[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kress, kressi 'rohttaim, mungalill (Lepidium)' < sks Kresse

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Kressi 'Kresse'; (Göseken 1660: 291) Ressi 'Kresse'; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Masing 1823: 170) ei kaswata ennam witsaragugi, muud kui ainaüksi kressi ja põdra sammelt
• Murded: kres´s (-ss) 'mungalill (Tropaeolum majus)' VNg Jäm Mär Tõs Hää IisK San Krl; kräs´s Ris Juu; res´s Khk Mih Trv Krk (EMS III: 827)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; Wiedemann 1893: 387 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; EÕS 1925: 276 kress '(taim) (Kresse)'; ÕS 1980: 308 kress 'bot. rohttaim; kõnek. mungalill'; VL 2012 kress '(sks Kresse)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
• Käsitlused: < sks Kresse 'kress' (EEW 1982: 984; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019)
• Läti keel: lt kresis, krese Kresse (Sehwers 1953: 58); lt krese Kresse (VLV 1944: 315); lt krese kress (Lepidum) (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm krassi, rassi [1637] kasvi (Lepidum, Cardamine jne) / Kresse < rts krasse 'krassi' (SSA 1: 418)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

mess, messi 'missa, jumalateenistus' < sks Messe

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 211) et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; (Müller 1600-1606: 394) se Henge Meß (20.07.1604) 'see hingemissa'; (Göseken 1660: 502) Mespapp 'ilmikpreester' 'Mespfaff'; misse 'messe, missa'
• Murded: mess, `messi 'jutlus' Kuu (EMS VI: 31); mis´s 'jumalateenistus, missa' Lut (EMS VI: 93)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; Wiedemann 1893: 608 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt. missa'; missa 'kirikl. katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess '(sks Messe ‹ keskld missa 'suur näituslaat')'; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol. missa, messe';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
• Käsitlused: < sks Messe 'missa' (EEW 1982: 1531); < asks Messe (Liin 1964: 41); < kasks Messe (Raag 1987: 323); < sks Messe 'missa; mess' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1918: 80, 154); lt misa Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1953: 80); lt misa (neben miša) Messe < mnd. misse (Jordan 1995: 79); lt mesa, kat. baznīcas liturģija Messe (VLV 1944: 354); lt (reliģijā) mise, mese mess (ELS 2015: 492);
• Sugulaskeeled: sm messu < mrts mæssa (Häkkinen 2004: 704); sm messu [Agr] kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl < mrts mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' (SSA 2: 162)