[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

joll, jolli 'paat' < sks Jolle

• Murded: joll, jol´l 'väike sõudepaat, julla' Phl Ris; jolla Phl Ris; `jolla VNg; jõl´l, jõlla Rid; jõll, -i Var (EMS II: 173)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 184 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; Wiedemann 1893: 167 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; ÕS 1980: 201 joll, jolli '(väike paat)'; Tuksam 1939: 535 Jolle 'julla (väike paat)';
• Saksa leksikonid: Grimm JOLLE, jölle. in den nordischen gewässern und auf der Elbe und Spree gebrauchtes fahrzeug verschiedener grösze undeinrichtung
• Käsitlused: < sks Jolle (EEW 1982: 548); < hol jol 'väike purjepaat' (Mereleksikon 1996: 117)
• Läti keel: lt julle eine Jolle (kleines Schiffsboot) (Sehwers 1953: 44); lt jolla joll (ELS 2015: 209);
• Sugulaskeeled: sm jolla < rts joll, jolla, jolle (‹ kasks jolle) (Häkkinen 2004: 283)

jood, joodi 'jooditinktuur' < sks Jod

• Esmamaining: Kuusk 1908
• Murded: joot, joot´ 'jood, teatud ravim' Khk Rei Kos; juot, juot´ JMd VMr; ju̬u̬t´ Kod Hls Krk Puh Nõo Krl (EMS II: 108)
• Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 32 Chlor, brom, jod ja fluor nimetatakse ühenimega halogeniks; EÕS 1925: 135 jood 'keem.'; ÕS 1980: 202 jood; VL 2012 jood '(kr iōdēs 'sinililla')'; Tuksam 1939: 535 Jod 'jood'
• Käsitlused: < sks Jod 'jood' (EEW 1982: 550; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķīm. jods jood (ELS 2015: 209);
• Sugulaskeeled: sm jodi [1862] < rts jod (Häkkinen 2004: 279)

kiil, kiilu 'laevakiil' < sks Kiel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kiil, kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil, kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil, `kiili R (EMS III: 81); keel, keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn (EMS II: 906)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo (d); kīl, kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1893: 270 kēl´, kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil, kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
• Käsitlused: < kasks..... (EEW 1982: 807); < kasks kil (Raun 1982: 38); < sks Kiel (GMust 1948: 78); < asks kil, kel ~ sks Kiel (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķiẽlis Kiel eines Bootes < mnd. kēl (Sehwers 1918: 23, 149); lt ķielis Kiel eines Bootes < nd. kēl 'Kiel' (Sehwers 1953: 65); lt ķielis Kiel < mnd. kēl (neben kil) (Jordan 1995: 72); lt ķīlis kiil (ELS 2015: 285);
• Sugulaskeeled: sm kila, kili aluksen köli / Kiel < vn киль 'köli' (hol. resp. sks kiel); is kili; krj kili emäpuu, köli < vn киль 'köli' (SSA 1: 361); vdj gili (laeva, paadi) kiil, andur; киль (VKS: 231); lv kīl´, kēl´ Boots-, Schiffskiel < kasks kēl, kil kiel (Kettunen 1938: 132); lv kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)

kloor, kloori 'keemiline element; mürgine gaas' < sks Chlor

• Esmamaining: Kreutzwald 1848
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1848: 29) kange auro läbbi, mis Kloor kutsutakse
• Murded: kloor 'pleegitusaine' Juu Lai Nõo; loor Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 *klōr-kal´k 'Chlorkalk'; Grenzstein 1884: 60 kloor (Chlor) 'kollakas rohiline gaas, rikub elusad kehad ära'; Wiedemann 1893: 312 *klōr, -i 'Chlor'; *klōr-kal´k 'Chlorkalk'; EÕS 1925: 233 kloor 'keem.'; ÕS 1980: 275 kloor 'keem. (element, sümbol Cl)'; VL 2012 kloor '(kr chlōros 'rohekas')'; Tuksam 1939: 179 Chlor 'kloor'
• Käsitlused: < sks Chlor (EEW 1982: 869); < sks Chlor 'kloor' (EKS 2019)
• Läti keel: lt hlors kloor (ELS 2015: 302);
• Sugulaskeeled: sm kloori [1856] < rts klor (Häkkinen 2004: 449)

kohv, kohvi 'aromaatne jook' < sks Koffe, vrd asks koffe Arvestades kohvi jõudmist Eestisse 18. sajandil, tuleb eelistada saksa laensõna alamsaksa omale.

