[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kaless, kalessi 'hobusõiduk' < sks Kalesche

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kale·s´s (-ss) 'sõiduvanker' Jõh IisR Jäm Khk Kaa Pöi Mär Vig Pä Hag Juu Kos Pee VlPõ sporM (EMS II: 584)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 *kāleska 'Wagen, Kalesche'; Wiedemann 1893: 233 *kāles, -i; kāleska 'Wagen, Kalesche'; EÕS 1925: 168 kaleska; ÕS 1980: 228 kaless '(hobusõiduk)'; VL 2012 kaless '(sks Kalesche ‹ slaavi k)'; Tuksam 1939: 540 Kalesche 'kaless, kaleska'
• Käsitlused: < sks Kalesche 'kaless' (EEW 1982: 667; EKS 2019)
• Läti keel: lt kaleša kaless (ELS 2015: 245);
• Sugulaskeeled: vdj kal´aska kaless; коляска (VKS: 368)

kalkan, kalkani 'ravimtaim (Rhizoma galangae)' < sks Galgant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `kalkan (-n´) '(ravimtaim või selle juurtest valmistatud droog)' Kuu Mar Krl Räp Se; `kalkani Vai; kalgan, kalkan, -a Se Lut (EMS II: 593)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkan, -i; kalkani-jūr´ 'Galgantwurzel'; Wiedemann 1869: 1576-1577 kalgan, -i 'Galgant'; kalkan, -i 'Galgant'; Wiedemann 1893: 192 kalgan, -i '= kalkan'; Wiedemann 1893: 193 kalkan, -i (kalgan); kalkani-jūr´ 'Galgantwurzel'; EÕS 1925: 168 kalganijuur 'farm. (Galgantwurzel)'; ÕS 1980: 228 kalganijuurikas 'farm. (droog)'; VL 2012 kalganijuurikas '(ld Rhizoma Galangae ‹ ar ‹ hiina k)'; Tuksam 1939: 352 Galgant 'kalganijuur'
• Käsitlused: < sks Galgant (EEW 1982: 668)
• Sugulaskeeled: vdj galgana, galgani tedremaran; лапчатка (VKS: 229)

kalla, kalla 'ilutaim (Zantedeschia)' < sks Kalla

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 169 kalla 'toavõhk (toalill)'; ÕS 1980: 229 kalla 'bot. ilutaim ((Zantedeschia)'; VL 2012 kalla '(uusld calla ‹ kr)'; Tuksam 1939: 540 Kalla 'võhk (taim)'
• Käsitlused: < lad calla 'kalla' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kalla kalla (ELS 2015: 246);
• Sugulaskeeled: sm kalla [1900-luvun alkupuoli] < lad calla (Häkkinen 2004: 329)

kalmus, kalmuse 'rohttaim (Acorus calamus)' < sks Kalmus

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kalmus 'Calmus'; (Vestring 1720-1730: 207) So Ingwer, Kalmussid 'Calmus'; (Hupel 1780: 171, 272) kalmussid P. 'Kalmus'; so ingwer P. 'Kalmus'; (Hupel 1818: 69) kalmus r. d. 'Kalmus'; (Lunin 1853: 47) kalmus r. d. 'калмусъ, ирьный корень'
• Murded: kalmus 'kalmus' Jäm Saa Juu Tür Koe; `kalmus Jõh IisR Khk Iis; kalmuss eL (EMS II: 607)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 214 kalmus, kalmuse 'Kalmus'; Wiedemann 1893: 195 kalmus, kalmuse 'Kalmus'; EÕS 1925: 169 kalmus '(taim) (Kalmus)'; ÕS 1980: 229 kalmus 'bot. rohttaim (Acorus)'; Tuksam 1939: 540 Kalmus 'kalmus'
• Käsitlused: < sks Kalmus 'kalmus' (EEW 1982: 674; Raun 1982: 29; EES 2012: 123; EKS 2019)
• Läti keel: lt kalme, kalmis, kalma Kalmus (Acorus calamus) < nd. kalms (Sehwers 1953: 45); lt kalves Kalmus (VLV 1944: 293); lt kalme kalmus (ELS 2015: 247)

kaloss, kalossi 'kummist pealisjalats' < sks Galosche

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kalo·s´s (`kaaloss, kaluss, kallus, kal´lusk, losś) 'kummijalanõu' R eP eL (EMS II: 607)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kālos, -i 'Ueberschuh, Galosch'; Wiedemann 1893: 195 *kaloss, -i 'Ueberschuh, Galosche'; VSS 1917: 65 kaloss 'kalossi'; EÕS 1925: 170 kaloss; Wiedemann 1893: 196 *kalusk, -i 'Ueberschuh, Galosche'; ÕS 1980: 229 kaloss; EKSS 2: 73 kaloss 'tavalisele jalatsile tõmmatav kummist pealisjalats'; VL 2012 kaloss '(pr van galoche 'puutallaga jalats')'; Tuksam 1939: 535 Galosche 'kaloss';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 32 Galoschen 'Gummiüberschuhe (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks Galosche 'kaloss' (EEW 1982: 675; EKS 2019)
• Läti keel: lt galoša Galosche (VLV 1944: 217); lt galoša kaloss (ELS 2015: 247);
• Sugulaskeeled: sm kalossi [1823] < rts galosch (Häkkinen 2004: 332); vdj kološša, kološši kaloss; галоща (VKS: 458)

koljat, koljati 'hiiglane' < sks Goliath

• Murded: koljat 'suurt kasvu inimene' Jäm Pöi Mar Aud Saa Plt Krk Ran; `koljat Kuu Jõh IisR; kol´lat Kse Juu Ote (EMS III: 491); kol´jand (-nt) 'suur inimene' Kod Krk (EMS III: 491)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 246 koljat; ÕS 1980: 284 koljat 'erakordselt suur inimene, hiiglane'
• Käsitlused: < sks Goliath (‹ heebrea) (EEW 1982: 913; Raun 1982: 46); < sks Goliath 'koljat, hiiglane' (EKS 2019); < hbr Goljat '(pärisnimi)' (EES 2012: 172)
• Läti keel: lt goliāts koljat (ELS 2015: 316);
• Sugulaskeeled: sm koljatti [1874] isokokoinen, vahva ihminen, (harv.) eläin / großer, starker Mensch (SSA 1: 389)

marjas, marjase 'kaardimäng' < sks Mariage, vrd vn марьяж

• Murded: `marjaa·s 'marjas, kaardimäng' Lüg Jõh IisR Pha Emm Rei LNg Mar Kos Jür HljK (EMS V: 960); marjas (-r´-) 'kaardimäng' Jür Trm Kod KJn; marjass (-r´-) Hel TLä San Plv Se; `marjass Vai (EMS V: 962)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 474 marjas 'kaardimäng (mariage)'; Haljaspõld 1933: 761 marjas 'prants. mariage, kaardimäng'; ÕS 1980: 407 marjas 'kaardimäng'; VL 2012 marjas '(pr mariage 'abielu')'
• Käsitlused: < sks Mariage (EEW 1982: 1505)
• Läti keel: lt mariaža (precēšanās kāršu spēlē) Mariage (VLV 1944: 347)