|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kalender, kalendri 'ajaarvamissüsteem; tähtraamat' < sks Kalender
- Esmamaining: Eesti-Ma 1732
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 676) Techt Raamat 'Calender'; (Eesti-Ma 1732: tiitelleht); (Hupel 1780: 277) täht ramat r. d. 'der Kalender'; (Lenz 1796: kaas) Aija-Kalender; (Hupel 1818: 68) kalender, kalendri r. d. 'Kalender'; (Masing 1822: 80) Tännawoodse aasta peäle on kolm makele Kalendrid, tehtud ja wäljaantud; (Lunin 1853: 47) kalender, -dri r. d. 'календаръ, мѣсяцесловъ'
- Murded: ka·le·nder, ka·le·ndri (-re) 'kalender' Jõh Vai Sa Käi Mär Pä Kos Koe Sim I Plt KJn Vil M; kalender, kaalendri (-re) Jäm Pöi LäEd Pä Jür Jä VJg Sim Trm VlPõ M; kalender, kalendri (-re) Jõe Hi LäPõ Vig Saa K Ran Puh San; kal´lendri, kal´lendre sporT V (EMS II: 583)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kālender, kālendri, kālendre 'Kalender'; Grenzstein 1884: 50 kalendarium (Kalendarium) 'see jagu tähtraamatust, milles aasta päewad sees seisawad'; Wiedemann 1893: 192 kalender, kalendri 'Kalender'; Wiedemann 1893: 233 kālender, kālendri, -re 'Kalender'; EÕS 1925: 167 kalender 'tähtraamat'; ÕS 1980: 227 kalender; Tuksam 1939: 540 Kalender 'kalender, tähtraamat'
- Käsitlused: < sks Kalender 'kalender' (EEW 1982: 667; EKS 2019)
- Läti keel: lt kalendārs Kalender (VLV 1944: 293); lt kalendārs kalender (ELS 2015: 245);
- Sugulaskeeled: sm kalenteri [Agr] < rts kalender (Häkkinen 2004: 327); vdj kalenderi, kalendõri kalender; календарь (VKS: 369)
kärner, kärneri 'aednik' < sks Gärtner
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) Pöllo Mehhi, ja Wina Aido Kärnerid Mäggide möda; (Vestring 1720-1730: 59) Kärnär 'Ein Gärtner'; (Piibel 1739) Temma mötles, et se piddi kärner ollema; (Hupel 1766: 20) osta ennesele sedda … kaupmeeste ehk karneritte käest, külwa sedda kewade; (Hupel 1780: 168) kärner r., d. 'Gärtner'; (Holst 1796: 2) mes egga Kuu sissen Kärneril tullep omman aijan tähhele pannema; (Hupel 1818: 64) kärner, -i r. d. 'Gärtner'; (Masing 1821: 231) Et sedda keelda, wõtko kärnär nodaniti, ni pitkalt kui penar on, ja sõlmigo seasõrraga; (Lunin 1853: 43) kärber, -i r. d. 'садовникъ'
- Murded: `kärner (-när) 'aednik' VNg sporS Han Pä JMd Sim IPõ Kõp San Krl Vas; `kärnel (-näl, -näl´) R Rei L sporK I M TLä Rõn Kam Har Rõu Se; `kärnal (-nal´) Jõh IisR Rid Mär Lih Tõs Saa Ha ViK Plt Vil (EMS IV: 503)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 274 kärner, kärneri 'Gärtner'; Wiedemann 1893: 249 kärner, kärneri (kärnal) 'Gärtner'; EÕS 1925: 325 [kärnal], kärner 'aednik'; ÕS 1980: 336 kärner 'van. aednik'; Tuksam 1939: 356 Gärtner 'aednik, kärner; aiaviljur'
- Käsitlused: < asks Garner (Raun 1982: 63); < sks Gärtner 'aednik' (EEW 1982: 1141; EES 2012: 208; EKS 2019)
maneer, maneeri 'käitumisviis' < sks Manier
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 *mānēr, -i 'Art, Weise, Manier'; Wiedemann 1893: 581 *mānēr, -i 'Art, Weise, Manier'; EÕS 1925: 470 maneer 'viis; (hea) komme; halb komme, harjumus'; ÕS 1980: 405 maneer 'komme, käitumisviis'; Tuksam 1939: 656 Manier '(Art und Weise) maneer, viis'
- Käsitlused: < sks Manier 'maneer, komme, käitumisviis' (EKS 2019)
- Läti keel: lt maniers Manier, Sitte, Gewohnheit (Sehwers 1953: 76); lt maniere maneer (ELS 2015: 477);
- Sugulaskeeled: sm maneeri [1749] < rts maner (Häkkinen 2004: 679); vdj man´eri, maaneri maneer, komme; манера (VKS: 700)
miider, miidri '(seeliku) värvel' < sks Mieder
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `miider 'värvel; pihik' Kuu VNg Jäm Mär PJg Tor Hää Ris Hag Juu Koe VJg; miider Hel Krl Har; meeder Rei Phl; `meeter Saa KJn (EMS VI: 51)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 608 *mīder, mīdri 'Mieder'; ÕS 1980: 421 miider '(seeliku) värvel'; VL 2012 miider '(‹ sks Mieder 'pihik')'; Tuksam 1939: 674 Mieder 'pihik, miider; korsett'
- Käsitlused: < sks Mieder 'miider' (EEW 1982: 1535; EKS 2019)
oleander, oleandri 'igihaljas põõsas Vahemere maades' < sks Oleander