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 590) kui se piim selle Kohwiga on kedetud, siis peab ka sedda seest ärrakurnama; (Hupel 1818: 94) kohwe r. d. 'Koffe, Kaffe'; (Lunin 1853: 67) kohwe ~ kohwi r. d. 'кофе'
• Murded: kohv 'jook' R sporHa sporJä Iis Hls Hel T; koh´v Hls V; kohvi eP M sporV; `kohvi Kuu VNg Vai (EMS III: 452)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 kohwi, kohwi 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 328 kohwi, kohwi (kohw, kohwe) 'Kaffe'; Wiedemann 1893: 363 must kör´t 'Kaffee' (scherzw.); ÕS 1980: 281 kohv;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kaffē, Koffī, Koffje 'Kaffeebohnen; Kaffeemehl; Kaffee, aus Kaffeemehl gebrühtes Getränk'
• Käsitlused: < ? vn кофе 'Kaffe' ~ asks Koffe (EEW 1982: 899); < asks Koffe(e), vrd vn kofe (Raun 1982: 45); < vn кофе (SSA 1: 274); < asks koffe 'Kaffe' (‹ araabia qahwa) (EES 2012: 171); < sks Koffee 'kohv'
• Läti keel: lt kapeja [1872] Kaffee (Sehwers 1953: 47); lt kaffe̮s Kaffee (Kettunen 1938: 100); lt kafija (LELS 2012: 99);
• Sugulaskeeled: sm kahvi, kaffi [1786; 1733 Caffe-huonen] Kaffee < rts kaffe (SSA 1: 274; Häkkinen 2004: 317); krj kohvi, koufei, koufi, koffi; Akrj kofi; vps kofei; vdj koffi < vn; is kohvi < ee (SSA 1: 274); is kohviŋ karvain pruun (Laanest 1997: 76); vdj kofi, koffi kohv; кофе (VKS: 445); vdj kohvimüllü kohviveski; кофейная мельница (VKS: 448); lv kaf̀fə̑ Kaffee (Kettunen 1938: 100); lv kaffe kohv; kafija (LELS 2012: 99)

kolb, kolvi 'jootekolb; klaasnõu' < sks Kolben

• Esmamaining: Kuusk 1908
• Murded: kolb 'jootekolb, tinutusvasar' IisR; kolbe Muh Hi Nis Juu JMd; `kolbe Jõe Hlj Vai; kol´m Mär Var sporPä JMd Koe VJg Kad Lai Plt SJn sporM Vas; kol´l Saa; kol´p Kad Kod Hel Võn; kolbass San (EKI MK); kungraud 'jootekolb' Khk (EMS IV: 31)
• Eesti leksikonid: Kuusk 1908: 11 klaaskolbe ehk ümarguse maoga pudel; EÕS 1925: 244 kolb 'keem. keeedupudel; tehn kann (Kolben)'; ÕS 1980: 283 kolb 'keem. klaasnõu katsete tegemiseks'; VL 2012 kolb '(sks Kolben)'; Tuksam 1939: 573 Kolben 'kolb, katsupudel; nui, tõlv'
• Käsitlused: < sks Kolbe (EEW 1982: 907); < sks Kolben 'nui; tõlvik; kolb' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kulba die Kolbe, der Kolben, der untere dicke Teil des Schafts an Schießgewehren (Sehwers 1953: 60); lt ķīm. kolba kolb (ELS 2015: 315);
• Sugulaskeeled: sm kolvi Kolben < rts kolv (Bentlin 2008: 125)

