[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hord, hordi 'suur korratu hulk inimesi' < sks Horde

• Eesti leksikonid: ERL 1937: 459 hord 'salk, rändrahva väike ühiskondlik üksus, näit. tatarite Kuldhord'; ÕS 1980: 166 hord 'aj. suur jõuk'; VL 2012 hord '(‹ trg)'; Tuksam 1939: 509 Horde 'hord, orda; parv, salk, jõuk'
• Käsitlused: < sks Horde 'hord' (EEW 1982: 386; EKS 2019)
• Läti keel: lt orda hord (ELS 2015: 167)

kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
• Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
• Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
• Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)

kurt, kurdi 'vöö' < sks Gurt

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 417) Gurt 'wö r., d.'
• Murded: kurt (-r´-) 'vöö' Kuu VNg Jõh S Mar Kse Pä Ris Hag Kos Koe Kad VJg Lai Vil Hls sporV; kurte Trm KJn Ote San Se(-õ); kurde Mih Vil Nõo Plv(-õ) (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 746 vöö-pael (D) 'Gurt aus Zeug'; ÕS 1980: 322 kurt 'van. vöö'; Tuksam 1939: 436 Gurt 'vöö, vöörihm';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 84 Gurt 'Gürtel'; Gurt wird oft statt Gürtel gebraucht
• Käsitlused: < sks Gurt 'vöö, rihm' (EEW 1982: 1060; EES 2012: 195)
• Läti keel: lt gurte Gürtel < Bsks Gurt (Sehwers 1953: 38)

kurv, kurvi 'käänak; kõverjoon' < sks Kurve

• Murded: kurve 'käänak, käänukoht' Pha Kul Han Ris Jür HJn Ksi; kur´v Han Jür (EMS IV: 104)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 298 kurv '(kõver, kõverjoon)'; ÕS 1980: 322 kurv 'käänukoht, käänak; kõverjoon'; VL 2012 kurv '(ld curvus 'kõver')'; Tuksam 1939: 606 Kurve 'kurv, kõverjoon; käänd, käänukoht'
• Käsitlused: < sks Kurve 'kõverjoon; kurv' (EEW 1982: 1062; EES 2012: 195); < sks Kurve 'kurv, käänak, kõverjoon' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurve Kurve (VLV 1944: 320); lt līkums kurv (ELS 2015: 364)

mark, margi 'tähis' < sks Marke

• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
• Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
• Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
• Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)

mood, moe 'olemus, kuju; riidemood' < sks Mode

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) mohdo 'gestalt, facies 'välimus, nägu''; mohdo 'Gebrauch, ritus 'komme''; (Masing 1822: 377) Temma mood (von Büchern; Format) on pool kõrd surem, kui wanna kalendrite mood; vaja sedelite järgi lahutada!
• Murded: mood, moe (muodi, moodu) 'harjumus, komme; rõivamood; kuju välimus' Käi Rei L Ha Jä Trm Lai VlPõ; muod, moe (`muodi, muodi, muodu) R KPõ Iis Pal; moed, moe (moodi) Sa Muh Rid Mar Khn Ris; muad, mue (muadi) Jõh Kad VJg; m̬u̬ud, moe (moodi, moodu) Tõs Hää Saa KJn Vil eL (EMS VI: 116)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 mōd´, mōe; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; Wiedemann 1893: 611 mōd´, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe; VL 2012 mood '(pr mode ‹ ld modus)'; Tuksam 1939: 684 Mode 'mood'
• Käsitlused: < sks Mode 'mood' (EEW 1982: 1548; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81); lt mode Mode (VLV 1944: 360); lt mode mood (ELS 2015: 508);
• Sugulaskeeled: sm muoti [1749] < rts mod (Häkkinen 2004: 737); vdj mooda (rõiva)mood; мода (VKS: 740)

muhv, muhvi 'rõivaese käte soojendamiseks; tehniline detail' < sks Muffe

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 14.01: üks halli karwaga muhwe (kus saksa naesterahwas talwe käed sees hoidwad) ärrakaddunud
• Murded: muhv (-h´-) 'rõivaese; torude ühendamisdetail' Lüg Jõh IisR sporS Han Var Tõs Hää Ris Hag Koe VJg Iis Trm KJn Trv Krl Rõu; `muhvi VNg Vai; muhve Tor Nõo Plv; muhp Khk (EMS VI: 145)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 690 *muhw, -i 'Muffe'; Wiedemann 1893: 624 *muhw, -i 'Muffe'; EÕS 1925: 524 muhv 'käesoendaja (Muff[e])'; muhv 'tehn (Muffe)'; ÕS 1980: 431 muhv; VL 2012 muhv '(sks Muff, Muffe ‹ keskld muffula)'; Tuksam 1939: 691 Muffe 'muhv (auch techn.)'
• Käsitlused: < sks Muffe 'muhv' (EEW 1982: 1560; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm muhvi [1637] < rts muff (‹ sks Muff) (Häkkinen 2004: 730); vdj mufta muhv; муфта (VKS: 742)

