[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

keegel, keegli 'veeremäng' < sks Kegel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 399) Kegel 'Kegel, conus'; (Hupel 1780: 177) kegli d. 'Kegel'; (Hupel 1780: 407) Kegel (Spiel) 'kegli, keili d.'; (Hupel 1818: 78) kegl, -i + r. d, kegli d. 'der Kegel'; (Hupel 1818: 444) Kegel (Spiel) 'keglid r., kegli, keili d., kegli mäng r. d.'; (Lunin 1853: 54, 55) kegl, -i r. d. 'кегля'; keili d. 'игра въ кегли'
• Murded: `k̬i̬igli 'sõimusõna' Ote (EMS II: 897); `keegle-, `keeglimäng Tor Ote (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298 kēgel, kēgli 'Kegel'; Wiedemann 1893: 270 kēgel, kēgli 'Kegel'; EÕS 1925: 195 keegel 'koonus'; keeglimäng 'veeremäng'; ÕS 1980: 251 keegel 'veeremäng; veeremängurenn'; VL 2012 keegel '(sks Kegel)'; Tuksam 1939: 553 Kegel 'koonus, kuhik; keegel[nui], veeremängunui'; Kegelspiel 'keegli-, veeremäng'
• Käsitlused: < sks Kegel 'koonus; keegel' (EES 2012: 140; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķeģele [1782] Kegel (Sehwers 1953: 62); lt ķeģelis, ķeģelspēle Kegel, Kegelspiel < nd. kēgel, kēgelspēl 'Kegel, Kegelspiel' (Sehwers 1953: 64); lt ķeglis Kegel (VLV 1944: 297); lt ķegļi keegel (ELS 2015: 272);
• Sugulaskeeled: sm keila [1733] Kegel < rts kägel (‹ asks kegel) (Häkkinen 2004: 392; Bentlin 2008: 121)

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < sks Kelle 'Mauerkelle'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 407) Kelle 'lubja (sawwi) labbidas r.; sawwi lapjo (luits) d.'; (Hupel 1818: 444) Kelle 'lubja od. sawwi labbidas r.; lapjo od. luits d.'
• Murded: kellu, kellu 'müürsepa ladidake' eP M T; `kellu R (EMS II: 980)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kellu, kellu 'Mauerkelle, Kelle'; Wiedemann 1893: 261 kellu, kellu 'Mauerkelle, Kelle'; EÕS 1925: 200 kellu 'müürsepa või pottsepa labidake (Kelle)'; ÕS 1980: 255 kellu 'müürsepa või krohvija labidake';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kelle 'großer Schöpflöffel; Mauerkelle, Gerät zum Auftrag des Mörtels'
• Käsitlused: < kasks kelle (EEW 1982: 768; Raun 1982: 35; EES 2012: 143); < sks kelle (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķel̃la, ķel̃le, kerle [1638 Kelle] Kelle < mnd. kelle (Sehwers 1918: 45, 89, 149); lt ķel̃la, ķel̃le Kelle, Mauerkelle < nd. (Sehwers 1953: 63); lt ķel̃la, ķel̃le Kelle, Mauerkelle; Grützlöffel < mnd. kelle 'großer Schöpflöffel, Mauerkelle' (Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: lv kel̄ Mauerkelle (Kettunen 1938: 114)

kett, keti 'kett, ahel' < sks Kette

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 309) Ahhilat 'Hälden / Ketten'; (Hupel 1780: 408) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.; keed, keet r. d.'; (Hupel 1818: 445) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.'
• Murded: ket´t, ket´i (keti) 'ahel' eP eL; kett, ketti R (EMS III: 11)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 297 ket´t, ket´i 'Kette'; Wiedemann 1893: 268 ket´t, ket´i 'Kette'; ÕS 1980: 259 kett; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett'
• Käsitlused: < sks Kette 'kee; ahel; ahelik, rodu' (EEW 1982: 791; Raun 1982: 36; EES 2012: 147); < sks Kette 'kett' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķēde Kette (VLV 1944: 299); lt ķēde, ķēdīte kett (ELS 2015: 282);
• Sugulaskeeled: sm ketju [1749] < rts kedja (Häkkinen 2004: 410)

kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
• Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
• Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)

kleep, kleebi 'liim; kliister' < sks Klebstoff

• Murded: kleep 'liim; kliister' Jäm Hi Mar Han Pär Juu Pst (EMS III: 317)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 232 kleep; kleepaine 'Klebmittel, Kleber, Gluten'; ÕS 1980: 274 kleep, kleebi '= kleepaine'; Tuksam 1939: 564 Klebstoff 'kleep-aine'
• Käsitlused: < ee kleepima (‹ sks kleben) (EEW 1982: 864)

kreek, kreegi 'luuvili (Prunuws insititia)' < Bsks Kreke 'Kriechenpflaume'

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 02.09: Se aias mehhi roht-aeda krekimarjo pude otsast mahha rapputama
• Murded: kreek, kreegi 'kreegipuu(vili)' Hi K I; kri̬i̬k, kreegi Nõo San; reek, reegi Sa Muh; ri̬i̬k, reegi Sa KJn Vil M(-k´); kriek, `kriegi R; `kreekel, `kreekli Jäm Puh(kreegli) (EMS III: 820)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēk, krēgi 'Kreke'; Wiedemann 1893: 388 krēk, krēgi (krǟk, rēk) 'Kreke'; EÕS 1925: 275 kreek 'puuvili'; ÕS 1980: 308 kreek;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kreke, kreike 'Schlehenpflaume'; MND HW II: 1 krēke 'Kriechenpflaume, kleine Pflaumenart (Prunus insititia)'; Nottbeck 1988: 48 Kreeke 'kleine Zwetschgenart / E.'; Kobolt 1990: 160 Kreke 'kleine Zwetschenart (‹ mnd. kreke)'
• Käsitlused: < kasks krêke (EEW 1982: 981); < asks krēke, krike (SSA 1: 419); < asks kreke 'kreek' (EES 2012: 182); < Bsks Kreke 'kreek' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krẽķis kleine blaue Pflaume < mnd. krēke 'Schlehenpflaume' (Sehwers 1953: 58); lt būka, mazā plūme kreek (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm kriikuna, kriikona [1673 krijkunat] luumunsukuinen hedelmä / Kriechenpflaume < rts krijkon ‹ kasks krēke, krike (SSA 1: 419); lv krīk kreek; būka (LELS 2012: 140)

kreem, kreemi 'salv, võie; vahukoor' < sks Creme

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 501, 502) Krääm Wülling 'Cremefüllniß'; panne essite se Ouna-Moos waagna sisse /--/ ja nenda sammoti panne se Krääm senna peäle
• Murded: kreem 'salv, määre' Pha Hi Han Tor Pär Saa Juu Jür Amb Lai Pst Hel Nõo; kriem R; reem Han Tor (EMS III: 820)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 krǟm, -i 'Creme'; Wiedemann 1869: 427 krēm, -i 'Creme'; Wiedemann 1893: 387 *krǟm (krēm) 'Creme'; EÕS 1925: 275 kreem 'vahukoor, vahule löödud koor; peenem seltskonna osa'; ÕS 1980: 308 kreem '(naha)võie, teat. vahustatud toit; kollakasvalge'; VL 2012 kreem '(pr crème 'piimakoor')'; Tuksam 1939: 180 Creme 'kreem; fig. koorekiht'
• Käsitlused: < sks Kreme (Creme) 'Hautsalbe; Schaumspeise; gelblich weiss' (EEW 1982: 982); < sks Creme, Kreme, Krem 'kreem' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krēms kreem (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: lv krēm kreem; krēms (LELS 2012: 140); vdj kreemovõin kreem, kreemi värvi; кремовый (VKS: 484)

krell, krelli 'ere, terav (värvus)' < sks grell

• Murded: krel´l 'ere, kriiskav (värv)' Rõu; rel´l Han (EMS III: 823)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 308 krell 'kõnek. ere, terav'; Tuksam 1939: 427 grell 'ere, räige; kriiskav; ere, pimestav[hele]'
• Käsitlused: < sks grell 'ere, pimestav; räige' (Raun 1982: 51; EES 2012: 182); < sks grell 'kiiskav, ere' (EKS 2019)

