|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
kloor, kloori 'keemiline element; mürgine gaas' < sks Chlor
- Esmamaining: Kreutzwald 1848
- Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1848: 29) kange auro läbbi, mis Kloor kutsutakse
- Murded: kloor 'pleegitusaine' Juu Lai Nõo; loor Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 *klōr-kal´k 'Chlorkalk'; Grenzstein 1884: 60 kloor (Chlor) 'kollakas rohiline gaas, rikub elusad kehad ära'; Wiedemann 1893: 312 *klōr, -i 'Chlor'; *klōr-kal´k 'Chlorkalk'; EÕS 1925: 233 kloor 'keem.'; ÕS 1980: 275 kloor 'keem. (element, sümbol Cl)'; VL 2012 kloor '(kr chlōros 'rohekas')'; Tuksam 1939: 179 Chlor 'kloor'
- Käsitlused: < sks Chlor (EEW 1982: 869); < sks Chlor 'kloor' (EKS 2019)
- Läti keel: lt hlors kloor (ELS 2015: 302);
- Sugulaskeeled: sm kloori [1856] < rts klor (Häkkinen 2004: 449)
kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe, vrd asks koffe Arvestades kohvi jõudmist Eestisse 18. sajandil, tuleb eelistada saksa laensõna alamsaksa omale.
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 590) kui se piim selle Kohwiga on kedetud, siis peab ka sedda seest ärrakurnama; (Hupel 1818: 94) kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; (Lunin 1853: 67) kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
- Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai (EMS III: 452)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi, kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi, kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 363 must kör´t 'Kaffee' (scherzw.); ÕS 1980: 281 kohv;
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
- Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe (EEW 1982: 899); < asks Koffe(e), vrd vn kofe (Raun 1982: 45); < vn кофе (SSA 1: 274); < asks koffe 'Kaffe' (‹ araabia qahwa) (EES 2012: 171); < sks Koffee 'kohv'
- Läti keel: lt kapeja [1872] Kaffee (Sehwers 1953: 47); lt kaffe̮s Kaffee (Kettunen 1938: 100); lt kafija (LELS 2012: 99);
- Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1786; 1733 Caffe-huonen] Kaffee < rts kaffe (SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317); krj kohvi, koufei, koufi, koffi; Akrj kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee (SSA 1: 274); is kohviŋ karvain pruun (Laanest 1997: 76); vdj kofi, koffi kohv; кофе (VKS: 445); vdj kohvimüllü kohviveski; кофейная мельница (VKS: 448); lv kaf̀fə̑ Kaffee (Kettunen 1938: 100); lv kaffe kohv; kafija (LELS 2012: 99)
kohver, kohvri 'kastilaadne reisikott' < sks Koffer
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 412) Koffer kohwer r. d. 'Kasten'; (Hupel 1818: 94) kohwer, -wri od. -wre r. d. 'Koffer'; (Lunin 1853: 67) kohwer, -wri r. d. 'ящикъ, сундукъ, ларь'
- Murded: `kohver, `kohvri (-re) 'riiete panipaik; reisikohver' R Rei L sporK Iis Trm Pal Lai Hls; `kohvri (k`u-) TLä Ote V; `kuhvre (-rõ) Räp Se (EMS III: 453)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 *kohwer, kohwri, kohwre 'Koffer'; Grenzstein 1884: 62 kohwer (Koffer) 'reisikott, papist, nahast, riidest tehtud'; Wiedemann 1893: 328 *kohwer, kohwri, kohwre (kohwert, kuhwer) 'Koffer'; ÕS 1980: 281 kohver; Tuksam 1939: 572 Koffer 'kohver, sumadan'
- Käsitlused: < sks Koffer 'kohver' (EEW 1982: 899; Raun 1982: 45; EES 2012: 171; EKS 2019)
- Läti keel: lt kupers, kuprs Koffer < nd. kuffer 'Koffer' (Sehwers 1953: 61); lt koferis kohver (ELS 2015: 312)
kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben
- Esmamaining: Kuusk 1908
- Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San (EKI MK); kungraud 'jootekolb' Khk (EMS IV: 31)
- Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem. keeedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem. klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb '(sks Kolben)'; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
- Käsitlused: < sks Kolbe (EEW 1982: 907); < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kulba die Kolbe, der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren (Sehwers 1953: 60); lt ķīm. kolba kolb (ELS 2015: 315);
- Sugulaskeeled: sm kolvi Kolben < rts kolv (Bentlin 2008: 125)
koma, koma 'kirjavahemärk' < sks Komma
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 355) Comma 'komma r. d.'; (Hupel 1818: 96) komma + 'das Komma'; (Masing 1823: 196) egga olle nemmad ka ühtigi kirja wahhetähtedest teädnud, ei kommast, ei punktist; (Lunin 1853: 69) komma r. d. 'запятая'
- Murded: koma 'kirjavahemärk' Kuu Khk Vll Pöi Var Tõs JMd Koe Kod Plt Hls Krl; komma Jäm Khn Tor Trv Krk Har Plv(kuma) (EMS III: 519)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 370/334 *komma 'Komma'; Grenzstein 1884: 63 komma (Komma) 'kirjamärk (,); tarwitatakse wahelausete ees ja taga ning ühesuguste lauseliigete wahel'; Wiedemann 1893: 334 *komma 'Komma'; EÕS 1925: 249 koma; ÕS 1980: 287 koma; VL 2012 koma '(kr komma 'lõik')'; Tuksam 1939: 575 Komma 'koma'
- Käsitlused: < sks Komma 'koma' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kommats Komma (VLV 1944: 308); lt komats koma (ELS 2015: 319)
