|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
klikk, kliki 'kildkond, omakasupüüdlik rühmitus' < sks Clique
- Esmamaining: Haljaspõld 1933
- Murded: klike Emm Trm Nõo Võn; klikke VNg; klikõ Räp; like Tor Vil Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´t, mes´ti 'Gesellschaft, Clique'; ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Wiedemann 1893: 595 ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Haljaspõld 1933: 619 klikk 'kildkond, ühehuviliste koondis (prants. clique)'; ÕS 1980: 275 klikk 'kildkond'; VL 2012 klikk '(pr clique 'kildkond')'; EKSS 2: 328 klike 'kõnek. klikk'; klikk 'omakasupüüdlik ühehuviliste rühmitus'; Tuksam 1939: 180 Clique 'kildkond, „klike“'
- Käsitlused: < sks Klick (‹ Clique) (EEW 1982: 866); < sks Clique 'klikk, kildkond' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kliķe klikk (ELS 2015: 302)
kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
- Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
- Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
- Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
- Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)
kreek, kreegi 'luuvili (Prunuws insititia)' < Bsks Kreke 'Kriechenpflaume'
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 02.09: Se aias mehhi roht-aeda krekimarjo pude otsast mahha rapputama
- Murded: kreek, kreegi 'kreegipuu(vili)' Hi K I; kri̬i̬k, kreegi Nõo San; reek, reegi Sa Muh; ri̬i̬k, reegi Sa KJn Vil M(-k´); kriek, `kriegi R; `kreekel, `kreekli Jäm Puh(kreegli) (EMS III: 820)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēk, krēgi 'Kreke'; Wiedemann 1893: 388 krēk, krēgi (krǟk, rēk) 'Kreke'; EÕS 1925: 275 kreek 'puuvili'; ÕS 1980: 308 kreek;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kreke, kreike 'Schlehenpflaume'; MND HW II: 1 krēke 'Kriechenpflaume, kleine Pflaumenart (Prunus insititia)'; Nottbeck 1988: 48 Kreeke 'kleine Zwetschgenart / E.'; Kobolt 1990: 160 Kreke 'kleine Zwetschenart (‹ mnd. kreke)'
- Käsitlused: < kasks krêke (EEW 1982: 981); < asks krēke, krike (SSA 1: 419); < asks kreke 'kreek' (EES 2012: 182); < Bsks Kreke 'kreek' (EKS 2019)
- Läti keel: lt krẽķis kleine blaue Pflaume < mnd. krēke 'Schlehenpflaume' (Sehwers 1953: 58); lt būka, mazā plūme kreek (ELS 2015: 344);
- Sugulaskeeled: sm kriikuna, kriikona [1673 krijkunat] luumunsukuinen hedelmä / Kriechenpflaume < rts krijkon ‹ kasks krēke, krike (SSA 1: 419); lv krīk kreek; būka (LELS 2012: 140)
kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
- Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
- Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
- Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
- Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)
kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
- Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)
kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner
- Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
- Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)
liköör, likööri 'magus ja kange alkohoolne jook' < sks Likör
- Esmamaining: Jannsen 1862
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1862) 12.12: Maggust wina ja liköri
- Murded: `liköö·r Tor KJn Räp(-r´); likee·r VNg Koe Hls; liker Plt Krk; `lig̬ü̬ü·r´ Urv; lekiir Krl (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 499 *likēr, -i; liköör, -i (lekīr) 'Likör'; EÕS 1925: 395 liköör '(peen magus viin)'; ÕS 1980: 372 liköör; VL 2012 pr liqueur ‹ ld liquor 'vedelik'); Tuksam 1939: 638 Likör 'liköör'
- Käsitlused: < sks Likör 'liköör' (EEW 1982: 1311; EKS 2019)
- Läti keel: lt liķieris Likör (VLV 1944: 337); lt liķieris liköör (ELS 2015: 430);
- Sugulaskeeled: sm likööri [1766] < rts likör (Häkkinen 2004: 611)
mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
- Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)
tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
- Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
- Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
- Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)
