|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch
- Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
- Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
- Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)
iiris, iirise 'taim, võhumõõk (Iris)' < sks Iris
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 *īris, -e 'Iris'; EÕS 1925: 116 iiris 'vikerkaar; (silma) kirjukile'; ÕS 1980: 180 iiris 'võhumõõk'; VL 2012 iiris '(‹ kr iris 'vikerkaar')'; Tuksam 1939: 528 Iris 'bot. võhumõõk (taim)'
- Läti keel: lt īriss (puķe) Iris (VLV 1944: 289); lt īriss iiris (ELS 2015: 184);
- Sugulaskeeled: sm iiris [1900-luvun alku, iris] < lat. īris (Häkkinen 2004: 249)
kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
- Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
- Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)
kirss, kirsi 'kirsipuu; kirsimari (Cerasus)' < sks Kirsche
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 81) Kirs, pl. -sid '--'; Kirsimarri '--'; Kirsipu '--'; (Hupel 1780: 409) Kirschbaum 'kirsi pu r., wisna pu d., käsperi pu r.'; Kirsche 'käsperi marri r., wisna pu marri d.'; (Lenz 1796: 11) selle kuu sissen - - woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada.; (Lenz 1796: 33) sis peap ka Kärner omma okulerimisse man nende Kirssipuijega nakkama.; (Hupel 1818: 86) kirs + 'Kirsche'; kirsi pu r. d. 'Kirschbaum'; (Masing 1822: 82) on õunapuud sel talwel jo ammugi ärraõitsnud; kirsid walmis samas; (Lunin 1853: 61) kirs, -i r. d. 'втшня'
- Murded: kirss, kirsi (kirssi) 'kirsipuu; kirsimari' eP eL; kirss, `kirssi R; kirts, kirsi Juu Jä (EMS III: 235)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 326 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 294 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; EÕS 1925: 225 kirss '(puuvili)'; ÕS 1980: 269 kirss; Tuksam 1939: 560 Kirsche 'kirss'
- Käsitlused: < sks Kirsche 'kirss' (EEW 1982: 848; Raun 1982: 41; EES 2012: 161; EKS 2019)
- Läti keel: lt ķirsis Kirsche (Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 300); lt ķirsis kirss (ELS 2015: 296);
- Sugulaskeeled: sm kirsikka < mrts kirsebär (Häkkinen 2004: 439)
kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
- Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
- Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
- Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
- Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)
kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
- Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
- Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
- Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
- Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)
piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
- Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
- Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
- Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
- Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)
tirin, tirina 'supinõu' < sks Terrine
- Esmamaining: Henning 1824
- Vana kirjakeel: (Henning 1824: 413) walla sedda ühhe vlanelli kotti läbbi ühhe terrini sisse
- Murded: tirin 'supinõu' VNg Rei Mär Tor Hää Ris Juu Iis Trv Hls San Rõu; tirrin Puh Krl Rõu; tiring Kuu Lüg Kse Var PJg JMd Ann VJg Plt KJn Har Plv Räp; tirii·n Jäm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1283 tirin, tirina; tiriṅg, tiriṅgu (P) 'Terrine'; Wiedemann 1893: 1161 tirin, tirina; tiriṅg, tiriṅgu (P) 'Terrine'; EÕS 1937: 1551 tirin 'supianum'; ÕS 1980: 714 tirin, tirina 'teat. supinõu'; Tuksam 1939: 962 Terrine 'tirin'
- Käsitlused: < sks Terrine 'tirin, supinõu' (EEW 1982: 3185; Raun 1982: 177; EES 2012: 532; EKS 2019)
- Läti keel: lt terĩne, teriņš, terĩns Terrine (Sehwers 1953: 142); lt terīne Terrine (VLV 1944: 521)
virsik, virsiku 'puuvili (Persica)' < sks Pfirsich
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 671) Persiko wiin 'Persico-Brandwein'; (Lenz 1796: 10) Neid Wirssi-Puu, mes Lämmän ussinaste om kaswatu, peap häitsmisse ajal willun pidama.
- Murded: `virsiku 'lõunamaa puuvili (ise pole näinud)' VNg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1518 *wir´sih, wir´sihi; wir´sik, wir´siku; wir´sis, wir´sise 'Pfirsich'; Wiedemann 1893: 1370 *wir´sih, wir´sihi; wir´sik, wir´siku; wir´sis, wir´sise 'Pfirsich'; EÕS 1937: 1673 virsik '(Pfirsich)'; ÕS 1980: 795 virsik '(puuvili)'; Tuksam 1939: 752 Pfirsich 'virsik, persik'
- Käsitlused: < sks Pfirsich 'virsik' (EEW 1982: 3881; Raun 1982: 207; EES 2012: 609; EKS 2019)
- Läti keel: lt firziķis Pfirsich (VLV 1944: 393); lt persiks (Prunus persica) virsik (ELS 2015)
