[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

karbus, karbuse 'meeste talimüts' < Bsks Carpuse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: karbus(s), -e 'talvemüts' Hi Jä Kad Rak Sim Trm Ksi Lai VlPõ; karpus MMg (EMS II: 723)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 229 karbus, karbusi (D) 'bis auf die Schulter reichende, roth eingefasste Weibermütze von braunem Wadmal, Kapuze'; Wiedemann 1893: 208 karbus, karbusi (D) 'bis auf die Schulter reichende, roth eingefasste Weibermütze von braunem Wadmal, Kapuze'; EÕS 1925: 179 karbus '(Kapuze)'; ÕS 1980: 238 karbus 'talvemüts';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 43 Carpuse, die 'hört man häufig, aber unrichtig, statt Kapuze oder Reishut, Reisemüze'
• Käsitlused: < Bsks Carpuse (Raun 1982: 31); < Bsks Karpuse 'reisimüts, kapuuts' [naiste talimütsi tähenduses võib sõna olla eestirootsi laen (‹ karbûsa, karbωs)] (EES 2012: 130); < Bsks Carpuse 'reisimüts' (EKS 2019)

kauss, kausi 'metallist aas köie otsas' < sks Kausche au-line kauss pärineb saksa ja ou-line kouss vene keelest.

• Murded: kauss, kausi 'nöörist või metallist öös purje nurgas' Mus Muh Hi Khn(kaosi); kaus´s Hää (EMS II: 876); kous(s), kousi 'purjeöös' Khk Pöi Hi Ris(koust); kouss (`koussi), `kousi R (EMS III: 776)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 252 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; Wiedemann 1893: 228 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; ÕS 1980: 306 kouss 'metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või avause säilitamiseks purjes'; VL 2012 kouss 'trossisilm, metallrõngas köie otsas (‹ sks Kausche ‹ pr cosse)';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kausche 'Kausch, eiserner Ring im Tauöhr, in Segeln usw.'
• Käsitlused: < sks Kausche (EEW 1982: 740; EKS 2019); < asks kause, kaus 'Kausche' (GMust 1948: 41, 78)
• Läti keel: lt kauša (LELS 2012: 135);
• Sugulaskeeled: vdj koušši kouss (metallrõngas avause säilitamiseks purje nurkades või aasa moodustamiseks purjeköie otsas); коуш (VKS: 480); lv kouš kouss (metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või köieaukude kaitseks purjes); kauša, gāķens (LELS 2012: 135)

korpus, korpuse 'väekoondis' < sks Korps

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 290) Prantsus liggi kolm kõrd surema hulgaga olli peäle tulemas, mis kümne jausse ehk korpusse olli jaggatud. Essimene korpus Kindral Dawu al [oli] 80 tuhhat meest
• Murded: `korbus 'hõlmadra keskne osa, korpus' IisR (EMS III: 663); `korpus 'sõjaväeosa' Kuu VNg Vai Emm Mär Tor JMd VJg San; korpus(s) Iis San Har Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 *korpus, -e 'Corps, Abteilung Soldaten'; Grenzstein 1884: 67 korpus (Korpus) 'jagu sõawäge, milles on: 3 jalawäe diwiisiat, 2 hobuwäe diwiisiat, 1 suurtükiwäe brigaad, 1 tööwäe bataljon, 1 küttide bataljon'; Wiedemann 1893: 348 *korpus, -e 'Corps, Abteilung Soldaten'; ÕS 1980: 303 korpus 'keha, kere; väe- jne koondis'; VL 2012 korpus '(ld corpus 'keha')'; Tuksam 1939: 586 Korps 'korpus'
• Läti keel: lt korpuss korpus (ELS 2015: 337);
• Sugulaskeeled: vdj (laeva vm) korpus, kere; корпус (судна и пр.) (VKS: 473)

kreis, kreisi 'maakond' < sks Kreis

• Vana kirjakeel: (Masing 1818: 75) mõllemad aastaluud (Jahrgänge) on /--/ Paides Kreiskomsaruse härra ja Wiljandimaal pookbinder Böki jures sada
• Murded: kreis(s) (-s´), kreisi 'van. haldusüksus Tsaari-Venemaal' eP Hel Kam San Har VId; kreis, kreesi Kod Ran; kreis, `kreisi R; reis (-s´), reisi Khk Tor KJn M (EMS III: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 *kreiz´, kreizi 'Kreis'; Salem 1890: 140 kreis 'окружность, круг, уѣздъ'; Wiedemann 1893: 387 *kreiz´, kreizi 'Kreis'; EÕS 1925: 275 kreis 'maakond; sõõr, ketas'; ÕS 1980: 308 kreis 'aj. väiksem territoriaalne haldusüksus Saksamaal ja Tsaari-Venemaal'; Tuksam 1939: 593 Kreis 'maakond, kreis; ringkond'
• Käsitlused: < sks Kreis (EEW 1982: 983)

