|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
iiri 'Iirimaaga seotud' < sks irisch
- Murded: iirimaa (-moa, -mua) Vll Emm Muh Tor Kos JMd Har; `iirimaa Kuu; `iirlane Kos JMd Har(-nõ) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 134 Īri-mā 'Irland'; EÕS 1925: 116 iiri [keel]; ÕS 1980: 180 iiri [keel, pits]; Tuksam 1939: 528 irisch 'iiri'
- Käsitlused: < sks irisch (EEW 1982: 495)
- Läti keel: lt īru iiri (ELS 2015: 184)
mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai
- Esmamaining: Masing 1821
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
- Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
- Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
- Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
- Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)
mark, margi 'tähis' < sks Marke
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
- Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
- Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
- Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)
marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < sks Marli
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli; VL 2012 marli '(pr marli)';
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'
- Käsitlused: < …… '(Stoff)' (EEW 1982: 1506); < sks Marli '(van) marli' (EKS 2019)
- Läti keel: lt marle marli (ELS 2015: 479);
- Sugulaskeeled: vdj marl´a, marli marli; марля (VKS: 705)
mess, messi 'missa, jumalateenistus' < sks Messe
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 211) et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; (Müller 1600-1606: 394) se Henge Meß (20.07.1604) 'see hingemissa'; (Göseken 1660: 502) Mespapp 'ilmikpreester' 'Mespfaff'; misse 'messe, missa'
- Murded: mess, `messi 'jutlus' Kuu (EMS VI: 31); mis´s 'jumalateenistus, missa' Lut (EMS VI: 93)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; Wiedemann 1893: 608 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt. missa'; missa 'kirikl. katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess '(sks Messe ‹ keskld missa 'suur näituslaat')'; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol. missa, messe';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
- Käsitlused: < sks Messe 'missa' (EEW 1982: 1531); < asks Messe (Liin 1964: 41); < kasks Messe (Raag 1987: 323); < sks Messe 'missa; mess' (EKS 2019)
- Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1918: 80, 154); lt misa Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1953: 80); lt misa (neben miša) Messe < mnd. misse (Jordan 1995: 79); lt mesa, kat. baznīcas liturģija Messe (VLV 1944: 354); lt (reliģijā) mise, mese mess (ELS 2015: 492);
- Sugulaskeeled: sm messu < mrts mæssa (Häkkinen 2004: 704); sm messu [Agr] kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl < mrts mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' (SSA 2: 162)
mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
- Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)
mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
- Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
- Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
- Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)
mürt, mürdi 'taim (Myrtus communis)' < sks Myrte
- Murded: mir´t (-r-) 'toalill; pukspuu liik' Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn sporV; `mirti Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 558 mürt 'bot. (Myrtus communis, gemeine Myrte)'; ÕS 1980: 444 mürt 'bot. Myrtus'; VL 2012 mürt '(kr myrtos)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (e. mirt)'
- Käsitlused: < sks Myrte 'mirt' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 99; EES 2012: 301)
- Läti keel: lt mirte Myrte (VLV 1944: 366); lt mirte mürt (ELS 2015: 535)
