[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kett, keti 'kett, ahel' < sks Kette

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 309) Ahhilat 'Hälden / Ketten'; (Hupel 1780: 408) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.; keed, keet r. d.'; (Hupel 1818: 445) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.'
• Murded: ket´t, ket´i (keti) 'ahel' eP eL; kett, ketti R (EMS III: 11)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 297 ket´t, ket´i 'Kette'; Wiedemann 1893: 268 ket´t, ket´i 'Kette'; ÕS 1980: 259 kett; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett'
• Käsitlused: < sks Kette 'kee; ahel; ahelik, rodu' (EEW 1982: 791; Raun 1982: 36; EES 2012: 147); < sks Kette 'kett' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķēde Kette (VLV 1944: 299); lt ķēde, ķēdīte kett (ELS 2015: 282);
• Sugulaskeeled: sm ketju [1749] < rts kedja (Häkkinen 2004: 410)

kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben

• Esmamaining: Kuusk 1908
• Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San (EKI MK); kungraud 'jootekolb' Khk (EMS IV: 31)
• Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem. keeedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem. klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb '(sks Kolben)'; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
• Käsitlused: < sks Kolbe (EEW 1982: 907); < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kulba die Kolbe, der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren (Sehwers 1953: 60); lt ķīm. kolba kolb (ELS 2015: 315);
• Sugulaskeeled: sm kolvi Kolben < rts kolv (Bentlin 2008: 125)

kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
• Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
• Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
• Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
• Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)

kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
• Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
• Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
• Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)

kurt, kurdi 'vöö' < sks Gurt

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 417) Gurt 'wö r., d.'
• Murded: kurt (-r´-) 'vöö' Kuu VNg Jõh S Mar Kse Pä Ris Hag Kos Koe Kad VJg Lai Vil Hls sporV; kurte Trm KJn Ote San Se(-õ); kurde Mih Vil Nõo Plv(-õ) (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 746 vöö-pael (D) 'Gurt aus Zeug'; ÕS 1980: 322 kurt 'van. vöö'; Tuksam 1939: 436 Gurt 'vöö, vöörihm';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 84 Gurt 'Gürtel'; Gurt wird oft statt Gürtel gebraucht
• Käsitlused: < sks Gurt 'vöö, rihm' (EEW 1982: 1060; EES 2012: 195)
• Läti keel: lt gurte Gürtel < Bsks Gurt (Sehwers 1953: 38)

kurv, kurvi 'käänak; kõverjoon' < sks Kurve

• Murded: kurve 'käänak, käänukoht' Pha Kul Han Ris Jür HJn Ksi; kur´v Han Jür (EMS IV: 104)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 298 kurv '(kõver, kõverjoon)'; ÕS 1980: 322 kurv 'käänukoht, käänak; kõverjoon'; VL 2012 kurv '(ld curvus 'kõver')'; Tuksam 1939: 606 Kurve 'kurv, kõverjoon; käänd, käänukoht'
• Käsitlused: < sks Kurve 'kõverjoon; kurv' (EEW 1982: 1062; EES 2012: 195); < sks Kurve 'kurv, käänak, kõverjoon' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurve Kurve (VLV 1944: 320); lt līkums kurv (ELS 2015: 364)

kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
• Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)

kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner

• Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
• Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)

seib, seibi 'auguga ketas' < sks Scheibe

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1025 *seib, -i 'Scheibe'; Wiedemann 1893: 1026 seiw, -i 'Scheibe'; EÕS 1937: 1299 seib 'tehn. (ketas)'; ÕS 1980: 625 seib 'auguga ketas, ümmargune liistak'; Tuksam 1939: 840 Scheibe 'ketas, seib'
• Käsitlused: < sks Scheibe 'ketas; liistak; seib' (EEW 1982: 2742; Raun 1982: 154; EES 2012: 465; EKS 2019)