[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

magas, magasi 'magasiait' < Bsks Magazin

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 17.10: egga ütte moisa /--/ peap rahwa käest wilja sama kirjotus nink aita ehk magasini sisse kokko pantus; (Masing 1821: 184) et tallorahwal omma wallaaidad ehk maggasid on, kust leiwakitsuse ajal ni paljo sada; (Lunin 1853: 100) magatsin r. d. 'магазинъ'
• Murded: magas, -i 'magasiait' VNg Mär Kei HJn Kod Puh; magasi Kad IPõ sporVId Räp(-e); magasi- Kuu RId Khk Muh Emm Rei sporL HMd Kos Kod Äks Plt KJn TLä Võn Ote Har VId (EMS V: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 622 magatsin, -a '= magasi'; magasi, magasi; magasim, -e; magasin, -i; magaski, magaski 'Magazin, Vorrathshaus'; Wiedemann 1893: 562 magas´, magasi (d); magasi, magasi; magasim, -; magasin, -i; magaski, magaski (magats, magatsin, magas´) 'Magazin, Vorrathshaus'; EÕS 1925: 459 magas '= magasiait'; magasiait 'tagavaraait, ladu'; ÕS 1980: 398 magas, magasiait 'aj. valla varuvilja ait'; VL 2012 magas '(sks)'; Tuksam 1939: 652 Magazin 'magasin; ladu'
• Käsitlused: < sks Magasin (EEW 1982: 1478); < Bsks Magazin (Raun 1982: 87)
• Läti keel: lt magazīna (Korn)magazin (Sehwers 1953: 75); lt magazīna Magazin (Getreidekammer) (VLV 1944: 344); lt magazīna magasiait (ELS 2015: 468);
• Sugulaskeeled: sm makasiini [1679] varasto < rts magasin (Häkkinen 2004: 673)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)

mais, maisi 'teravili (Zea mays)' < sks Mais

• Esmamaining: Koli-ramat V 1854
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 57) weel ennam Ekwatori pole siggis jubba kallim willi, naggo riis ja mais
• Murded: mais 'teraviljakultuur' Jäm Muh Vig sporK Trm Kod Pal Hls Hel Kam Plv; `maisi VNg Lüg (EMS V: 909)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 627 *maiz, -i 'Mais'; Wiedemann 1893: 566 *maiz, -i 'Mais'; EÕS 1925: 463 mais 'türgi nisu'; ÕS 1980: 401 mais; VL 2012 mais '(hsp maiz ‹ indiaani k)'; Tuksam 1939: 654 Mais 'mais, türgi nisu'
• Käsitlused: < sks Mais (EEW 1982: 1486)
• Läti keel: lt maiss, turku kvieši Mais (VLV 1944: 344); lt kukuruza mais (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: sm maissi [1836] < rts majs (Häkkinen 2004: 669)

major, majori 'ohvitseri auaste' < sks Major

• Esmamaining: Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma Rahwa Kalender 1772) Sepärrast läkkitas temma, ühhe Majori tuhhat meestega neid takka ajama
• Murded: majur '(ohvitser)' HMd; ̀ maiur Kaa; maior (-ur) Mih Aud KJn Har(-ŕ); maeor Vll; majoo·r Hää Kod (EMS V: 922)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 580 *mājōr, -i 'Major'; Wiedemann 1893: 580 *mājōr, -i 'Major'; ÕS 1980: 402 major; VL 2012 major '(‹ ld māior 'suurem, vanem')'; Tuksam 1939: 654 Major 'major'
• Läti keel: lt majors major (ELS 2015: 473);
• Sugulaskeeled: sm majuri [1664] < rts major (Häkkinen 2004: 672)

mamma, mamma 'memm, (vana)ema' < sks Mama

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 15.07: Terre öhtust, koli mamma
• Murded: mamma '(vana)ema' Sa Muh Rei sporL Ris Juu Tür Koe VMr VJg TaPõ eL; `mamma R; mammi '(vana)ema' Jäm Khk Pöi Rei Vig Kse Tor Tür Koe Rak VJg IPõ Plt KJn Hls Puh San Krl VId; `mammi sporR (EMS V: 936)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 630 mamma, mamma 'Mutter, Mama'; Wiedemann 1893: 569 mamma (māma) 'Mutter, Mama'; mamma (māma) 'Mutter, Mama'; ÕS 1980: 404 mamma; Tuksam 1939: 655 Mama 'memm, ema; mamma, mammi'
• Käsitlused: < sks Mama (EEW 1982: 1496); < sks Mama 'memm, ema, mamma, mammi' (EKS 2019)
• Läti keel: lt māte Mama; lt māmiņa Mamachen (VLV 1944: 345); lt sar. mamma, māmiņa mamma; lt sar. mammīte, māmulīte mammi (ELS 2015: 476);
• Sugulaskeeled: sm mamma [1745] äiti, isoäiti < rts mamma (Häkkinen 2004: 676)

mansa, mansa 'meeskond; kamp, punt' < sks Mannschaft

• Murded: mansa 'kamp; meeskond' Pär Saa VMr (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 336 mēs-kond, -konna 'Mannschaft'; Tuksam 1939: 657 Mannschaft 'meeskond'
• Käsitlused: < sks Mannschaft 'meeskond' (EES 2012: 276; EKS 2019)

