[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

itsi (tegema) 'säru tegema' < sks Hitze

• Murded: part `itsi, `it´si 'nali; vingerpuss, kelmus' IisR Mus Kos Jür HJn KuuK Trm (EMS I: 1099); `etsi, `et´si (tegema) 'säru, nalja, vallatust tegema' Pil KJn M T (EMS I: 831)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hits '(Hitze)'; hitsi tegema; ÕS 1980: 197 itsi [tegema] 'kõnek. tulist säru; vingerpussi'
• Käsitlused: < sks Hitze 'kuumus, palavus' (EEW 1982: 524; EES 2012: 94)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
• Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
• Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
• Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
• Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)

kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner

• Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
• Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)