komet, kometi 'jant, tembutamine' < sks Komödie
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 749) üx Komedi meng 'Comedi'; (Hupel 1818: 355) Comödie 'komeet, kommeet r. d.'; (Hupel 1818: 96) kommet, -i r. d. 'Schauspiel'; (Lunin 1853: 69) kommet, -i r. d. 'зрѣлище, комедiя'
- Murded: komet 'tembutamine, vigur, jant; veiderdaja' R Lih Tõs Aud Saa Kad VJg sporI VlPõ; kommet Muh sporL KPõ M T Plv; `kommet Jõe VNg; kommõt´, kummõt´ Krl Vas Se (EMS III: 525)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 369 *komet, kometi 'Comödie'; *komedi, komedi 'Comödie, Schauspiel'; Wiedemann 1893: 334 *komet, kometi 'Comödie'; *komedi, komedi 'Comödie, Schauspiel'; ÕS 1980: 288 komet 'kõnek. jant, nali'; Tuksam 1939: 577 Komödie 'komöödia; lustmäng'
- Käsitlused: < sks Komödie 'komöödia' (EEW 1982: 925; EES 2012: 173; EKS 2019)
- Läti keel: lt kumẽdiņš Komödie < dt. Komödie (Sehwers 1953: 60);
- Sugulaskeeled: vdj kametti komet, jant; потеха, комедия (VKS: 376)
kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
- Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
- Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
- Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
- Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)
kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
- Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
- Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
- Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)
kuur, kuuri 'ravijärk' < sks Kur
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; Wiedemann 1893: 424 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med. süstemaatiline ravijärk'; VL 2012 kuur '(‹ ld cura 'hool')'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
- Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' (EEW 1982: 1076; EKS 2019)
- Läti keel: lt kūre kuur (ELS 2015: 370);
- Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] < rts kur 'hoitokeino' (Häkkinen 2004: 526)
oober, ooberi 'kelner' < sks Oberkellner
- Murded: oober 'kelner' Nõo (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 652 oober 'ülemkelner'; ÕS 1980: 476 oober 'kõnek. kelner'; VL 2012 oober '(sks Ober ‹ Oberkelner)'; Tuksam 1939: 727 Ober 'oober, [ülem]kelner'; Oberkellner 'oober, ülemkelner';
- Saksa leksikonid: Kluge: 511 Ober 'Kellner' < (‹ Oberkellner)
- Käsitlused: < Bsks Ober ~ sks Oberkellner (EEW 1982: 1836); < sks Ober 'ülemkelner' (kõnek. kelner) (EKS 2019)
ooker, ookri 'kollane värvaine' < sks Ocker
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `ooker 'looduslik kollane pigment' Vai Khk Jür Kad Lai KJn Trv Rõu (EMS VI: 968)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 722 *ōker, ōkre 'Oker'; EÕS 1930: 653 ooker 'kollane värvimuld (Ocker)'; ÕS 1980: 476 ooker 'ehit. (värvimuld, pigment)'; VL 2012 ooker '(‹ kr ōchros 'kollakas')'; Tuksam 1939: 729 Ocker 'ooker';
- Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ocker 'Bergbelb' < lat. ōchra
- Käsitlused: < sks Ocker 'ooker' (EEW 1982: 1837; EKS 2019)
- Läti keel: lt ochra (dzeltānā krāsa) Ocker (VLV 1944: 383); lt okera krāsas- ookrivärviline (ELS 2015: 581);
- Sugulaskeeled: sm okra [1873 okkeri, 1904 okra] < sks Ocker ~ rts ockra, ocker (Häkkinen 2004: 822)
ooper, ooperi 'muusikaline lavateos' < sks Oper
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 74) Oper on üks nisuggune tonitük, mis mitmest teistest tonitükkidest (korid, aried, terzettid ec.) kokko on pantud
- Murded: `ooper 'laulumäng' Khk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 798 ōper, -i 'Oper'; Wiedemann 1893: 724 ōper, -i (oper) 'Oper'; EÕS 1930: 653 ooper; ÕS 1980: 476 ooper; VL 2012 ooper '(‹ it opera ‹ ld)'; Tuksam 1939: 733 Oper 'ooper';
- Saksa leksikonid: Kluge: 517 Oper 'Musikwerk' < it opera, pr opéra (im 17. Jh.)
- Käsitlused: < sks Oper 'ooper' (EEW 1982: 1837; EKS 2019)
- Läti keel: lt opera Oper (VLV 1944: 385); lt opera ooper (ELS 2015: 581);
- Sugulaskeeled: sm ooppera [1792] Oper < rts opera 'musiikkidraama' (‹ it opera ‹ lad opera 'työ, palvelus, huoli, joutoaika' ‹ lad oper 'työ') (SSA 2: 269; Häkkinen 2004: 831); vdj ooperi (Jõ) ooper; опера (VKS: 848)
poor, poori 'higiauk' < sks Pore
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 59 higi-augud 'Poren'; Wiedemann 1893: 53 higi-augud 'Poren'; EÕS 1930: 811 poor 'zool., bot. urve, „higi-auk“'; ÕS 1980: 529 poor 'urve, väike vaheruum (aines); anat. nahas olev higinäärme ava; bot. rakukesta ava'; Tuksam 1939: 763 Pore 'poor, urve'
- Käsitlused: < sks Pore 'poor, urve' (EEW 1982: 2141; EKS 2019)
- Läti keel: lt pora Pore (VLV 1944: 398); lt pora poor (ELS 2015: 652)
soor, soori 'suuvalge, seenhaigus suukoopas' < sks Soor
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 651 soor, soori 'med. suuvalge'; EKSS 5: 295 soor, soori 'med. suukoopas esinev kandidoos, mille puhul limaskestal tekivad valged katud, suuvalge'
- Käsitlused: < sks Soor 'seenhaigus suu limaskestal' (EES 2012: 482; EKS 2019)