kress, kressi 'rohttaim, mungalill (Lepidium)' < sks Kresse

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Kressi 'Kresse'; (Göseken 1660: 291) Ressi 'Kresse'; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Masing 1823: 170) ei kaswata ennam witsaragugi, muud kui ainaüksi kressi ja põdra sammelt
• Murded: kres´s (-ss) 'mungalill (Tropaeolum majus)' VNg Jäm Mär Tõs Hää IisK San Krl; kräs´s Ris Juu; res´s Khk Mih Trv Krk (EMS III: 827)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; Wiedemann 1893: 387 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; EÕS 1925: 276 kress '(taim) (Kresse)'; ÕS 1980: 308 kress 'bot. rohttaim; kõnek. mungalill'; VL 2012 kress '(sks Kresse)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
• Käsitlused: < sks Kresse 'kress' (EEW 1982: 984; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019)
• Läti keel: lt kresis, krese Kresse (Sehwers 1953: 58); lt krese Kresse (VLV 1944: 315); lt krese kress (Lepidum) (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm krassi, rassi [1637] kasvi (Lepidum, Cardamine jne) / Kresse < rts krasse 'krassi' (SSA 1: 418)

kriis, kriisi 'komplitseeritud olukord' < sks Krise

• Murded: kriis Emm Tor Har(-s´s); riis Tor Krk(-s) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 277 kriis '(pööre, pöördejärk); med. järskvaib'; ÕS 1980: 309 kriis; VL 2012 kriis '(kr krisis 'eristamine; otsustus; katsumus')'; Tuksam 1939: 596 Krise 'kriis'
• Käsitlused: < sks Krise 'kriis' (EEW 1982: 988; EKS 2019)
• Läti keel: lt krize Krise (VLV 1944: 316); lt krīze kriis (ELS 2015: 345);
• Sugulaskeeled: sm kriisi [1886] < rts kris (Häkkinen 2004: 492)

krunt, krundi 'maatükk' < sks Grund Isegi kui kaugemas minevikus võidi kokku puutuda alamsaksa grunt-sõmaga, siis viitavad kirjalikud allikad laenamisele saksa keelest.

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) Pöhhi /a 'Grund'; Alluß 'Grund, fundamentū'
• Murded: krun´t, krun´di 'maatükk' Lä K I V(kron´t); krun´t, krundi Jäm sporL T VId; krunt, `krundi R; krunt, krundi Hi; run´t, run´di L VlPõ; run´t, rundi Sa Muh Pä M (EMS III: 878)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; Wiedemann 1893: 395 krun´t, krun´di 'Grund, Boden, Territorium, Grundstück'; VSS 1917: 103 krunt 'tilus, tonttimaa'; EÕS 1925: 280 krunt 'Grundstück, Liegenschaft'; ÕS 1980: 213 krunt 'piiristatud maatükk'; Tuksam 1939: 432 Grund 'põhi; krunt; (maa)omand';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grunt 'Grund, Boden, Erde; Grundbesitz; Baugrund, Fundament'
• Käsitlused: < sks Grund ~ ? asks grund (EEW 1982: 999); < kasks grunt (Raun 1982: 52; EES 2012: 184); < sks Grund (SSA 1: 421)
• Läti keel: lt gruñte Grund < mnd. grunt (Sehwers 1918: 148; Jordan 1995: 63); lt gruntsgabals krunt (ELS 2015: 348);
• Sugulaskeeled: sm krunti [1874] perustus, kivijalka; pohjaväri; maakappale; sisu, (luja) luonne / Grund, Fundament; Grundfarbe, Stück Land; (starker) Charakter < rts grund 'pohja, perustus; Pohjaväri; maa-alue; peruste, periaate'; is kruntti maa, maaperä, maapalsta < ee krunt ~ vn грунт mõlemad ‹ sks Grund; Akrj gruntti rakennuksen perustus < vn грунт (SSA 1: 421); vdj gruntta, gruntti krunt; хутор (VKS: 238); lv grun`t Grund < kasks grunt (Kettunen 1938: 62); lv grunt krunt; grunts (LELS 2012: 65)

