[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

aaloe, aaloe 'taim (Aloe)' < sks Aloe

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 37) kumb enne|aiko /__/ olli tulnut n. teije Myrrhe nin Aloe; (Gutslaff 1648-1656) Nicodemus tulli Kah /--/ n. töih Myrre Aloe kah seckatut; (VT 1686) Sis tulli kah Nikodemus /--/ nink töije seggätu Mürrat n. Aloet; (Piibel 1739) keiksuggu wirokipuid, mirrid ja aloid, ja keiksuggu kallimaid rohtusid
• Murded: `aaloe 'toalill; ravimtaim' Vai Emm Hää Trv; aaloe Khk Juu Koe Trm Kod KJn Hls; aalon´ (-un´) Krk Har Plv Vas; alloe· Rei Phl Juu; aloe· Jäm Tõs Tor; aalo Krl Se; aaloi San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1566 *ālō '= āloe'; Wiedemann 1869: 67 āloe, āloe (bl) 'Aloe'; Wiedemann 1893: 60 āloe, āloe (bl) 'Aloe'; ÕS 1980: 21 aaloe 'bot. (Aloe)'; VL 2012 aaloe '(kr aloē)'; Tuksam 1939: 35 Aloe 'aaloe, karusapp'
• Käsitlused: < sks Aloe 'aaloe' (EEW 1982: 3; Raun 1982: 1; EKS 2019)
• Läti keel: lt ãlavejs Aloe < mnd. alowe (Sehwers 1953: 6); lt aloje Aloe (VLV 1944: 30); lt alveja aaloe (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: sm aaloe < germ ~ lad aloe (Häkkinen 2004: 19)

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

alt, aldi 'madal naishääl' < sks Alt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
• Murded: al´t Jäm Khk Iis Kod KJn Hls Võn Har; `alti VNg; `altu (`alto) Kuu Vll Emm Tõs Kos Nõo; altu (-o) Mar Kse JMd Plt Trm Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; Grenzstein 1884: 9 alto (Alto) 'segakooris see hääl, mis diskandi all käib'; Wiedemann 1893: 26 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; EÕS 1925: 12 alt 'altohääl'; ÕS 1980: 39 alt 'muus. madal naishääl; vastava häälestusaega keel- või puhkpill'; VL 2012 alt '(it alto 'kõrge''; Tuksam 1939: 36 Alt 'alt, alto';
• Saksa leksikonid: Grimm ALT, m. in der musik, die hohe mittelstimme, nach dem it. alto
• Käsitlused: < sks Alt, Alto 'alt' (EEW 1982: 65; EKS 2019)
• Läti keel: lt alts Alt (VLV 1944: 31); lt alts alt (ELS 2015: 40)

kape, kape 'müts, peakate' < sks Kappe

• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid 'loorid'
• Murded: kape 'müts' Hää (EMS II: 705)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi 'Kappe'; lōrkapp 'Florkappe, Schleier'; Tuksam 1939: 545 Kappe 'müts; kottmüts, kapuuts'
• Läti keel: lt kape [1782] Mütze < nd. kappe 'eine Kopfbedeckung; die Kappe' (Sehwers 1953: 47)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)

mais, maisi 'teravili (Zea mays)' < sks Mais

• Esmamaining: Koli-ramat V 1854
• Vana kirjakeel: (Koli-ramat V 1854: 57) weel ennam Ekwatori pole siggis jubba kallim willi, naggo riis ja mais
• Murded: mais 'teraviljakultuur' Jäm Muh Vig sporK Trm Kod Pal Hls Hel Kam Plv; `maisi VNg Lüg (EMS V: 909)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 627 *maiz, -i 'Mais'; Wiedemann 1893: 566 *maiz, -i 'Mais'; EÕS 1925: 463 mais 'türgi nisu'; ÕS 1980: 401 mais; VL 2012 mais '(hsp maiz ‹ indiaani k)'; Tuksam 1939: 654 Mais 'mais, türgi nisu'
• Käsitlused: < sks Mais (EEW 1982: 1486)
• Läti keel: lt maiss, turku kvieši Mais (VLV 1944: 344); lt kukuruza mais (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: sm maissi [1836] < rts majs (Häkkinen 2004: 669)

mant, mandi 'piimakoor' < sks Schmant

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Pimepähline 'Schmant'
• Murded: mant, `manti '(rõõsk) koor' R(`manti Vai); mant, mandi Hi; man´t, mandi (-n´-) Muh Lä KPõ I (EMS V: 945; Saareste III: 236)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; Wiedemann 1893: 570 man´t, man´di 'Schmant, Sahne'; EÕS 1925: 472 mant 'vt. (piima)koor'; ÕS 1980: 406 mant '(piima)koor'; Tuksam 1939: 857 Schmant '(Sahne) [piima]koor, fam. mant';
• Saksa leksikonid: MND HW III smant 'Milchrahm, Sahne (Westf., Ostf., Ostseegebiet)'
• Käsitlused: < sks Schmant (EEW 1982: 1501); < asks smant (Raun 1982: 89); < asks smant '(piimakoor)', sks Schmant 'mustus, pori; (piima)koor' (EES 2012: 276)
• Sugulaskeeled: sm mantti kerma / Sahne < ee mant (‹ sks Schmant) ~ sks Schmant (SSA 2: 148)