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < Bsks Reddel, vrd asks ledder

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606) kumba Reddelme otz Taiwast a͠ma se Maa pæle on oyendanut; (Rossihnius 1632: 306) 'sõim' 'temma tei omma ehsimetze Poja /--/ ninck panni tedda ühhe reddali sisse'; (Stahl 1637: 86) reddelim, reddelimme∫t 'leiter'; (Gutslaff 1648: 225) Reddal/e 'Leiter'; (Göseken 1660: 593) reddal 'leiter (scala)'; (VT 1686) Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; (Virginius 1687-1690) nink Waata! Reddel oli pandut Maa päle; (Vestring 1720-1730: 201) Reddel, -le 'Die Leiter'; (Helle 1732: 108, 305) kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; (Piibel 1739) ja wata, reddel seisis Ma peäl ja temma ots putus taewasse; (Hupel 1780: 255) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; (Hupel 1818: 204) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; (Masing 1821: 99) Kui ta reddelist olli üllesminnemas; (Masing 1825: 406) [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; (Lunin 1853: 158) reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
• Murded: redel, -i 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´, -redeli Hel T V; redel, redli Hi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
• Käsitlused: < sks ~ lms (EEW 1982: 2437); < Bsks Reddel, vrd asks ledder (Raun 1982: 140); < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51); < Bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' (EES 2012: 422)
• Läti keel: lt redele [1644 reddelims] Raufe über der krippe, Leiter < mnd. ledder (vgl. estn. redel) (Sehwers 1918: 44, 93, 156); lt redeles Leiter; Wagenleiter (VLV 1944: 334); lt redeles redel; vankriredel (ELS 2015: 714);
• Sugulaskeeled: sm reteli [1880] reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche < vn редели 'rehuhäkki' (SSA 3: 67); vdj reteli (rõugu)redel; redelvõre; vankriredel (VKS: 54); is reteli (Nirvi 1971: 474); is retteeli redel (Kos, Hev) (Laanest 1997: 166); lv re'ddə̑l, re'ddil´ Raufe, Reddel < asks reddel (Kettunen 1938: 332); lv strep redel; redeļu trepes (LELS 2012: 304)

seil, seili 'puri' < ? sks Segel Leidumus alates Wiedemannist räägib alamsaksa päritolu vastu, murdematerjali järgi võiks eeldada laenamist soome (seil) ja saksa või rootsi keelest (seegel).

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: siil 'kliiver, puri' Kuu Khn (EKI MK); seil 'puri' R Jäm Mus Ris (EKI MK); `seegel, `seegli (-ie-) 'puri' Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1132 seil, seila 'Segel'; Wiedemann 1893: 1025 seil, seila 'Segel'; EÕS 1937: 1300 seil 'puri'; EÕS 1937: 1300 seil, seili 'puri'; ÕS 1980: 626 seil 'puri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 segel 'Segel; Schiff'; seil contrah. aus segel; seilen contrah. aus segelen; Schiller-Lübben segel und contrah. seil 'Segel'; MND HW III sēgel, ○seyl (westlich) 'Segel des Schiffes, auch kollektiv'
• Käsitlused: < rts segel [z.T. durch fi. seili] (EEW 1982: 2743); < kasks seil (Raun 1982: 154; EES 2012: 465); < kasks seil 'Segel', vrd hol zeil (GMust 1948: 39, 91); < ingl sail (VL 2012: 890)
• Läti keel: lt zẽģele [1638 Seghels] das Segel < mnd. segel 'Segel' [JS: laenuperioodiks 1550-1638] (Sehwers 1918: 34, 100, 165; Sehwers 1953: 163); zēģele, zēģelis Segel; Fahne im Krieg < mnd. sēgel 'Segel' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm seili purje < rts segel; sm seilata, seelata [1745] purjehtia / segeln < rts segla; is seilata purjehtia; ee seilata < sm (SSA 3: 164); lvS s´egel Segel (SLW 2009: 184); lv sìe̯gə̑l (SjW) Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 363); zēgə̑l Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 399); zail (SjW) segeln (Kettunen 1938: 398)
• Vrd topsel

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)