koma, koma 'kirjavahemärk' < sks Komma

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 355) Comma 'komma r. d.'; (Hupel 1818: 96) komma + 'das Komma'; (Masing 1823: 196) egga olle nemmad ka ühtigi kirja wahhetähtedest teädnud, ei kommast, ei punktist; (Lunin 1853: 69) komma r. d. 'запятая'
• Murded: koma 'kirjavahemärk' Kuu Khk Vll Pöi Var Tõs JMd Koe Kod Plt Hls Krl; komma Jäm Khn Tor Trv Krk Har Plv(kuma) (EMS III: 519)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 370/334 *komma 'Komma'; Grenzstein 1884: 63 komma (Komma) 'kirjamärk (,); tarwitatakse wahelausete ees ja taga ning ühesuguste lauseliigete wahel'; Wiedemann 1893: 334 *komma 'Komma'; EÕS 1925: 249 koma; ÕS 1980: 287 koma; VL 2012 koma '(kr komma 'lõik')'; Tuksam 1939: 575 Komma 'koma'
• Käsitlused: < sks Komma 'koma' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kommats Komma (VLV 1944: 308); lt komats koma (ELS 2015: 319)

koolon, kooloni 'kaksikpunkt' < sks Kolon

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 96) kolon + r. d. 'das Kolon'; (Lunin 1853: 69) kolon r. d. 'двоеточiе'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 394 *kōlon, -i 'Kolon'; Wiedemann 1893: 357 *kōlon, -i (kolon) 'Kolon'; EÕS 1925: 261 koolon 'lgv. kaksikpunkt'; ÕS 1980: 298 koolon 'kaksikpunkt'; VL 2012 koolon '(kr kōlon 'liige, jäse, osa')'; Tuksam 1939: 574 Kolon 'koolon, kaksikpunkt'
• Läti keel: lt kōls Kolon (VLV 1944: 308); lt kols koolon (ELS 2015: 331)

koosu, koosu 'vanaema' < sks Großmutter

• Murded: koosi 'vanaema' Tor; `kuosi Jõh; koosipapa 'vanaisa' Hää (EMS III: 632); koosu (-ś-) '(vana)vanaema; vana naine' Sa Muh L KPõ Krl; `kuosu RId (EMS III: 634); koosumamma '(vana)vanaema' Sa Vig Kse Tõs VMr Kad Plt; koosupapa 'vanaisa' Khk VMr; kuasuvanemad 'vanavanemad' VJg (EMS III: 635); kroosmamma 'vanaema' Jõh IisR HMd; kroosmutter 'vanaema' Pha Kad Pst; kroospapa 'vanaisa' Jõh IisR Khk HaLo; kroosu 'vana inimene; vanaema, vanaisa' Pha Rei Mar Han Ris Kei Kos Jür Amb; `kruosu Kuu Jõh; kruosu JõeK JMd; krosu Plv (EMS III: 870)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 361 kōzu (kd) 'Grossmutter'; kōzu-wanemad 'Grosseltern'; Tuksam 1939: 431 Großmama, Großmutter 'vanaema'
• Käsitlused: < sks Großmutter 'vanaema' (Uibo 2010a: 762; EES 2012: 177; EKS 2019)

kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
• Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
• Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
• Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
• Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)

kost, kosti 'ülalpidamine, tasu eest pakutav majutus ja toit' < sks Kost

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha temmalle häht meele tetta kostide kahn; (Virginius 1687-1690) siskid ei küssinut mina mitte Wallitsija kosti,; (Hupel 1780: 190) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Hupel 1818: 99) kost, -i + 'Gast; Geschenk'; kostil minnema r.; kostille käüma d. 'zu Gaste gehen'; (Lunin 1853: 71) kost, -i + 'гость'; kostis minema r.; kostille käima d. 'идти въ гости'
• Murded: kos´t, kos´ti (-s-) 'toidumoon; tasu korteri ja söögi eest' Kuu Vai Hi sporL Juu JMd Ann Trm Plt KJn M Võn Krl Räp (EMS III: 747)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 386 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; Wiedemann 1893: 351 kos´t, kos´ti 'Kost, Pension'; kos´ti peale andma 'in Kost geben'; ÕS 1980: 305 kost; Tuksam 1939: 587 Kost 'söök, jook; fam. kost, pansion'
• Käsitlused: < sks Kost 'söök; ülalpidamine' (EEW 1982: 966; EES 2012: 180); < kasks kost 'kostitamine' (Raun 1982: 49)
• Sugulaskeeled: vdj košti kost; кошт (VKS: 475); lv kost kost; uzturs (LELS 2012: 134)

