[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

khaan, khaani 'idamaine valitseja' < sks Khan

• Esmamaining: Eesti-Ma 1772
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1772: 35) nende üllem peälik olli se Tatari rahwa üllem Würst Kan ja Awasa Passa
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 274 *khān, -i 'Chan'; EÕS 1925: 207 khaan '(idamaine vürst, eriti mongoli ja tatari tõugu rahvail)'; ÕS 1980: 259 khaan 'aj. valitseja tiitel idamaades'; VL 2012 khaan '(trg han, quan, haqan 'valitseja')'; Tuksam 1939: 557 Khan 'khaan (idamaine vürst)'
• Käsitlused: < sks Khan, Chan 'khaan' (EKS 2019)
• Läti keel: lt hans khaan (ELS 2015: 283)

koraan, koraani < sks Koran

• Vana kirjakeel: (Masing 1821: 183) Se kirri, nimmega Koran, petakse Turgi rahwast nisamma pühhaks ... kuida meie Piibliramatud.
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 66 koran (Koran) 'Mohamedlaste usuraamat, Araabia keeli kirjutatud'; EÕS 1925: 263 kooran 'muhameedlaste pühakiri'; ÕS 1980: 301 koraan 'muhameedlaste püha raamat'; Tuksam 1939: 586 Koran 'kooran, muhameedlaste pühakiri'
• Käsitlused: < sks Koran 'koraan' (EKS 2019)
• Läti keel: lt korāns koraan (ELS 2015: 335);
• Sugulaskeeled: sm koraani [1856] < rts koran (Häkkinen 2004: 476)

kraad, kraadi 'pügal' < sks Grad

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 7) et se Ilma-Glaas, mes Külma ja Lämmit näütap, ei kunnagi ülle wiis Gradit ehk Tähhet ei lähhä; (Masing 1822: 36) õhto kello pool kahheksa [oli] 5 gradi soja
• Murded: kraad (-d´) '(temperatuuri) mõõtühik; mõõteriist' R Jäm Ans Emm Khn Tor sporK I; kraat (-t´) Lüg Vai Var Tõs Khn Aud Trv TLä Kam V; raad (-d´) Khk Vll Pöi Vän Tor Saa KJn Trv Hls (EMS III: 778)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 *krāt´, krādi 'Grad'; Grenzstein 1884: 70 kraad (Grad) 'ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus'; Wiedemann 1893: 386 *krāt´, krādi 'Grad'; ÕS 1980: 306 kraad; VL 2012 kraad '(‹ ld gradus 'aste, samm')'; Tuksam 1939: 423 Grad 'kraad, pügal; aste'
• Käsitlused: < sks Grad 'kraad' (EKS 2019)
• Läti keel: lt grads Grad (VLV 1944: 248); lt grāds kraad (ELS 2015: 342);
• Sugulaskeeled: vdj graadussa, graadussi kraad; градус (VKS: 235)

kraam, kraami 'kaup; materjal' < Bsks Kram, sks Kram Laenutee näikse lähtuvat baltisaksa eeskujul asjade panipaiga tähendusest, hiljem laieneb tähendus poekraamile, pudukaupadele ja kaubitsemisele.

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 100) kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; (Lunin 1853: 72) kraami kamber r. d. 'чуланъ'
• Murded: kraam, kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam, kraami I T V(-m´); kraam, `kraami R; raam, raami Sa Muh L M(-m´) (EMS III: 782)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām, krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām, rāmi '= krām'; Wiedemann 1893: 385 krām, krāmi, krāma (D) (rām) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
• Käsitlused: < kasks kram ~ sks Kram (EEW 1982: 973); < kasks kram(e) ~ Bsks Kram (Raun 1982: 50); < sks Kram 'telgikatus; kaubad' (EES 2012: 181); < sks Kram (EKS 2019)
• Läti keel: lt krãms der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist < mnd. krām (Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57);
• Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] kama, roju; rykelmä /Kram, Haufen < rts kramss 'hetaleet, koristet, roju' (SSA 1: 416); sm räämä [1601 krämä] rihkama / Kram < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä sekalainen tavara < sm räämä (SSA 1: 423); vdj kraami kraam, kaup; вещи, (розничный товар) (VKS: 481)

traan, traani 'kala-, vaalarasv' < sks Tran Arvestades laensõna hilist leidumust, Wiedemannil nt on tegu veel uudissõnaga, tundub saksa laenuallikas alamsaksa omast tõenäolisem.

• Esmamaining: Freundlich 1849
• Vana kirjakeel: (Freundlich 1849: 22) weddel ülge rasw (traan)
• Murded: traan (-n´) 'kalarasv, tökat' Jõe Kuu Vai Jäm sporHi Mar Tor Ris JMd Kod KJn Trv Nõo San Har Rõu Lei; trään Lüg RId Ris; raan (-ae-) Khk Saa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 *trān´, trāni 'Thran'; Wiedemann 1893: 1194 *trān´, träni (rān´) 'Thran'; EÕS 1937: 1565 traan 'rääs, kalarasv'; ÕS 1980: 722 traan 'vaalade või hüljeste pekist saadav rasv'
• Käsitlused: < sks Tran (EEW 1982: 3257; EKS 2019)
• Läti keel: lt trãns Tran, Fischtran < mnd. trān (Sehwers 1918: 163; Jordan 1995: 103);
• Sugulaskeeled: sm traani [1637] hylkeenrasva t. siitä keitetty öljy / Tran < rts, vrd mrts tran (‹ kasks trân) (SSA 3: 316); sm traani < asks trân ~ rts tran (Bentlin 2008: 192); lv trǭ'n´, trō'n´, strǭn´ < kasks trân (Kettunen 1938: 432); lv trǭ'ņ traan; trāns (LELS 2012: 331)

uraan, uraani 'keemiline element' < sks Uran

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 42) Uran ja Volfram on aruldased metallid
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1620 uraan '(metall)'; ÕS 1980: 758 uraan 'keem. (element, metall)'; Tuksam 1939: 1035 Uran 'uraan (metall)'
• Käsitlused: < sks Uran 'uraan' (EKS 2019)
• Läti keel: lt urāns uraan (ELS 2015: 953);
• Sugulaskeeled: sm uraani [1841] < rts uran (Häkkinen 2004: 1408)