[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kauss, kausi 'metallist aas köie otsas' < sks Kausche au-line kauss pärineb saksa ja ou-line kouss vene keelest.

• Murded: kauss, kausi 'nöörist või metallist öös purje nurgas' Mus Muh Hi Khn(kaosi); kaus´s Hää (EMS II: 876); kous(s), kousi 'purjeöös' Khk Pöi Hi Ris(koust); kouss (`koussi), `kousi R (EMS III: 776)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 252 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; Wiedemann 1893: 228 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; ÕS 1980: 306 kouss 'metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või avause säilitamiseks purjes'; VL 2012 kouss 'trossisilm, metallrõngas köie otsas (‹ sks Kausche ‹ pr cosse)';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kausche 'Kausch, eiserner Ring im Tauöhr, in Segeln usw.'
• Käsitlused: < sks Kausche (EEW 1982: 740; EKS 2019); < asks kause, kaus 'Kausche' (GMust 1948: 41, 78)
• Läti keel: lt kauša (LELS 2012: 135);
• Sugulaskeeled: vdj koušši kouss (metallrõngas avause säilitamiseks purje nurkades või aasa moodustamiseks purjeköie otsas); коуш (VKS: 480); lv kouš kouss (metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või köieaukude kaitseks purjes); kauša, gāķens (LELS 2012: 135)

kress, kressi 'rohttaim, mungalill (Lepidium)' < sks Kresse

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Kressi 'Kresse'; (Göseken 1660: 291) Ressi 'Kresse'; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Masing 1823: 170) ei kaswata ennam witsaragugi, muud kui ainaüksi kressi ja põdra sammelt
• Murded: kres´s (-ss) 'mungalill (Tropaeolum majus)' VNg Jäm Mär Tõs Hää IisK San Krl; kräs´s Ris Juu; res´s Khk Mih Trv Krk (EMS III: 827)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; Wiedemann 1893: 387 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; EÕS 1925: 276 kress '(taim) (Kresse)'; ÕS 1980: 308 kress 'bot. rohttaim; kõnek. mungalill'; VL 2012 kress '(sks Kresse)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
• Käsitlused: < sks Kresse 'kress' (EEW 1982: 984; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019)
• Läti keel: lt kresis, krese Kresse (Sehwers 1953: 58); lt krese Kresse (VLV 1944: 315); lt krese kress (Lepidum) (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm krassi, rassi [1637] kasvi (Lepidum, Cardamine jne) / Kresse < rts krasse 'krassi' (SSA 1: 418)

krunt, krundi 'maatükk' < sks Grund Isegi kui kaugemas minevikus võidi kokku puutuda alamsaksa grunt-sõmaga, siis viitavad kirjalikud allikad laenamisele saksa keelest.

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) Pöhhi /a 'Grund'; Alluß 'Grund, fundamentū'
• Murded: krun´t, krun´di 'maatükk' Lä K I V(kron´t); krun´t, krundi Jäm sporL T VId; krunt, `krundi R; krunt, krundi Hi; run´t, run´di L VlPõ; run´t, rundi Sa Muh Pä M (EMS III: 878)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; Wiedemann 1893: 395 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; VSS 1917: 103 krunt 'tilus, tonttimaa'; EÕS 1925: 280 krunt 'Grundstück, Liegenschaft'; ÕS 1980: 213 krunt 'piiristatud maatükk'; Tuksam 1939: 432 Grund 'põhi; krunt; (maa)omand';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grunt 'Grund, Boden, Erde; Grundbesitz; Baugrund, Fundament'
• Käsitlused: < sks Grund ~ ? asks grund (EEW 1982: 999); < kasks grunt (Raun 1982: 52; EES 2012: 184); < sks Grund (SSA 1: 421)
• Läti keel: lt gruñte Grund < mnd. grunt (Sehwers 1918: 148; Jordan 1995: 63); lt gruntsgabals krunt (ELS 2015: 348);
• Sugulaskeeled: sm krunti [1874] perustus, kivijalka; pohjaväri; maakappale; sisu, (luja) luonne / Grund, Fundament; Grundfarbe, Stück Land; (starker) Charakter < rts grund 'pohja, perustus; Pohjaväri; maa-alue; peruste, periaate'; is kruntti maa, maaperä, maapalsta < ee krunt ~ vn грунт mõlemad ‹ sks Grund; Akrj gruntti rakennuksen perustus < vn грунт (SSA 1: 421); vdj gruntta, gruntti krunt; хутор (VKS: 238); lv grun`t Grund < kasks grunt (Kettunen 1938: 62); lv grunt krunt; grunts (LELS 2012: 65)

krupp, krupi 'kõridifteeria' < sks Krupp

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kurgukrupp 'difteeria' Käi Kod (EMS IV: 74)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 395 *krupp 'Croup'; EÕS 1925: 280 krupp 'med. (croup, Krupp)'; ÕS 1980: 312 krupp 'med. kõridifteeria'; VL 2012 (pr croup); Tuksam 1939: 599 Krupp 'krupp, (kurgu, kõri, hingetoru jne) pindmis-ebakilejas põletik'
• Käsitlused: < sks Croup (EEW 1982: 999); < sks Krupp 'kõridifteeria' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krups Krupp (VLV 1944: 317)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama