preussen'; preislane 'Preusse'; Wiedemann 1893: 874 preisi-mā 'Preussen'; preislane 'Preusse'; EÕS 1930: 822 preisi [keel]; ÕS 1980: 533 preisi '[keel, militarism]'; Tuksam 1939: 770 Preuße 'preislane'; preußisch 'preisi'
• Käsitlused: < sks preußisch, vrd asks Preiszen (Raun 1982: 127); < sks Preuße 'preislane' (EEW 1982: 2169; EES 2012: 385)
• Läti keel: lt preisis Schwarzdrossel, Amsel < dt. Preuße (Sehwers 1953: 95)

pärsia 'Pärsiast pärit' < sks Persien, ? vn Персия

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 885 per´si-kana (per´sis-kana) 'persisches Huhn'; Wiedemann 1893: 803 per´si-kana (per´sis-, persu-kana) 'persisches Huhn'; Wiedemann 1893: 788 *Pärsia 'Persien'; *Pärslane, -ze 'Perser'; EÕS 1930: 938 pärsia [kunst, keel, vaip] 'persisch'; ÕS 1980: 561 pärsia '[keel, vaip]'; Tuksam 1939: 748 persisch 'Pärsia, pärsia'
• Käsitlused: < ? vn Персия, ? sks Perser, Persien (EEW 1982: 2322)

pürst, pürsti 'hari' < sks Bürste

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 959 [pürst] 'vt. hari'; Tuksam 1939: 177 Bürste 'hari';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 46 Kopfbürste 'Haarbürste (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks Bürste 'harja; hari' (Koponen 1998: 156; EES 2012: 408; EKS 2019)
• Läti keel: lt birste Bürste (Sehwers 1953: 12)

rüps, rüpsi 'õlinaeris (Brassica rapa oleifera)' < sks Rübsen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; Wiedemann 1893: 991 rüps, -i 'Reps, Rübsaat'; EÕS 1937: 1214 rüps 'õlinaeris'; ÕS 1980: 574 raps 'põll. õlitaim (Brassica napus oleifera)'; Tuksam 1939: 816 Rübsen 'õlinaeris'
• Käsitlused: < ? kasks … (EEW 1982: 2632); < sks Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris' (EES 2012: 451; EKS 2019)
• Läti keel: lt rĩpši Raps, Rübsen < dt. Rübsen (Sehwers 1953: 102); lt ripsis rüps (Brassica rapa oleifera) (ELS 2015: 747);
• Sugulaskeeled: sm rypsi [1883] öljykasvi / Rübsen < rts rybs, ryps 'rypsi' (‹ sks Rübsen) (SSA 3: 118; Häkkinen 2004: 1083)

tüts, tütsi 'tugipuu' < sks Stütze

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tüts 'tugipuu' Kuu Hi VJg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1370 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Wiedemann 1893: 1239 tüt´s, -i 'Stütze'; tüt´sid (an der Windmühle) 'die zwischen dem ris´t-pal´k und ike-pal´k befindlichen Stützen'; Tuksam 1939: 951 Stütze 'tugi'
• Vrd tits

ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
• Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
• Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)