- Esmamaining: Perno Postimees 1879
- Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1879) 19.10: Körged öitsewad oleandrid
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 646 oleander 'bot. (Nerium, Oleander od. Lorbeerrose)'; ÕS 1980: 474 oleander 'bot. põõsastaim (Nerium)'; VL 2012 oleander '(‹ pr oléander)'; Tuksam 1939: 732 Oleander 'oleander (taim)';
- Saksa leksikonid: Kluge: 516 Oleander 'eine strauchartige Pflanze mit länglichen, ledrigen Blättern' < it oleandro, pr oléandre (im 16. Jh.); Grimm OLEANDER, m. die lorbeerrose, im 16. jahrh. aufgenommen aus franz. oléandre, ital. oleandro (mlat. lorandrum aus griech.-latein. rhododendron
- Käsitlused: < sks Oleander 'oleander' (EEW 1982: 1828; EKS 2019)
- Läti keel: lt oleandrs oleander (LES 2015: 447)
silinder, silinder 'rull, võll; kübar' < sks Zylinder
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 08.04: naesterrahwa silinder-task-uur
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1333 *tsīlinder, -dri 'Cylinder'; Wiedemann 1893: 1052 *sīlinder, sīlindri '= tsilinder'; Wiedemann 1893: 1206 *tsīlinder, tsīlindri 'Cylinder'; EÕS 1937: 1361 silinder 'toru; rull, valts, rumm; torukübar; tehn. (kõver pind)'; ÕS 1980: 637 silinder; silinderkübar 'torukübar'; Tuksam 1939: 1173 Zylinder 'silinder'; Zylinderhut 'silinder, fam. torukübar'
- Käsitlused: < sks Zylinder 'silinder; silinderkübar' (EEW 1982: 2795; EKS 2019)
- Läti keel: lt cilindrs Zylinder (VLV 1944: 686); lt cilindrs (cepure) silinder (ELS 2015: 784);
- Sugulaskeeled: sm silinteri [1896] miesten lierihattu < rts cylinder (Häkkinen 2004: 1150); sm sylinteri [1856] koneen osa < rts cylinder (Häkkinen 2004: 1225)
sinder, sindri 'sunnik, põrguline' < sks Schinder
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 sinder, sin´dri 'Schinder'; Wiedemann 1893: 1045 sinder, sin´dri 'Schinder'; EÕS 1937: 1374 sinder = sindrikeha, -nahk, -nägu 'kirumisväljendid (Schinder[hund])'; ÕS 1980: 639 sinder 'kirumissõna'; Tuksam 1939: 847 Schinder 'nülgija, nülgur; nöörija, koorija; südametu inimene'
- Käsitlused: < sks Schinder 'nülgija, timukas; kurat' (EEW 1982: 2803; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
- Läti keel: lt pagāns sinder (ELS 2015: 786)
tender, tendri 'auruveduri osa' < sks Tender
- Esmamaining: EÕS 1937
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; Wiedemann 1893: 1145 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; EÕS 1937: 1536 tender 'veduri kütteainevagun; (suurema laeva) vähem saatelaev'; ÕS 1980: 705 tender 'tehn. auruveduri osa või vagun kütuse ja vee jaoks; mer. väike ühemastiline purjekas'; Tuksam 1939: 962 Tender 'tender (kütteainevagun, saatelaev)'
- Käsitlused: < sks Tender 'tender, söevagun' (EEW 1982: 3128; EKS 2019)
- Läti keel: lt tenderis Tender (VLV 1944: 521)
vander, vandri 'rändur; hulgus' < sks Wandergeselle
- Murded: `vander 'hulkur; logeleja' Har Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1642 vandersell; ÕS 1980: 773 vander 'kõnek. rändur, hulgus'; Tuksam 1939: 1100 Wand[e]rer 'rändaja, rändur; matkaja'
- Käsitlused: < sks Wandergeselle 'rändursell' (EES 2012: 590)
- Läti keel: lt vandernieks Reisender < mnd. wanderen 'wandern, reisen' (Sehwers 1953: 151)
- Vrd vandersell. Vt vanderdama
vender, vendri 'puhver laeva ja kai vahel' < sks Fender
- Murded: `vender (`vinder) 'puust või korgist riistapuu laevaparda kaitseks sildumisel' Jäm Ans Pöi Hi (EKI MK); kork`vender (-`vinder, -`pender) 'vendrina kasutatav korgitükkidega täidetud kott' Jõe Kuu VNg Vai Jäm Khk Pöi Hi Mar Khn JõeK (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1670 vinder 'lühike puu või palk [köie otsas], mida laevamehed laeva külje ja silla serva vahele asetavad, et laevakere hõõrumise eest kaitsta'; ÕS 1980: 782 vender 'ümmargune puu või korgiga täidetud kott laeva väliskülje hõõrdumise vastu kai ääres'; Mereleksikon 1996: 474 vender '(ingl)'; VL 2012 vender '(ingl wender)'
- Käsitlused: < ingl fender (GMust 1948: 96); < ? sks Fender (EEW 1982: 3789); < sks Fender 'vender' (EKS 2019)
