[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

matt1, mati 'tuhm, läiketu' < sks matt

• Murded: mat´t (-tt) 'tuhm, läiketa' VNg Han JJn (EMS V: 994)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt 'tuhm, läiketa'; ÕS 1980: 411 matt 'tuhm, läiketu'; Tuksam 1939: 664 matt 'tuhm, matt, läiketu'
• Käsitlused: < sks matt 'rammetu; tuhm, läiketu' (EEW 1982: 1517; EES 2012: 278); < sks matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane, kahvatu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt matēts matt (ELS 2015: 483)

matt2, mati 'matt (males)' < sks matt

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt '„surnu“, võidetu, kaotanu (malemängus)'; VÕS 1933: 231 matt 'võidetu, kaotanu; kadu (malemängus)'; ÕS 1980: 411 matt '(malemängus)'; Tuksam 1939: 664 matt '(beim Schachspiel) matt, kadu'
• Läti keel: lt (šahā) mats matt (ELS 2015: 483);
• Sugulaskeeled: sm matti šahh-matt (Mägiste 1931: 312)

raat, raadi 'lind (Prunellidae)' < sks Holzschrat

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rāg, rāa (d) '= rǟstas'; Wiedemann 1893: 933 rāg, rāa (d) (rāt´) '= rǟstas'; EÕS 1930: 981 raat 'laululind, Prunella (Braunelle od. Flüevogel'
• Käsitlused: < sks Holzschraat 'raat' (Mäger 1967: 143); < sks Holzschrat 'pasknäär' (EES 2012: 412)