kroom, kroomi < sks Chrom

• Esmamaining: Keemia 1914
• Murded: kroom 'kroomnahk' Kod Lai Rõn; kruom VJg; kromm Jõh (EMS III: 867); `krommik 'kroomnahka säärik' Jõh (EMS III: 860); kruamik 'kroomnahk' Kod (EMS III: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 301 punane kiwi 'Chrom, Bolus'; Keemia 1914: 36 хром 'Chrom; kroom'; EÕS 1925: 279 kroom 'keem. metall'; ÕS 1980: 311 kroom 'keem. (element, metall); kõnek. kroomvärv, -nahk'; VL 2012 kroom '(ld chromium ‹ kr chrōma 'värvus')'; Tuksam 1939: 180 Chrom 'kroom'
• Käsitlused: < sks Chrom 'kroom' (EKS 2019)
• Läti keel: lt hroms kroom (ELS 2015: 348);
• Sugulaskeeled: sm kromi [1856] < rts krom (Häkkinen 2004: 493); lv krom|nǭ'gõ kroomnahk; hromāda (LELS 2012: 140)

loos, loosi 'liisk' < sks Los

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 193) Ninck nemmat heitsit se losz ülle neine, ninck se loß langsi Matthiasse pähle
• Murded: loos (-s´) 'loosimine; loosipilet' Jäm Muh Emm Rei Mär Kse Han Tõs Tor Juu Trm Ksi Plt; loes Khk Kaa Vll Mar; l̬u̬us´ Hää Saa Kod KJn Trv Hel TLä Kam San sporV (EMS V: 423); luos (-s´) Kuu Jõh Ris Koe VJg Iis; `luosi VNg Vai (EMS V: 423)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 *lōz, lōzi 'Loos'; Wiedemann 1893: 531 *lōz, lōzi 'Loos'; EÕS 1925: 416 loos; ÕS 1980: 381 loos; Tuksam 1939: 643 Los 'loos, liisk, arp'
• Käsitlused: < sks Loos (EEW 1982: 1364); < sks Los 'loos, liisk; saatus' (Raun 1982: 79; EES 2012: 250; EKS 2019)
• Läti keel: lt luõze Los (Sehwers 1953: 74); lt loze (gezogenes) Los (VLV 1944: 339); lt loze loos (ELS 2015: 440);
• Sugulaskeeled: lv lōz loos, liisk; loze (LELS 2012: 175)

mood, moe 'olemus, kuju; riidemood' < sks Mode

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) mohdo 'gestalt, facies 'välimus, nägu''; mohdo 'Gebrauch, ritus 'komme''; (Masing 1822: 377) Temma mood (von Büchern; Format) on pool kõrd surem, kui wanna kalendrite mood; vaja sedelite järgi lahutada!
• Murded: mood, moe (muodi, moodu) 'harjumus, komme; rõivamood; kuju välimus' Käi Rei L Ha Jä Trm Lai VlPõ; muod, moe (`muodi, muodi, muodu) R KPõ Iis Pal; moed, moe (moodi) Sa Muh Rid Mar Khn Ris; muad, mue (muadi) Jõh Kad VJg; m̬u̬ud, moe (moodi, moodu) Tõs Hää Saa KJn Vil eL (EMS VI: 116)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 mōd´, mōe; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; Wiedemann 1893: 611 mōd´, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe; VL 2012 mood '(pr mode ‹ ld modus)'; Tuksam 1939: 684 Mode 'mood'
• Käsitlused: < sks Mode 'mood' (EEW 1982: 1548; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81); lt mode Mode (VLV 1944: 360); lt mode mood (ELS 2015: 508);
• Sugulaskeeled: sm muoti [1749] < rts mod (Häkkinen 2004: 737); vdj mooda (rõiva)mood; мода (VKS: 740)