munt, mundi 'lõug; suudlus' < sks Mund

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: mun´t, mundi 'lõuaots' Sa (EMS VI: 187); mun´t, mundi 'lõug' Khk (EKI MK); munt, mundi 'lastek musi, suudlus' Hi; munt, `mundu sporR; mun´t, mun´du Hel (EMS VI: 187); munts, `muntsu 'lastek musi, suudlus' Ris VNg (EMS VI: 187); mundi abe 'lõuahabe' Khk (EMS VI: 182)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 629 mun´t, mun´di (D) 'vgl. sū'; anna mun´ti '= anna sūd'; Tuksam 1939: 692 Mund 'suu'

murel, mureli 'hapukirss' < sks Morelle

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 505) morellit 'morellen'; (Lithander 1781: 632) Morellid mis waarmarjadega wüllitakse 'Morellen mit Hinbeeren gefüllt'; (Lenz 1796: 58) Neil Morellipuijedele nisammate se püggamine - - mele perrast om.; Ne warrajatse Morelli, ne Traubmorelli - - omma ne kige sündlikkumba; (Hupel 1818: 143) morel, -li r. d. 'Ammer, Herzkirsche; lf. Morelle'; (Lunin 1853: 108) morel, -i r. d. 'морель'
• Murded: murel (-l´) 'murelipuu, murelimari' Plt KJn sporM Puh; murõl´ Har Räp; mure·l´l (more·l´l) Vig Var Mih PJg (EMS VI: 198)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 631 murel, mureli 'Morelle'; EÕS 1925: 532 murel 'kirss (Morelle)'; ÕS 1980: 434 murel 'hapukirsside sordirühm'
• Käsitlused: < sks Morelle 'murel' (EEW 1982: 1576; Raun 1982: 94; EES 2012: 288; EKS 2019)
• Läti keel: lt saldais ķirsis murel (ELS 2015: 516)

mutt1, muti 'purje äärerõngas' < sks Mutt

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mut´t 'äärestatud ümarauk purjes, lüüvers' VNg Pöi Emm Phl (EMS VI: 234); muting Khn (EMS VI: 230)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 701 mut´t´ 'grosse Latte, Stange zum Umrühren'; Wiedemann 1893: 634 mut´t´ 'grosse Latte, Stange zum Umrühren'; ÕS 1980: 436 mutt 'mer. avaus nööri jaoks purje äärel või nurgas'
• Käsitlused: <  'Öffnung für die Segelschnur am Rande bzw. an der Ecke des Segels' (EEW 1982: 1584); < sks Mutt 'purje köiesilm' (EES 2012: 290; EKS 2019)

mutt2, muti 'eit; ema; naine' < sks Mutti

• Murded: mut´t (-tt) '(vanem) naine, eit; abikaasa; ema' Lüg Saa Kos JJn Kod Pal Ksi Plt M TLä Ote San Kan (EMS VI: 234)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 436 mutt 'kõnek. eit, ema; naine'
• Käsitlused: < sks Mutti 'emake, memm' (EES 2012: 290; EKS 2019)
• Vt mutter2

muuk, muugi 'riistapuu lukkude avamiseks' < Bsks Mukeisen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 146) muukraud r. d. 'Schlösser-Haken zum Schloß-Oefnen; Diebesschlüssel; lf. Muhkeisen'; (Lunin 1853: 111) muukraud r. d. 'крючекъ для отпиранiя замковъ; поддѣльный ключь'
• Murded: muuk '(võtme osa)' Lüg Nis; muukraud 'muukimisvahend' Lüg Vai Khk Vll Pöi Rei sporL Ris Juu Koe VJg IPõ Plt KJn M Nõo San sporV; muokraud Kuu VNg (EMS VI: 241); munkraud 'muukraud' Muh JMd Puh Krl (EMS VI: 184)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅk-raud, -raua 'Dietrich, Nachschlüssel'; Wiedemann 1869: 703 mūk-raud, -raua '= muṅk-raud'; Wiedemann 1893: 629 muṅk-raud, -raua (mūk-raud) 'Dietrich, Nachschlüssel'; EÕS 1925: 537 muukraud 'Dietrich, Nachschlüssel)'; ÕS 1980: 436 muuk 'muukraud; luku osa'
• Käsitlused: < Bsks Mukeisen 'muukraud' (EES 2012: 290)
• Läti keel: lt mūķĩzeris Dietrich, Diebschlüssel, Hakenschlüssel < Bsks Mukeisen 'Eisen zum Aufmuken eines Schlosses' (Sehwers 1953: 82); lt mūķis muukraud (ELS 2015: 518)
• Vt muukima