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

mapp, mapi 'kaaned; õhuke portfell' < sks Mappe

• Esmamaining: Perno Postimees 1867
• Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1867) 06.12: Peale nende pabberite on weel üks pabberist mappe, kus innimesse näggu kane peal, ärrawarrastud
• Murded: mapp (-p´p) 'portfell; mapp' Sim Rõu; mape Kul Saa Kod Krk Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 86 mapp (Mappe) 'nahast ehk papist tehtud kirjatasku'; Wiedemann 1893: 571 *mapp, mapi 'Mappe'; EÕS 1925: 473 mapp 'kirjatasku'; ÕS 1980: 407 mapp; Tuksam 1939: 658 Mappe 'mapp'
• Käsitlused: < sks Mappe 'mapp; kaaned' (EEW 1982: 1502; EES 2012: 276; EKS 2019)
• Läti keel: lt mape Mappe (VLV 1944: 346); lt mape mapp (ELS 2015: 478);
• Sugulaskeeled: sm mappi [1920] < rts mapp ~ sks Mappe (Häkkinen 2004: 683)

marjas, marjase 'kaardimäng' < sks Mariage, vrd vn марьяж

• Murded: `marjaa·s 'marjas, kaardimäng' Lüg Jõh IisR Pha Emm Rei LNg Mar Kos Jür HljK (EMS V: 960); marjas (-r´-) 'kaardimäng' Jür Trm Kod KJn; marjass (-r´-) Hel TLä San Plv Se; `marjass Vai (EMS V: 962)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 474 marjas 'kaardimäng (mariage)'; Haljaspõld 1933: 761 marjas 'prants. mariage, kaardimäng'; ÕS 1980: 407 marjas 'kaardimäng'; VL 2012 marjas '(pr mariage 'abielu')'
• Käsitlused: < sks Mariage (EEW 1982: 1505)
• Läti keel: lt mariaža (precēšanās kāršu spēlē) Mariage (VLV 1944: 347)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

mask, maski 'näokate' < sks Maske

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mask 'näokate' Kuu Lüg Kul Mih KJn Krl; maske Mar Saa I Pil Krk; `maske R Khk Kaa Muh Han Tor Kei; `maskõ Khn Har; `maski Vai Ans (EMS V: 975)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *mas´k, -i 'Maske'; Wiedemann 1893: 574 *mas´k, mas´ki; maske, maske; mas´ki, mas´ki 'Maske'; ÕS 1980: 409 mask; VL 2012 mask '(pr masque ‹ keskld masca)'; Tuksam 1939: 661 Maske 'mask, näokate'
• Käsitlused: < sks Maske (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt maska Maske (VLV 1944: 348); lt maska mask (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm maski [1770] < rts mask (Häkkinen 2004: 690); vdj maska mask; маска (VKS: 706)

mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse

• Esmamaining: EÕS 1925
• Murded: mas´s 'ainehulk' Pöi Han Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs. ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; VL 2012 mass '(ld massa 'kämp, tomp')'; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
• Käsitlused: < sks Masse (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt masa Masse (Stoff) (VLV 1944: 348); lt fiz. masa mass (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm massa [1698] < lad massa (Häkkinen 2004: 690)

matt1, mati 'tuhm, läiketu' < sks matt

• Murded: mat´t (-tt) 'tuhm, läiketa' VNg Han JJn (EMS V: 994)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt 'tuhm, läiketa'; ÕS 1980: 411 matt 'tuhm, läiketu'; Tuksam 1939: 664 matt 'tuhm, matt, läiketu'
• Käsitlused: < sks matt 'rammetu; tuhm, läiketu' (EEW 1982: 1517; EES 2012: 278); < sks matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane, kahvatu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt matēts matt (ELS 2015: 483)

matt2, mati 'matt (males)' < sks matt

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt '„surnu“, võidetu, kaotanu (malemängus)'; VÕS 1933: 231 matt 'võidetu, kaotanu; kadu (malemängus)'; ÕS 1980: 411 matt '(malemängus)'; Tuksam 1939: 664 matt '(beim Schachspiel) matt, kadu'
• Läti keel: lt (šahā) mats matt (ELS 2015: 483);
• Sugulaskeeled: sm matti šahh-matt (Mägiste 1931: 312)

papa, papa '(vana)isa' < sks Papa

• Esmamaining: Kreutzwald 1840
• Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 10) Wanna Toa-pappa
• Murded: papa 'isa' sporeP sporeL; pappa R (EMS VII: 191-192)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 846 pappa 'Papa, Vater'; Wiedemann 1893: 767 papa 'Papa, Vater'; EÕS 1930: 703 papa 'isa'; ÕS 1980: 492 papa; Tuksam 1939: 740 Papa 'isa, papa; papi'
• Käsitlused: < sks Papa 'papa' (Raun 1982: 116; EES 2012: 352)
• Läti keel: lt paps papa (ELS 2015: 607);
• Sugulaskeeled: sm pappa [1853] < rts pappa (Häkkinen 2004: 873)

soja, soja 'kaunvili, sojauba (Glycine soja)' < sks Soja

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 458) Soija 'Soi̮a'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1172 *sōja 'Soja'; Wiedemann 1893: 1063 *sōja 'Soja'; EÕS 1937: 1412 soja 'kaunvili (Glycine Soja)'; ÕS 1980: 646 soja 'bot. sojauba'; sojauba 'bot. kultuurtaim'; Tuksam 1939: 903 Sojakuchen 'sojakook'
• Käsitlused: < sks Soja 'soja' (EEW 1982: 2842; EKS 2019)
• Läti keel: lt soja soja (ELS 2015: 795);
• Sugulaskeeled: sm soija [1756] < rts soja (Häkkinen 2004: 1173)