|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
mark, margi 'tähis' < sks Marke
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
- Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
- Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
- Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)
marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < sks Marli
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli; VL 2012 marli '(pr marli)';
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'
- Käsitlused: < …… '(Stoff)' (EEW 1982: 1506); < sks Marli '(van) marli' (EKS 2019)
- Läti keel: lt marle marli (ELS 2015: 479);
- Sugulaskeeled: vdj marl´a, marli marli; марля (VKS: 705)
meierei, meierei 'piimandusettevõte' < sks Meierei
- Murded: meierei (-rei·) 'piimatööstus' Khk Kär Vll Pöi Muh Rei sporL HMd Juu Kos VMr Rak Plt Nõo Krl Räp; `meierei VNg; `meiarei Kuu (EMS VI: 9)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 486 meierei 'piimatalitus'; ÕS 1980: 414 meierei; VL 2012 meierei '(sks Meierei 'talund; piimatalitus')'; Tuksam 1939: 667 Meierei (Molkerei) 'piimatalitus, piimakoda, meierei'
- Käsitlused: < sks Meierei 'meierei' (EEW 1982: 1524; EKS 2019)
märts, märtsi 'aasta kolmas kuu, paastukuu' < sks März
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 11) Märts ehk Paasto-Kuu; (Masing 1822: 193) Petterpurrist sel 8mal Martsil
- Murded: mär´ts (-r-) sporSa Mär Kse Tõs Khn Tor JMd Koe Iis Trm Lai Plt Trv TLä San sporV; marts (-r´-) sporR Rei Kse Ris Amb Pee VJg Kod Vas Lei (EKI MK); paastukuu (`paastu-, pastu-, puassukuu) 'märts' R eP eL (EMS VII: 53)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 653 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1869: 635 marts, martsi-kū 'März'; Wiedemann 1893: 590 mär´ts, mär´tsi; mär´tsi-kū 'Märzmonat'; Wiedemann 1893: 574 marts, martsi-kū 'März'; EÕS 1925: 553 märts 'paastu-, helmekuu'; ÕS 1980: 442 märts; VL 2012 märts '(sks März ‹ ld Martius ‹ Mars)'; Tuksam 1939: 660 März 'märts[ikuu], paastu-, van. urbekuu'
- Käsitlused: < sks März 'märts' (EEW 1982: 1622; Raun 1982: 97; EKS 2019)
- Läti keel: lt marts März (VLV 1944: 348); lt marts märts (ELS 2015: 531);
- Sugulaskeeled: vdj martti, marttikuu märts, märtsikku; март (VKS: 706)
mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
- Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)
mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
- Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
- Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
- Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)
mürt, mürdi 'taim (Myrtus communis)' < sks Myrte
- Murded: mir´t (-r-) 'toalill; pukspuu liik' Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn sporV; `mirti Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 558 mürt 'bot. (Myrtus communis, gemeine Myrte)'; ÕS 1980: 444 mürt 'bot. Myrtus'; VL 2012 mürt '(kr myrtos)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (e. mirt)'
- Käsitlused: < sks Myrte 'mirt' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 99; EES 2012: 301)
- Läti keel: lt mirte Myrte (VLV 1944: 366); lt mirte mürt (ELS 2015: 535)
