|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
laar, laari 'tegu õlut' < vrd sks klar 'selge'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: laar (-r´) 'suurem kogus (sööki või jooki), tegu' Kuu Kaa Vig Han Aud PJg Saa Ksi Lai KJn Pil M Ran V (EMS IV: 767)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung; Klarheit'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; Wiedemann 1893: 309 klār´ (lār´) 'klar, rein fertig, in Ordnung'; klār´-katel 'Destillirkessel'; klār´-wāt´ 'Klärfass'; ÕS 1980: 346 laar 'tegu, näit. õlut'
- Käsitlused: < vrd sks klar 'klaar, selge' (EEW 1982: 1192; Raun 1982: 67; EKS 2019); < vrd vrts lar 'kast, kirst, nõu' (EES 2012: 218)
- Läti keel: lt alus brūvējums laar õlut (ELS 2015: 403)
mark, margi 'tähis' < sks Marke
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214) mark, -a r. 'ein Mark rigisch'; (Hupel 1818: 137) mark, -a r. d. 'Mark rigisch (Geld)'; (Lunin 1853: 102) mark, -a r. d. 'марка (деньги)'
- Murded: mark (-r´-) 'märk; postmark' sporR Jäm Vll Pöi Muh sporHi Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Ris Juu Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Rõu Plv; mark, marga 'märk; postmark' Khk Kär Saa JMd Koe VJg Kod Plt Krl Har (EMS V: 963)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 634 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; Grenzstein 1884: 86 mark (Mark) 'Saksa-riigi raha, 30 kop, Soome mark, 25 kop.'; Wiedemann 1893: 573 mar´k, mar´gi 'Marke (auch als Geldzeichen)'; ÕS 1980: 407 mark 'post- või tempelmark; kaubamärk'; VL 2012 mark '(sks Marke 'märk' ‹ germ)'; Tuksam 1939: 658 Marke 'post- või mängumark; äri- või kaubamärk'
- Käsitlused: < sks Marke 'postmark; kaubamärk; žetoon' (EEW 1982: 1505; Raun 1982: 89; EES 2012: 276)
- Läti keel: lt marka Marke (beim Spiele und auf der Post) (VLV 1944: 347); lt màrka eine Mark, eine früher in Liv- und Kurland gebräucliche kleine Münze = 3 Kopeken < mnd. mark (Sehwers 1953: 77); lt marka mark (ELS 2015: 479)
mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
- Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
- Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
- Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)
nagi, nagi 'varn' < Bsks Knagge
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: nagi 'riidevarn' R sporS sporL Ris Kei Juu JMd Koe VJg sporI Äks KJn M TLä Kam Rõu Plv (EKI MK; EMS VI: 453; Saareste II: 825); nagid 'vabed, võrkude kuivatuspuud' Jõe Kuu Hlj Mus Emm Rid Ris Kei JõeK (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 712 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; Wiedemann 1893: 645 nagi, nagi; nagi, nae '„Knagge“, Pflock zum Aufhängen von Kleidern'; EÕS 1930: 566 nagi '= varn'; ÕS 1980: 447 nagi 'varn';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knagge 'Knorren, dickes Stück'; Nottbeck 1988: 44 Knagge 'Garderobe, Kleiderhaken'
- Käsitlused: < asks Knagge (EEW 1982: 1657; Hinderling 1981: 113; Raun 1982: 100); < Bsks Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk' (EES 2012: 305); < Bsks Knagge 'nagi' (EKS 2019)
- Läti keel: lt *knaģis [1638 Knaggis] Knagge < mnd. knagge (Sehwers 1918: 89, 150); lt knaģis Knagge, Handgriff an der Sense < nd. knagge 'woran man Kleider anhängt; der handgriff an der Sense' (Sehwers 1953: 53);
- Sugulaskeeled: lv kna'd´gə̑ᴅ Haken, Pflock, „Knagge“ < kasks knagge (Kettunen 1938: 141)
nall, nalli 'pannal' < sks Schnalle
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: nal´l (-ll) 'pannal; juukseklamber' IisR Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei sporL Hag Juu JMd Koe VJg Kod Lai Plt KJn M TLä Rõn sporV; `nalli Jõh Vai (EMS VI: 486)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 648 nal´l´, na´l´i 'Schnalle'; EÕS 1930: 573 nall 'pannal'; Tuksam 1939: 860 Schnalle 'pannal, van. nall'
- Käsitlused: < sks Schnalle 'pannal' (EEW 1982: 1665; EES 2012: 307; EKS 2019)
naps, napsi 'kange alkohoolne jook' < sks Schnaps
