[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

lihtima1, (ma) lihin 'mettima' < sks schlichten

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `lihtima (-mä) 'mettima' Lüg Jõh sporHi Lä Mih Aud Tor sporKPõ Iis Pal (EMS V: 167; EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtima 'schlichten (Leinewand)'; Wiedemann 1893: 498 lihtima 'schlichten (Leinewand)'; EÕS 1925: 386 lihtima '(kangast, kangalõngu) siluma'; ÕS 1980: 368 lihtima 'tekst. mettima'; Tuksam 1939: 854 schlichten '(kangast) mettima, mittima'
• Käsitlused: < sks schlichten (Leinewand) (EEW 1982: 1296)
• Vrd liht

lihtima2, (ma) lihin 'tasandama' < sks schlichten

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `lihtima (-mä) 'siluma, tasandama' sporR Ans Vll Muh Mär Kse Tõs sporHa JMd VMr Kad VJg Kod Lai Plt Pil; `lihtmä KJn Hel sporT sporV (EMS V: 167; EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtima 'schlichten, ebenen'; Wiedemann 1893: 498 lihtima 'schlichten, ebenen'; EÕS 1925: 386 lihtima '(pinda) siluma, tasandama'; ÕS 1980: 368 lihtima 'van. siluma, tasandama'; Tuksam 1939: 854 schlichten (glatt machen) 'siluma';
• Saksa leksikonid: MND HW III slichten, slechten 'eben, flach machen; glatt, glänzend machen'
• Käsitlused: < sks schlichten (EEW 1982: 1296); < asks slichten (Kobolt 1935: 154)
• Läti keel: lt sliktêt schlichten, bestreichend machen < nd. slichten 'eben, schlicht machen' (Sehwers 1953: 111); lt sliktēt schlichten, bestreichend glätten < mnd. slichten eben, flach machen; schlichten (Jordan 1995: 90)

lihvima, lihvin 'läikima hõõruma' < sks schleifen ~ ee lihv

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 87) Agga Bernstein on üks kollane, wägga selge ja kõwwa merre waik, kennest kõiksugust kallist riistu tehhakse, et tedda mitme wisile lihwitakse; (Lunin 1853: 89) lihwima d. 'шлифовать, лощить'
• Murded: `lihvima (-mä) 'tasaseks siluma; läikivaks hõõruma' Kuu VNg Vai sporS sporL Juu Trm KJn; `lihvma (-me, -mä) Saa sporM Nõo San Har; `lehvima Mar; `leh´vmä Ran Ote (EMS V: 171)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 551 lihwima (SO) 'schleifen'; Wiedemann 1893: 498 lihwima (SO) 'schleifen'; EÕS 1925: 387 lihvima 'häilima (schleifen)'; ÕS 1980: 368 lihvima; Tuksam 1939: 852 schleifen '(glätten) lihvima; häilima'
• Käsitlused: < ee lihv (EEW 1982: 1296)
• Läti keel: lt slīpēt schleifen (glätten) (VLV 1944: 449); lt slīpēt lihvima (ELS 2015: 427)

liilia, liilia 'ilutaim (Lilium)' < sks Lilie

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Lilje 'Lilje'; (Göseken 1660: 291) Lilikenne 'Lilie'; (Vestring 1720-1730: 115) Lilts, -si 'Eine blume Lilie'; (Hupel 1780: 205) lillike r.; lilts, -i P. 'Blume, Lilie'; (Lenz 1796: XXX) Lilijd; (Hupel 1818: 122) lilts ~ lilds, -ir. 'Blume, Lilie'; (Lunin 1853: 90) lilts ~ lilds, -ir. 'цвѣтокъ лилiя'; (Jannsen 1858) 05.03: walge lilie jured
• Murded: `liilia Kuu Pöi Han IisK Krk Krl; lilija Tor; `liljum Mih (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 564 *līlia, līlia; līlie, līlie 'Lilie'; Wiedemann 1893: 511 *līlia, līlia; līlie, līlie 'Lilie'; EÕS 1925: 390 liilia 'lill (Lilium, Lilie)'; ÕS 1980: 370 liilia 'bot. ilutaim (Lilium)'; Tuksam 1939: 638 Lilie 'liilia'
• Käsitlused: < sks Lilie 'liilia' (EEW 1982: 1302; Raun 1982: 75; EKS 2019)
• Läti keel: lt lilje Lilia < nd. lilje, lilge (Sehwers 1953: 72); lt līlija Lilie (VLV 1944: 337); lt lilija liilia (ELS 2015: 429);
• Sugulaskeeled: sm lilja [Agr] < mrts lilia (Häkkinen 2004: 611); vdj liilija, lil´l´i liilia; лилия (VKS: 613, 616); lv lilij liilia; lilija (LELS 2012: 169)

siirima, ma siirin 'liha kontidest puhastama' < sks schieren

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1161 sīr-liha (= taig-liha) 'schieres Fleisch'; Wiedemann 1893: 1053 sīr-liha (= taig-liha) 'schieres Fleisch'; ÕS 1980: 636 siirima 'liha kontidest, kõõlustest jm puhastama'; Tuksam 1939: 845 schier 'paljalt, puhtalt'
• Käsitlused: < sks schier 'puhas, selge, paljas' (schieres Fleisch = puhas liha) (EEW 1982: 2784); < sks schieren 'puhtaks tegema' (EES 2012: 471; EKS 2019)

timmima, ma timmin 'häälestama; tempima; trimpama' < sks stimmen

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 92) kandke omma orreli eest hoolt, et igga aasta ehk ülle aasta ükskord healde saab seatud ehk stimmitud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1193 *stimmima 'stimmen'; Grenzstein 1884: 143 stimmima, timmima (stimmen) 'mänguriista häälde seadima'; Wiedemann 1893: 1158 timmima; timm'mä (d, bl) 'stimmen (ein Instrument)'; üles timmima 'aufziehen (die Uhr)'; Wiedemann 1893: 1082 *stimmima 'stimmen'; EÕS 1937: 1548 timmima 'häälestama; (jooke) kokku segama, tempima; trimpama'; ÕS 1980: 713 timmima 'van. häälestama'; 'kõnek. trimpama, jooma'; Tuksam 1939: 937 stimmen (ein Tongerät) 'häälestama'
• Käsitlused: < sks stimmen 'häälde seadma, häälestama' (EEW 1982: 3174; Raun 1982: 176; EES 2012: 530; EKS 2019)
• Läti keel: lt sti͠mmêt, šti͠mmêt, uzšti͠mmêt ein Instrument stimmen < dt. stimmen (Sehwers 1953: 123, 140); lt temmêt stimmen (ein Instrument) < nd. stemmen 'stimmen' (Sehwers 1953: 142); lt regulēt timmima (ELS 2015: 887)