mapp, mapi 'kaaned; õhuke portfell' < sks Mappe

• Esmamaining: Perno Postimees 1867
• Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1867) 06.12: Peale nende pabberite on weel üks pabberist mappe, kus innimesse näggu kane peal, ärrawarrastud
• Murded: mapp (-p´p) 'portfell; mapp' Sim Rõu; mape Kul Saa Kod Krk Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 86 mapp (Mappe) 'nahast ehk papist tehtud kirjatasku'; Wiedemann 1893: 571 *mapp, mapi 'Mappe'; EÕS 1925: 473 mapp 'kirjatasku'; ÕS 1980: 407 mapp; Tuksam 1939: 658 Mappe 'mapp'
• Käsitlused: < sks Mappe 'mapp; kaaned' (EEW 1982: 1502; EES 2012: 276; EKS 2019)
• Läti keel: lt mape Mappe (VLV 1944: 346); lt mape mapp (ELS 2015: 478);
• Sugulaskeeled: sm mappi [1920] < rts mapp ~ sks Mappe (Häkkinen 2004: 683)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < sks Marli

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli; VL 2012 marli '(pr marli)';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < …… '(Stoff)' (EEW 1982: 1506); < sks Marli '(van) marli' (EKS 2019)
• Läti keel: lt marle marli (ELS 2015: 479);
• Sugulaskeeled: vdj marl´a, marli marli; марля (VKS: 705)

mask, maski 'näokate' < sks Maske

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mask 'näokate' Kuu Lüg Kul Mih KJn Krl; maske Mar Saa I Pil Krk; `maske R Khk Kaa Muh Han Tor Kei; `maskõ Khn Har; `maski Vai Ans (EMS V: 975)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 *mas´k, -i 'Maske'; Wiedemann 1893: 574 *mas´k, mas´ki; maske, maske; mas´ki, mas´ki 'Maske'; ÕS 1980: 409 mask; VL 2012 mask '(pr masque ‹ keskld masca)'; Tuksam 1939: 661 Maske 'mask, näokate'
• Käsitlused: < sks Maske (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt maska Maske (VLV 1944: 348); lt maska mask (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm maski [1770] < rts mask (Häkkinen 2004: 690); vdj maska mask; маска (VKS: 706)

mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse

• Esmamaining: EÕS 1925
• Murded: mas´s 'ainehulk' Pöi Han Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs. ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; VL 2012 mass '(ld massa 'kämp, tomp')'; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
• Käsitlused: < sks Masse (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt masa Masse (Stoff) (VLV 1944: 348); lt fiz. masa mass (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm massa [1698] < lad massa (Häkkinen 2004: 690)

matt1, mati 'tuhm, läiketu' < sks matt

• Murded: mat´t (-tt) 'tuhm, läiketa' VNg Han JJn (EMS V: 994)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt 'tuhm, läiketa'; ÕS 1980: 411 matt 'tuhm, läiketu'; Tuksam 1939: 664 matt 'tuhm, matt, läiketu'
• Käsitlused: < sks matt 'rammetu; tuhm, läiketu' (EEW 1982: 1517; EES 2012: 278); < sks matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane, kahvatu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt matēts matt (ELS 2015: 483)

matt2, mati 'matt (males)' < sks matt

• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 480 matt '„surnu“, võidetu, kaotanu (malemängus)'; VÕS 1933: 231 matt 'võidetu, kaotanu; kadu (malemängus)'; ÕS 1980: 411 matt '(malemängus)'; Tuksam 1939: 664 matt '(beim Schachspiel) matt, kadu'
• Läti keel: lt (šahā) mats matt (ELS 2015: 483);
• Sugulaskeeled: sm matti šahh-matt (Mägiste 1931: 312)

molu, molu 'nägu, larhv' < sks Maul Saarte murde muul-vormid viitavad rootsi mõjudele (vrd rts mule 'koon')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Su 'Maul'
• Murded: molu (-l´-) 'nägu' VNg Lüg IisR Mär Tor Kei Koe Ksi Krk; mol´o Nõo Kam sporV (EKI MK); molu (-l´-) 'nüri, rumal inimene; kohtlase näoga' RId Jäm Khk Muh Lä Aud Hää VJg I Ksi KJn Kõp; mol´o (mol´u) eL (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; Wiedemann 1893: 610 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; EÕS 1925: 516 molu 'lollakas, rumal nägu; molkus'; ÕS 1980: 427 molu 'vulg. lõust, nägu; suu; tobu, loll'; Tuksam 1939: 664 Maul 'suu; fam. lõuad; molu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier; Maulesel'
• Käsitlused: < ? lms deskr. (EEW 1982: 1548); < ee keskr (Raun 1982: 92); < sks Maul '(looma)suu, lõuad' (Uibo 2010b: 922; EES 2012: 283; EKS 2019)
• Läti keel: lt † mũle, mũlis Schnauze des Rindviehs < mnd. mūl (Sehwers 1918: 154); lt mũle das Maul < nd. mūl (Sehwers 1953: 82); lt sar. mūlis, purns molu (ELS 2015: 506)

