[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe, vrd asks koffe Arvestades kohvi jõudmist Eestisse 18. sajandil, tuleb eelistada saksa laensõna alamsaksa omale.

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 590) kui se piim selle Kohwiga on kedetud, siis peab ka sedda seest ärrakurnama; (Hupel 1818: 94) kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; (Lunin 1853: 67) kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
• Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai (EMS III: 452)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi, kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi, kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 363 must kör´t 'Kaffee' (scherzw.); ÕS 1980: 281 kohv;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
• Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe (EEW 1982: 899); < asks Koffe(e), vrd vn kofe (Raun 1982: 45); < vn кофе (SSA 1: 274); < asks koffe 'Kaffe' (‹ araabia qahwa) (EES 2012: 171); < sks Koffee 'kohv'
• Läti keel: lt kapeja [1872] Kaffee (Sehwers 1953: 47); lt kaffe̮s Kaffee (Kettunen 1938: 100); lt kafija (LELS 2012: 99);
• Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1786; 1733 Caffe-huonen] Kaffee < rts kaffe (SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317); krj kohvi, koufei, koufi, koffi; Akrj kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee (SSA 1: 274); is kohviŋ karvain pruun (Laanest 1997: 76); vdj kofi, koffi kohv; кофе (VKS: 445); vdj kohvimüllü kohviveski; кофейная мельница (VKS: 448); lv kaf̀fə̑ Kaffee (Kettunen 1938: 100); lv kaffe kohv; kafija (LELS 2012: 99)

kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben

• Esmamaining: Kuusk 1908
• Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San (EKI MK); kungraud 'jootekolb' Khk (EMS IV: 31)
• Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem. keeedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem. klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb '(sks Kolben)'; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
• Käsitlused: < sks Kolbe (EEW 1982: 907); < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kulba die Kolbe, der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren (Sehwers 1953: 60); lt ķīm. kolba kolb (ELS 2015: 315);
• Sugulaskeeled: sm kolvi Kolben < rts kolv (Bentlin 2008: 125)

koma, koma 'kirjavahemärk' < sks Komma

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 355) Comma 'komma r. d.'; (Hupel 1818: 96) komma + 'das Komma'; (Masing 1823: 196) egga olle nemmad ka ühtigi kirja wahhetähtedest teädnud, ei kommast, ei punktist; (Lunin 1853: 69) komma r. d. 'запятая'
• Murded: koma 'kirjavahemärk' Kuu Khk Vll Pöi Var Tõs JMd Koe Kod Plt Hls Krl; komma Jäm Khn Tor Trv Krk Har Plv(kuma) (EMS III: 519)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 370/334 *komma 'Komma'; Grenzstein 1884: 63 komma (Komma) 'kirjamärk (,); tarwitatakse wahelausete ees ja taga ning ühesuguste lauseliigete wahel'; Wiedemann 1893: 334 *komma 'Komma'; EÕS 1925: 249 koma; ÕS 1980: 287 koma; VL 2012 koma '(kr komma 'lõik')'; Tuksam 1939: 575 Komma 'koma'
• Käsitlused: < sks Komma 'koma' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kommats Komma (VLV 1944: 308); lt komats koma (ELS 2015: 319)

koosu, koosu 'vanaema' < sks Großmutter

• Murded: koosi 'vanaema' Tor; `kuosi Jõh; koosipapa 'vanaisa' Hää (EMS III: 632); koosu (-ś-) '(vana)vanaema; vana naine' Sa Muh L KPõ Krl; `kuosu RId (EMS III: 634); koosumamma '(vana)vanaema' Sa Vig Kse Tõs VMr Kad Plt; koosupapa 'vanaisa' Khk VMr; kuasuvanemad 'vanavanemad' VJg (EMS III: 635); kroosmamma 'vanaema' Jõh IisR HMd; kroosmutter 'vanaema' Pha Kad Pst; kroospapa 'vanaisa' Jõh IisR Khk HaLo; kroosu 'vana inimene; vanaema, vanaisa' Pha Rei Mar Han Ris Kei Kos Jür Amb; `kruosu Kuu Jõh; kruosu JõeK JMd; krosu Plv (EMS III: 870)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 361 kōzu (kd) 'Grossmutter'; kōzu-wanemad 'Grosseltern'; Tuksam 1939: 431 Großmama, Großmutter 'vanaema'
• Käsitlused: < sks Großmutter 'vanaema' (Uibo 2010a: 762; EES 2012: 177; EKS 2019)

kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
• Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
• Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
• Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
• Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)

kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
• Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
• Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
• Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)

molu, molu 'nägu, larhv' < sks Maul Saarte murde muul-vormid viitavad rootsi mõjudele (vrd rts mule 'koon')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Su 'Maul'
• Murded: molu (-l´-) 'nägu' VNg Lüg IisR Mär Tor Kei Koe Ksi Krk; mol´o Nõo Kam sporV (EKI MK); molu (-l´-) 'nüri, rumal inimene; kohtlase näoga' RId Jäm Khk Muh Lä Aud Hää VJg I Ksi KJn Kõp; mol´o (mol´u) eL (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; Wiedemann 1893: 610 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; EÕS 1925: 516 molu 'lollakas, rumal nägu; molkus'; ÕS 1980: 427 molu 'vulg. lõust, nägu; suu; tobu, loll'; Tuksam 1939: 664 Maul 'suu; fam. lõuad; molu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier; Maulesel'
• Käsitlused: < ? lms deskr. (EEW 1982: 1548); < ee keskr (Raun 1982: 92); < sks Maul '(looma)suu, lõuad' (Uibo 2010b: 922; EES 2012: 283; EKS 2019)
• Läti keel: lt † mũle, mũlis Schnauze des Rindviehs < mnd. mūl (Sehwers 1918: 154); lt mũle das Maul < nd. mūl (Sehwers 1953: 82); lt sar. mūlis, purns molu (ELS 2015: 506)

nodi, nodi 'vara, rikkus' < Bsks Naude

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 23.09: kust neil ni paljo noddi kokkotulnud?
• Murded: nodi 'varandus, raha; kraam' Kuu RId S sporL sporHa Koe Kad VJg IPõ MMg KJn M (EMS VI: 621)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 744 nodi, nodi (P) 'Haufe, Menge Vorrath; Schatz, Geld'; Wiedemann 1893: 675 nodi, nodi (P) 'Haufe, „Kram“, Krimskrams; Schatz, Geld'; Wiedemann 1869: 719 naud, naui; naudi, naudi 'Geld'; Wiedemann 1893: 651 naud, naui; naud, naudi (naut´) 'Geld'; EÕS 1930: 598 nodi 'hunnik, hulk; kraam; varandus, kõnd, naud'; ÕS 1980: 458 nodi 'kõnek. kraam, vara; raha'
• Käsitlused: < Bsks Naude 'raha' (Uibo 2010b: 923; EES 2012: 316; EKS 2019)
• Läti keel: lt sar. nauda nodi (ELS 2015: 553)

ood, oodi 'ülistuslaul' < sks Ode

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 ood; EÕS 1930: 652 ood 'laul. (= ülemlaul)'; ÕS 1980: 476 ood 'kirj. pidulik luuletus, ülistuslaul'; VL 2012 ood '(‹ kr ōdē)'; Tuksam 1939: 729 Ode 'ood, ülemlaul';
• Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ode 'feierliches Gedicht' < lat. ōdē 'Gesang' (im 17. Jh.)
• Käsitlused: < sks Ode 'ood' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ōda Ode (VLV 1944: 383); lt oda ood (ELS 2015: 581);
• Sugulaskeeled: sm oodi [1884] < kr ōdḗ (Häkkinen 2004: 831)