[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch

• Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
• Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
• Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
• Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
• Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)

kips, kipsi 'jahujas mineraalaine' < sks Gips

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 08.08: päle se wiwa nemma ka weel gipsi, tuhka nink särätse asja omme nit pääl; 15,08: Se kips wöttap rösseust külge; (Masing 1823: 123) wõttis üks tohter … ja mattis kolm kärnast-konna ühe kasti sisse, mis ta gipsiga olli täitnud
• Murded: kips, kipsi 'kivim; kipsipulber' Jäm Khk Vll Muh Emm Lä Tor sporK Iis V; kips, `kipsi R (EMS III: 192)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 320 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; Wiedemann 1893: 288 kips, kipsi 'Gyps'; kipsi-kiwi 'Gyps'; EÕS 1925: 221 kips 'Gips'; ÕS 1980: 267 kips; VL 2012 kips '(kr gypsos)'; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
• Käsitlused: < sks Gips 'kips' (EEW 1982: 839; Raun 1982: 40; EES 2012: 159; EKS 2019)
• Läti keel: lt ģipse, gipši Gips (Sehwers 1953: 40); lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293);
• Sugulaskeeled: sm kipsi [1737] < rts gips (Häkkinen 2004: 433); vdj gipsa kips; гипс (VKS: 231)
• Vt ips

kits, kitse 'koduloom (Capra aegagrus)' < sks Kitze

• Esmamaining: Tallinna rae arveraamat 1583
• Vana kirjakeel: (Tallinna rae arveraamat 1583) stenwerter Jan ~ Ihan Kyß ~ Kitz 'kiviraidur Jaan Kits'; (Gutslaff 1648-56) üsseki ej olle kirjow echk paicklick neihde kitzude sean; (Göseken 1660: 416) Kitz 'ziege'; Kitz mehkib 'ziege blecket'; kiza habbe 'ziegen Bart'; Kitza Juhst 'Ziegen Käse'; kitzeböckiken, kizabockiken 'ziegenböcklein'; (Göseken 1660: 417) kiwwi kitz 'gems rupicapra 'kaljukits''; (Virginius 1687-1690) sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut; (Vestring 1720-1730: 81) Kits, -se 'Die Ziege'; (Piibel 1739) lammastest ja kitsedest peate teie sedda wötma; (Hupel 1780: 183) kits, -e 'Ziege'; (Hupel 1818: 87) kits, -e r. d. 'Ziege'; (Masing 1821: 87) kuus sadda kitse, ja kahheksa sadda warsa; (Lunin 1853: 61) kits, -e r. d. 'коза'
• Murded: kits, kitse (-t´-) 'koduloom' eP T; kits, `kitse R; kits, kitsi (-t´-) Jäm Khk PäLõ VlPõ M; kits, kitsõ V (EMS III: 260)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 329 kits, kitse 'Ziege'; Wiedemann 1893: 297 kits, kitse 'Ziege'; ÕS 1980: 270 kits; Tuksam 1939: 561 Kitze 'kitsetall, kitsekene'
• Käsitlused: < sks Kitze '(mets)kitsetall' (EEW 1982: 853; Raun 1982: 42; EES 2012: 162); < sks Kitze 'kitsetall' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: vdj kittsi kits; коза (VKS: 435)

kitt, kiti 'kleepuv segu tühimike täitmiseks' < sks Kitt

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kitt, kiti (-t´-) 'kitt, täitesegu' eP eL; kitt, kitti R (EMS III: 269)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 330 kit´t, kit´i 'Kitt'; Wiedemann 1893: 298 kit´t, kit´i 'Kitt'; EÕS 1925: 227 kitt '(Kitt; Spachtelfarbe)'; ÕS 1980: 271 kitt; Tuksam 1939: 561 Kitt 'kitt'
• Käsitlused: < sks Kitt 'kitt' (EEW 1982: 854; Raun 1982: 42; EES 2012: 162; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķite Kitt (Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 301); lt ķite kitt (ELS 2015: 298)

tihi, tihi 'võte (kaardimängus)' < sks Stich

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tihi (-e) '(kaardimängus)' Lüg Mär Han Tor Iis KJn Plv; tiht (-h´-) Kaa Vll Har; tihk Trv; stihi Iis (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1274 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 1153 tihk, tihi 'Stich (im Kartenspiel)'; EÕS 1937: 1544 tihi 'võte (kaardimängus)'; ÕS 1980: 710 tihi '(kaardimängus)'; Tuksam 1939: 934 Stich '[beim Kartenspiel] võte, tihi'
• Käsitlused: < sks Stich 'piste, torge; tihi' (EEW 1982: 3147; Raun 1982: 175; EES 2012: 526; EKS 2019)
• Läti keel: lt stiķis der Stich beim Kartenspiel (Sehwers 1953: 122); lt stiķis (beim Kartenspielen) (VLV 1944: 502); lt (kāršu spēlē) stiķis tihi (ELS 2015: 884);
• Sugulaskeeled: sm tikki [1865] korttipelitermi < rts stick (Häkkinen 2004: 1312)