nall, nalli 'pannal' < sks Schnalle

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: nal´l (-ll) 'pannal; juukseklamber' IisR Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei sporL Hag Juu JMd Koe VJg Kod Lai Plt KJn M TLä Rõn sporV; `nalli Jõh Vai (EMS VI: 486)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 648 nal´l´, na´l´i 'Schnalle'; EÕS 1930: 573 nall 'pannal'; Tuksam 1939: 860 Schnalle 'pannal, van. nall'
• Käsitlused: < sks Schnalle 'pannal' (EEW 1982: 1665; EES 2012: 307; EKS 2019)

palee, palee 'suur ja uhke ehitis' < sks Palais

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 263) Kui ütz kange söddamehs omma pallasti ächk lihna hästi hojab; (Ma-rahwa 1845: 17) [kutsus] keiserliko hoowi- ja sõa ministri, kes parajasti palees olid, oma woodi ette
• Murded: palee· 'valitseja elupaik' IisR Khk Tõs Tor Koe KJn Plv; palie· Iis; palei· Kuu Lüg Juu Trv Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 *palē 'Palast'; Grenzstein 1884: 108 palei (Palais) 'kuninglik eluhoone, tore maja'; pallee '= palei'; Wiedemann 1893: 759 *palē (palast, pālē, pālast, pālis) 'Palast'; Suurkask 1908: 39 palee 'kuninglik eluhoone, tore maja'; EÕS 1930: 690 palee '(Palast, Palais)'; ÕS 1980: 488 palee; Tuksam 1939: 739 Palast 'palee'
• Käsitlused: < sks Palais 'palee' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm palatsi [Agr] < rts palats (Häkkinen 2004: 861); vdj palatta loss; дворец, палаты (VKS: 872)

pall, palli 'kaubaühik' < sks Ballen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; Wiedemann 1893: 761 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; EÕS 1930: 693 pall 'kaub. (Packen, Ballen, Warenballen)'; ÕS 1980: 489 pall '(kaubapakk)'; Tuksam 1939: 110 Ballen '(Warenballe, 10 Ries) pall'
• Käsitlused: < sks Ballen 'kaubapall' (EEW 1982: 1914; EKS 2019)
• Läti keel: lt ballis ein Ballen Papier (Sehwers 1953: 8)

sall, salli < sks Schal

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: sal´l, sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´, -i 'Shawl'; Wiedemann 1893: 1001 sal´l´, -i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
• Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль (EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; EES 2012: 458); < sks Schal 'sall' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šalle sall (ELS 2015: 757)

talje, talje 'pihakoht' < sks Taille

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1648 *tal´je 'Taille'; Wiedemann 1893: 1113 *tal´je 'Taille'; EÕS 1937: 1516 talje; ÕS 1980: 693 talje 'vöökoht; pihik'; Tuksam 1939: 955 Taille 'talje'
• Käsitlused: < sks Taille 'talje, vöökoht; van pihik' (EEW 1982: 3061; Raun 1982: 170; EES 2012: 512; EKS 2019)

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk

• Esmamaining: Kunder 1885
• Vana kirjakeel: (Kunder 1885: 29) Talk on walkjas roheline mineraal
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk, talgi 'min. (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
• Käsitlused: < sks Talk 'talk' (EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019)
• Läti keel: lt talks (mineral) Talk (VLV 1944: 517); lt talks talk (ELS 2015: 856);
• Sugulaskeeled: sm talkki [1853] < rts talk (Häkkinen 2004: 1265)

vall, valli 'purjenöör või -tross' < sks Fall, rts fall

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vall, `valli 'purjenöör' R(`valli VNg); vall, valli Hi; val´l, valli Sa; val´l, val´li L (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; ÕS 1980: 770 vall 'mer. nöör või tross purje ülestõmbamiseks'; Mereleksikon 1996: 465 vall '(hol val)'; VL 2012 vall 'laeva seisevtaglase tross' '(sks Fall ‹ hol val)'; Tuksam 1939: 297 Fall '(Hißtau) raatõsteköis'
• Käsitlused: < sks Fall 'vall, purjetross', vrd rts fall 'vall' (EEW 1982: 3685; EES 2012: 589); < sks Fall 'Fall, Tau zum Aufhissen einer Raa oder eines Segels' (GMust 1948: 38, 95; SSA 3: 401)
• Läti keel: lt falle (virve buras pacelšanai) (mar.) vall (LELS 2012: 61; ELS 2015: 978);
• Sugulaskeeled: sm valli, falli [1863] raa'an t. purjeen nostoköysi / (seemänn.) Fall < rts fall (SSA 3: 401; SKES: 1623); vdj valli < sm ~ ee (SSA 3: 401); vdj faala vall, tross või köis purje ülestõmbamiseks < vn фал (VKS: 223); lv fal Falte; Taljen bzw. Taue, mit denen Rahen und Segel gehisst werden < sks Fall (Kettunen 1938: 54); lv fal vall (nöör purje heiskamiseks) (LELS 2012: 61)