|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
aster, astri 'lill (Aster)' < sks Aster
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `aster, `astri ~ -re 'lill' Lüg Emm Hää Kos Iis Plt Krl; `aster, `astra Mar Mih Tõs JMd Koe Trm Hls; `asser, `asre Trv (EMS I: 480)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 *aster, as´tri 'Aster'; Wiedemann 1893: 50 *aster, as´tri 'Aster'; EÕS 1925: 24 aster 'lesesõlg (lill)'; ÕS 1980: 57 aster 'bot. ilutaim (Aster)'; VL 2012 aster '(kr astēr 'taevatäht')'; Tuksam 1939: 68 Aster 'bot. aster, lesesõlg';
- Saksa leksikonid: Grimm ASTER, m. und f. sternblume
- Käsitlused: < sks Aster 'aster' (EEW 1982: 110; EKS 2019)
- Läti keel: lt astra Aster (VLV 1944: 53); lt astere aster (ELS 2015: 60);
- Sugulaskeeled: lv astõr aster; astere (LELS 2012: 36)
kaater1, kaatri 'saekaater' < sks Gatter
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 155 kaater 'saagide raam saeveskis (Gatter, Gitter)'; ÕS 1980: 218 kaater 'saekaater'; VL 2012 kaater '(sks Gatter)'
- Käsitlused: < sks Gatter 'saekaater' (EKS 2019)
- Läti keel: lt gateris kaater (ELS 2015: 235)
kaater2, kaatri 'pohmelus, kassiahastus' < sks Kater
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 155 kaater 'jooma-, kassiahastus, pohmelus'; ÕS 1980: 218 kaater 'van. kassiahastus, pohmelus'
- Käsitlused: < sks Kater 'kassiahastus' (EKS 2019)
kanter, kantri 'eeslaulja, köster' < sks Kantor
- Esmamaining: Jannsen 1849
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1849: 215) Johann Jannsen, Wändra kanter
- Murded: `kanter, `kantre (-ri) 'köster' Han PäLõ sporM; `kander Saa (EMS II: 692)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 *kanter, kan´tri, kantre 'Cantor'; Grenzstein 1884: 51 kanter (Kantor) 'orelimängija, laulujuhataja jumalateenistuse juures, eeslaulja'; Wiedemann 1893: 204 *kanter, kan´tri, kantre 'Cantor'; EÕS 1925: 175 kanter 'eeslaulja, köster (cantor)'; ÕS 1980: 234 kanter 'van. kirikl. eeslaulja, köster'; EKSS 2: 98-99 kanter 'van. kantor'; kantor 'van. kirikumuusika õpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster'; VL 2012 kantor ~ kanter '(ld cantor 'laulja')'; Tuksam 1939: 544 Kantor 'kantor, kanter (eeslaulja, köster)'
- Käsitlused: < sks Kantor, ? Bsks Kanter (EEW 1982: 695); < sks Kantor 'koorijuht, eeslaulja' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kantors Kantor (VLV 1944: 294);
- Sugulaskeeled: sm kanttori [Agr] < rts kantor ~ lad cantor (Häkkinen 2004: 351)
kape, kape 'müts, peakate' < sks Kappe
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid 'loorid'
- Murded: kape 'müts' Hää (EMS II: 705)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Tuksam 1939: 545 Kappe 'müts; kottmüts, kapuuts'
- Läti keel: lt kape [1782] Mütze < nd. kappe 'eine Kopfbedeckung; die Kappe' (Sehwers 1953: 47)
karts, kartsa 'arestiruum, üksikkong karistuse kandmiseks' < sks Karzer
- Murded: karts, -a 'kartser, kong lühiajalise karistuse kandmiseks' Jõe Käi Phl Mar Mär Khn sporK sporI Rõu Se; karts, -i Khk Vll Rei Juu; karts, -u Tõs VJg Kod KJn Nõo Võn Ote Kan VId; kartsas Khk Vll Saa SJn; `kartsas Kuu VNg Jõh Vai(`kartsa) (EMS II: 770); `kartser, kartser Hää Kod (EMS II: 771)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 183 kartser '(vangistusekoht)'; ÕS 1980: 241 kartser 'ruum distsiplinaarkaristuse kandmiseks'; karts 'kõnek. kartser'; VL 2012 kartser '(ld carcer)'; Tuksam 1939: 548 Karzer 'kartser, fam. karts'
- Käsitlused: < sks Karzer 'kartser' (EKS 2019)
- Läti keel: lt karceris Karzer (VLV 1944: 296); lt karceris kartser; fam. karts (ELS 2015: 259)
kastan, kastani 'lehtpuu (Castanea sativa Mill.)' < sks Kastanie
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Jaakob wöttis hennesselle keppit tohrest Pappellipuhst, Sarrapuhst, ninck Kastonniepuhst; (Göseken 1660: 609) Saxamah pechklet 'Castanien'; (Virginius 1687-1690) Jakob agga wottis Kepp[êi] halijast Popli-Puust, Sara-Puust, nink Kastania-Puust; (Lithander 1781: 413) Kastanid pradida 'Castanien zu braten'; (Masing 1823: 265) Kõige Europa-maal on se Kastani pu, mis Sitsilia sarel, kõigist kõigesuremaks petut
- Murded: `kastan 'kastanipuu' Kuu VNg Hää JMd Plt KJn M Puh San Har; kastan Kod Plt Krl; `kastaa·n IisR Sa Muh L Ris Juu Amb; kasta·n´ja I; `kastaa·nja Jäm Kos Har; kasta·njas Kaa Vll (EMS II: 812)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 240 *kastan, -i 'Kastanie'; Wiedemann 1893: 218 *kastan, -i; kastānia 'Kastanie'; ÕS 1980: 244 kastan 'bot. kastanipuu (Castanea sativa)'; VL 2012 kastan '(hsp castaña ‹ ld castanea)'; Tuksam 1939: 549 Kastanie 'kastan'
- Käsitlused: < sks Kastanje (EEW 1982: 725); < sks Kastanie 'kastan' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kastaņes [1705] Kastanien < nd. kastanje (Sehwers 1953: 48); lt kastaņa Kastanie (VLV 1944: 296); lt kastaņa kastan (ELS 2015: 261);
- Sugulaskeeled: sm kastanja [1644] < rts kastanj (Häkkinen 2004: 373)
kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
- Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
- Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
- Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)
pasta, pasta < sks Paste
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: passega pliiats 'pastapliiats' Plt; pastapüss 'pastapliiats' Emm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 *pasta; koshenil´je-pasta 'Cochenillepaste'; Wiedemann 1893: 774 *pasta; koshenil´je-pasta 'Cochenillepaste'; EÕS 1930: 716 pasta 'taigenmass; raha jäljend (Paste)'; ÕS 1980: 497 pasta 'tainataoline mass'; Tuksam 1939: 744 Pasta, Paste 'pasta'
- Läti keel: lt pasta Pasta (VLV 1944: 389); lt pasta pasta (ELS 2015: 612);
- Sugulaskeeled: sm pasta [1900 luv.] < rts pasta (Häkkinen 2004: 884)
tante, tante 'tädi' < sks Tante
- Murded: tante 'tädi; üksi elav vallaline naine' IisR Khk Mar Mär Ris Plt San; `tante Kuu; tantõ Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 695 tanta 'kõnek. tädi'; Tuksam 1939: 956 Tante 'tädi'
- Käsitlused: < sks Tante 'tädi' (EES 2012: 514; EKS 2019)