moon, mooni 'magun (Papaver)' < sks Mohn

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 143) mon lilli d. 'Mohnblumen'; (Lunin 1853: 107) mon lilli d. 'маковыя цвѣты'
• Murded: moon´ 'magun' Pöi Muh sporLä Tor Juu Lai Plt KJn; moen Khk Kaa Vll; muon (-n´) Kuu VNg Lüg Koe VJg IisK; m̬u̬un´ sporM TLä Rõn San Kan VId (EMS VI: 122)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 677 *mōn, mōne (d, SO) 'Mohn'; Wiedemann 1893: 612 *mōn, mōne (d, SO) 'Mohn'; EÕS 1925: 519 moon 'magun'; ÕS 1980: 429 moon 'magun'; VL 2012 moon '(sks Mohn)'; Tuksam 1939: 686 Mohn 'moon, magun'
• Käsitlused: < sks Mohn 'magun, moon' (EEW 1982: 1550; Raun 1982: 92; EES 2012: 283; EKS 2019)
• Läti keel: lt magone moon (ELS 2015: 508)

noot, noodi 'teat kõrgusega heli; noodikirja märk' < sks Note

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Murded: noot´(-t) 'noodikiri, -raamat' Khk Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Tõs Tor Kei Juu JMd Plt KJn; n̬u̬ut Hää Kod Vil M sporV; noet SaLä Kaa Vll Muh; nuot (-t´) Kuu VNg Lüg Vai Ris VJg Iis (EMS VI: 655)
• Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 12 Nodid on kahhesuggused: mustad nodid ja walged nodid.; Wiedemann 1869: 751 *nōt´, nōdi 'Note'; Wiedemann 1893: 681 *nōt´, nōdi 'Note'; EÕS 1930: 603 noot 'diplomaatiline kirjutis; helimärk'; ÕS 1980: 460 noot 'muus.; pol.'; VL 2012 noot '(ld nota 'märk, märge')'; Tuksam 1939: 724 Note 'muus. noot; [diplomaatlik] noot; pangatäht'
• Käsitlused: < sks Note 'noot' (EEW 1982: 1728; EKS 2019)
• Läti keel: lt nots Note (in der Musik) (VLV 1944: 380); lt mūz. nots noot (ELS 2015: 555);
• Sugulaskeeled: sm nootti [1605] < rts not (Häkkinen 2004: 803); vdj nooti, nuoti noot; нота (VKS: 817)

ood, oodi 'ülistuslaul' < sks Ode

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 ood; EÕS 1930: 652 ood 'laul. (= ülemlaul)'; ÕS 1980: 476 ood 'kirj. pidulik luuletus, ülistuslaul'; VL 2012 ood '(‹ kr ōdē)'; Tuksam 1939: 729 Ode 'ood, ülemlaul';
• Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ode 'feierliches Gedicht' < lat. ōdē 'Gesang' (im 17. Jh.)
• Käsitlused: < sks Ode 'ood' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ōda Ode (VLV 1944: 383); lt oda ood (ELS 2015: 581);
• Sugulaskeeled: sm oodi [1884] < kr ōdḗ (Häkkinen 2004: 831)

poor, poori 'higiauk' < sks Pore

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 59 higi-augud 'Poren'; Wiedemann 1893: 53 higi-augud 'Poren'; EÕS 1930: 811 poor 'zool., bot. urve, „higi-auk“'; ÕS 1980: 529 poor 'urve, väike vaheruum (aines); anat. nahas olev higinäärme ava; bot. rakukesta ava'; Tuksam 1939: 763 Pore 'poor, urve'
• Käsitlused: < sks Pore 'poor, urve' (EEW 1982: 2141; EKS 2019)
• Läti keel: lt pora Pore (VLV 1944: 398); lt pora poor (ELS 2015: 652)

roll, rolli 'osa (etenduses)' < sks Rolle

• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1147 roll 'osa (eriti näitlejail)'; ÕS 1980: 598 roll 'osa (eriti näitlejal)'; Tuksam 1939: 813 Rolle '(auf dem Theater) osa, roll'
• Käsitlused: < sks Rolle (z. B. im Schauspiel) (EEW 1982: 2522); < sks Rolle 'roll; rull' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm rooli [1880] < rts roll (Häkkinen 2004: 1060)