krupp, krupi 'kõridifteeria' < sks Krupp

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kurgukrupp 'difteeria' Käi Kod (EMS IV: 74)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 395 *krupp 'Croup'; EÕS 1925: 280 krupp 'med. (croup, Krupp)'; ÕS 1980: 312 krupp 'med. kõridifteeria'; VL 2012 (pr croup); Tuksam 1939: 599 Krupp 'krupp, (kurgu, kõri, hingetoru jne) pindmis-ebakilejas põletik'
• Käsitlused: < sks Croup (EEW 1982: 999); < sks Krupp 'kõridifteeria' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krups Krupp (VLV 1944: 317)

kursus, kursuse 'õppeaine; õppeaste' < sks Kursus

• Esmamaining: Jannsen 1871
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1871) 12.05: Kursus nimmetakse sedda aega, kus üht õppetust õppiatega järgemöda läbbi weetakse
• Murded: `kursus 'lühiajalised õpingud' Kuu VNg Lüg sporS Mär Kse Tõs Tor HMd I Plt San Vas; kurssus Juu Kad VJg Kad KJn; `kurssus Lüg Rei; `kursuss (-s´s) Lüg Trv Krl Har Rõu Se; kursuss Puh (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 417 *kursus 'Cursus'; EÕS 1925: 297 kursus; ÕS 1980: 322 kursus; VL 2012 kursus '(ld cursus 'jooks')'; Tuksam 1939: 606 Kursus '[õpi-, õppe]kursus'
• Käsitlused: < sks Kursus 'kursus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurss Kursus (VLV 1944: 320); lt kursi, kurss kursus (ELS 2015: 364);
• Sugulaskeeled: vdj kurssi kursus(ed); курсы (VKS: 517); lv kurs kursus; kurss (LELS 2012: 154)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

kuup, kuubi 'kuustahukas' < sks Kubus

• Murded: kuup, kuubi JJn; kuup, `kuubi 'kuubik' Lüg (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 421 *kūbus, -e 'Cubus, Würfel'; EÕS 1925: 302 kuup '(Kubus)'; ÕS 1980: 325 kuup; Tuksam 1939: 599 Kubus 'kuup'
• Käsitlused: < sks Kub (EEW 1982: 1075); < sks Kubus 'täring' (EES 2012: 197); < sks Kubus 'kuup' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kubs Kubus (VLV 1944: 317); lt kubs kuup (ELS 2015: 370)

kuur, kuuri 'ravijärk' < sks Kur

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūr-hōne 'Curhaus'; Wiedemann 1893: 424 *kūr-hōne 'Curhaus'; EÕS 1925: 303 kuur 'tervistus'; kuurhauss 'tervistusehoone'; kuurort 'tervistusekoht'; ÕS 1980: 325 kuur 'med. süstemaatiline ravijärk'; VL 2012 kuur '(‹ ld cura 'hool')'; Tuksam 1939: 605 Kur 'kuur, ravi[ng]; ravimine, tervistus'
• Käsitlused: < sks Kur 'ravikuur' (EEW 1982: 1076; EKS 2019)
• Läti keel: lt kūre kuur (ELS 2015: 370);
• Sugulaskeeled: sm kuuri [1789 maitokuuri] < rts kur 'hoitokeino' (Häkkinen 2004: 526)

pluus, pluusi 'pealisrõivas, päevasärk' < sks Bluse

• Esmamaining: Postimees 1889
• Vana kirjakeel: (Postimees 1889) 22.08: kleidi ja meesterahwa bluuse riiet
• Murded: pluus, -i 'õhem pealisrõivas' Jäm Jür Hel; pluusa 'pluus' Jäm Khk Kär sporL Kos Jür KuuK; `pluusa VNg Jõh; luusa sporSa Muh Vig Han; pluuse 'pluus' Käi Rei Kir Var sporPä sporKPõ I Plt KJn sporT; `pluuse Kuu IisR; luuse Vll Mih Tor Vil Pst Hel (EMS VII: 601, 602)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 794 pluus '= bluus'; ÕS 1980: 522 pluus; Tuksam 1939: 161 Bluse 'pluus'
• Käsitlused: < sks Bluse 'pluus; tööpluus' (EEW 1982: 2107; Raun 1982: 125; EES 2012: 377; EKS 2019)
• Läti keel: lt blūze Bluse (VLV 1944: 122); lt bluze, krekls pluus (ELS 2015: 647);
• Sugulaskeeled: vdj bl´uska, bluuza (meeste) pluus; блуза (VKS: 163)