muul, muuli 'kaitsetamm' < sks Mole, vrd Bsks Mula

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: muul, muuli 'merre ulatuv tamm' L HMd; `muuli Kuu VNg (EKI MK; EMS VI: 242)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl, mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm'; Wiedemann 1893 mūl, mūli '= mūliṅg'; mūliṅg, -i (P) 'Molo, Hafendamm (steinerner)'; EÕS 1925: 537 muul 'kivist sadamatamm kaitseks ulgumere lainete vastu (Molo, Mole)'; ÕS 1980: 437 muul 'kivist sadamatamm'; Tuksam 1939: 686 Mole 'mer. muul, mool';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 157 Mula, die 'hört man zuweilen st. kleinerer Seedamm, aber es muß Molo oder Mole heißen'
• Käsitlused: < Bsks Mula 'sadamatamm' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mols muul (ELS 2015: 518); lt muliņš, mols muul (LELS 2012: 198);
• Sugulaskeeled: sm möljä [1863] laituri / Mole, Kai < rts mölj 'laituri, möljä' (‹ hol moelje ‹ hisp muelle ‹ port molhe) (SSA 2: 196); vdj moll muul; мол (VKS: 739); lv mulīņ muul; muliņš, mols (LELS 2012: 198)

mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
• Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)

mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
• Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
• Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
• Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)

mürt, mürdi 'taim (Myrtus communis)' < sks Myrte

• Murded: mir´t (-r-) 'toalill; pukspuu liik' Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn sporV; `mirti Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 558 mürt 'bot. (Myrtus communis, gemeine Myrte)'; ÕS 1980: 444 mürt 'bot. Myrtus'; VL 2012 mürt '(kr myrtos)'; Tuksam 1939: 697 Myrte 'mürt (e. mirt)'
• Käsitlused: < sks Myrte 'mirt' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 99; EES 2012: 301)
• Läti keel: lt mirte Myrte (VLV 1944: 366); lt mirte mürt (ELS 2015: 535)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

urn, urni 'suletav nõu' < sks Urne

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 urn; EÕS 1937: 1621 urn '[tuha-]anum'; ÕS 1980: 758 urn 'nõu, näit. surnu tuha säilitamiseks; valimiskast'; Tuksam 1939: 1036 Urne 'urn (anum)'
• Käsitlused: < sks Urne, vrd vn урна (EEW 1982: 3575); < sks Urne 'urn' (EKS 2019)
• Läti keel: lt urna Urne (VLV 1944: 574); lt urna urn (ELS 2015: 954);
• Sugulaskeeled: sm uurna [1864] < rts urna (Häkkinen 2004: 1416)

uur, uuri '(tasku)kell' < sks Uhr, vrd kasks ûr(e) Liitsõnas uurmaaker 'kellasepp' esinev alamsaksa maaker-sõna laseb arvata, et ka uur-sõna on laenatud ilmselt varem, kui kirjalikes allikates fikseeritud.

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Uhr'; (Hupel 1780: 491) kel r. d. 'Uhr'; (Hupel 1818: 268) uur, -i r. d. 'die Uhr'; (Lunin 1853: 214) uur, -i r. d. 'часы'
• Murded: uur, `uuri '(tasku)kell' R(`uuri Vai); uur, uuri eP; uur´, uuri eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1400 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; Wiedemann 1893: 1266 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; EÕS 1937: 1624 uur 'tasku-, käekell'; ÕS 1980: 760 uur; Tuksam 1939: 993 Uhr 'kell, ajanäitaja; (Taschenuhr) uur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 1531: ûr(e) 'Stunde, Uhr'; Schiller-Lübben ûr(e) 'Stunde'
• Käsitlused: < sks Uhr (EEW 1982: 3590; EES 2012: 581; EKS 2019); < kasks ûr(e) (Raun 1982: 193)
• Läti keel: lt ūrmãķeris Uhrmacher (Sehwers 1953: 150);
• Sugulaskeeled: sm uuri kello, taskukello (SKES: 1564)

vurr, vurru 'mokahabe, vunts' < sks Schnurrbart

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 03.12: kui ma /--/ omma ”wurrid” ollin pöranud ja seädnud 'Ninna allune habbe, tutsparid'
• Murded: `vurrud 'mokahabe' R; vurrud Pha Pöi Käi Mar Vig PJg Tor Hag Juu JMd VMr VJg Sim Iis Lai Plt KJn; vurru Trv Hel (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1558 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; Wiedemann 1893: 1406 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; EÕS 1937: 1681 vurr,hrl. pl. vurrud; ÕS 1980: 801 vurr; haril. mitm. vurrud; Tuksam 1939: 864 Schnurrbart 'pl. vurrud, fam. vuntsid'
• Käsitlused: < sks Schnurr (‹ schnurren) (EEW 1982: 3931); < sks Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' (EES 2012: 614; EKS 2019)