soolo, solo 'üksikesinemine' < sks Solo

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Solo-laul, kus ühhehealega laulo üks laulja laulab
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1174 *sōlo; sōlu 'Solo'; Grenzstein 1884: 138 soolo (Solo) 'üksi, üksik lauluhääl, tutti vastand'; Wiedemann 1893: 1064 *sōlo; sōlu 'Solo'; EÕS 1937: 1420 soolo 'üksiklaul, -mäng, -ettekanne; üksikhääl'; ÕS 1980: 650 soolo 'üksiklaul; üksikesinemine'; Tuksam 1939: 904 solo 'solistina, soolot, üksinda'
• Käsitlused: < sks Solo 'soolo' (EEW 1982: 2858; EKS 2019)
• Läti keel: lt viens pats, sōlo Solo (VLV 1944: 481); lt solo soolo (ELS 2015: 798);
• Sugulaskeeled: sm soolo [1877] < rts solo (Häkkinen 2004: 1182)

soor, soori 'suuvalge, seenhaigus suukoopas' < sks Soor

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 651 soor, soori 'med. suuvalge'; EKSS 5: 295 soor, soori 'med. suukoopas esinev kandidoos, mille puhul limaskestal tekivad valged katud, suuvalge'
• Käsitlused: < sks Soor 'seenhaigus suu limaskestal' (EES 2012: 482; EKS 2019)

soos, soosi 'pluusi või jaki alaosa' < sks Schoß

• Murded: soos Jõe Han Iis (EKI MK)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 651 soos 'tekst. pluusi, jaki vm. vöökohast allapoole jääv osa'; Tuksam 1939: 866 Schoss 'kuuehõlm; frakisaba'
• Käsitlused: < sks Schoß 'kuuehõlm, frakisaba' (EES 2012: 482; EKS 2019)

soot, soodi 'purjenöör' < sks Schote

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: suut (suud), `süüdi Kuu; suot, `suodi Jõe Hlj VNg; `suoti Vai; soet, soodi Sa Muh RId; soot (suot), soodi Emm Kse Tõs Khn Ris; s̬u̬ut, soodi Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 247 kaud, kaui 'Schote (zum Richten der Segel)'; Wiedemann 1893: 224 kaud, kaui 'Schote (zum Richten der Segel)'; Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 261 kōt´, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; EÕS 1937: 1423 soot 'kaud (nöör purje seadmiseks tuule järgi)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks'; Tuksam 1939: 866 Schote 'purjeköis, soot';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecke des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < sks Schote 'soot' (EEW 1982: 2867; Raun 1982: 160; EKS 2019); < kasks schote, asks Schote 'Schote' (GMust 1948: 4, 91)
• Läti keel: lt šōte Leine zum Ein- und Ausziehen der Segel (am Strande in der Fischersprache < dt. Schote 'an der untersten Ecke des Segels angebrachte Leine zum Befestigen de Segels an die Wandseite und zum Ausspreizen wie Schiessenlassen desselben' (Sehwers 1953: 139); lt šote soot (LELS 2012: 313);
• Sugulaskeeled: lv šōt soot, šote (LELS 2012: 313)

toon, tooni 'heli, viis; värvitoon' < sks Ton

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 6) Laulma öppetamine on täielik, kui tonide ja healede ülle öppetakse.
• Murded: tuon, `tuoni Jõe Kuu Lüg; toon, tooni (-uo-) 'helitoon, viis (üld); värvitoon (Kaa Kos Sim Kai); viis, komme (Hls)' Jäm Muh Kir Var Ris Juu Kos KuuK JMd VJg Sim Trm Lai Plt; toen´, tooni Jäm Kaa Rid; tu̬u̬n´, tooni Hää Kod KJn M Võn San Krl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1301 tōn´, tōni 'Ton; Stimmung, Gemüthsrichtung'; Wiedemann 1893: 1177 tōn´, tōni 'Ton; Stimmung, Gemüthsrichtung'; ÕS 1980: 718 toon;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dôn(e) 'Melodie, Weise'; Schiller-Lübben dôn, done 'Melodie, Weise, Wort'; MND HW I dône, dône (ton) 'Ton, Melodie, Klang; Wort, Rede'
• Käsitlused: < kasks ~ sks Ton (EEW 1982: 3230); < asks dōn, done 'meloodia; viis' ~ sks Ton 'heli, hääl; häälevarjund; maneer' (EES 2012: 539); < sks Ton 'heli, hääl; rõhk; rääkimis- või käitumisviis; värvivarjund' (EKS 2019)
• Läti keel: lt tonis toon (ELS 2015: 895);
• Sugulaskeeled: lv tūoņ toon; tonis (LELS 2012: 339)