- Esmamaining: Kreutzwald 1840
- Vana kirjakeel: (Kreutzwald 1840: 4) napsi puddelikenne ikka kirsto nukkas
- Murded: naps, napsi (-u) 'viin vm kange alkohol; pits alkoholi' S sporL sporKPõ IPõ Äks Plt KJn sporM TLä TMr Võn Ote Har; nap´s, napsi (-u) Trv San V; `napsu R (EMS VI: 490)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 716 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; Wiedemann 1893: 648 naps, napsi, napsu 'Schnaps; Schluck Branntwein'; EÕS 1930: 574; ÕS 1980: 449 naps, napsi, napsu [viina]; Tuksam 1939: 860 Schnaps 'naps, viin'
- Käsitlused: < sks Schnaps 'naps; viin' (EEW 1982: 1668; Raun 1982: 101; EES 2012: 307; EKS 2019)
- Läti keel: lt šņapsts, šņapstis Schnaps (Sehwers 1953: 137);
- Sugulaskeeled: sm snapsi [1900-luv.] < rts snaps (‹ asks snaps) (Häkkinen 2004: 1171); vdj napsu naps, viin; стопка (водки), водка (VKS: 796)
norm, normi 'määr; ettekirjutus' < sks Norm
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 604 norm 'määr; juhe, juhis; mat. filos.'; ÕS 1980: 460 norm 'määr; ettekirjutus'; VL 2012 norm '(ld nōrma '(nurk)joonlaud; reegel; n'idis''; Tuksam 1939: 723 Norm 'norm, määr; reegel, juhis'
- Käsitlused: < sks Norm 'norm' (EEW 1982: 1731; EKS 2019)
- Läti keel: lt norma Norm (VLV 1944: 380); lt norma norm (ELS 2015: 556);
- Sugulaskeeled: sm normi < rts norm (Häkkinen 2004: 795); vdj norma norm; норма (VKS: 818)
närv, närvi 'erk' < sks Nerv
- Esmamaining: Masing 1822
- Vana kirjakeel: (Masing 1822: 279) Preilen, kellest sedda immet rägitakse, olli wägga närw (Nervenschwach) ja allati haigeseggane
- Murded: närv (-r´-) 'närvikiud; närvisüsteem' Kuu RId sporS sporL sporHa JMd Ann Kad VJg Iis Kod Ksi KJn Trv Krk Puh Ote San Krl Har Rõu; närb PJg (EMS VI: 830)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nerwus, -e 'Nerv'; Wiedemann 1869: 1613 *när´w, -i (d) 'Nerv'; Wiedemann 1893: 664 ner´w, -i; nerw, -u; nerwus, -ze 'Nerv'; Wiedemann 1893: 660 *när´w, när´wi; närwus, närwuse 'Nerv'; EÕS 1930: 630 närv 'erk'; ÕS 1980: 468 närv; VL 2012 närv '(‹ ld nervus)'; Tuksam 1939: 715 Nerv 'närv, erk'
- Käsitlused: < sks Nerv 'närv; enesevalitsemine' (EEW 1982: 1794; EES 2012: 328); < sks Nerv 'närv' (EKS 2019)
- Läti keel: lt nervs Nerv (VLV 1944: 376); lt nervs närv (ELS 2015: 569);
- Sugulaskeeled: vdj n´erva närv; нерв (VKS: 804)
parh, parhi 'teat puuvillane riie' < sks Barchent
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: par´k 'parh' Tõs Aud Tor Hää Saa Kod M Vas (EMS VII: 212)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 848 *parhent, -i 'Barchent'; Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi 'Barchent (ein baumwollenes Gewebe)'; Wiedemann 1893: 770 *parhent, -i (pargent, parh-rīe, par´k) 'Barchent'; EÕS 1930: 709 parh 'barhent, puuvillane riie (Barchent)'; ÕS 1980: 494 parh 'tekst. (riidesort)'; Tuksam 1939: 113 Barchent 'barhent, parh'
- Käsitlused: < sks Barchent 'parh' (EEW 1982: 1938; EKS 2019)
- Läti keel: lt parkis Barchent < Bsks Parch 'Barchent' (Sehwers 1953: 86)
park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
- Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
- Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
- Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)
park2, pargi 'salk; parv' < sks Park
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'
vurr, vurru 'mokahabe, vunts' < sks Schnurrbart
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 03.12: kui ma /--/ omma ”wurrid” ollin pöranud ja seädnud 'Ninna allune habbe, tutsparid'
- Murded: `vurrud 'mokahabe' R; vurrud Pha Pöi Käi Mar Vig PJg Tor Hag Juu JMd VMr VJg Sim Iis Lai Plt KJn; vurru Trv Hel (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1558 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; Wiedemann 1893: 1406 wur´r´, wur´r´id (A) 'Schnurrbart'; EÕS 1937: 1681 vurr,hrl. pl. vurrud; ÕS 1980: 801 vurr; haril. mitm. vurrud; Tuksam 1939: 864 Schnurrbart 'pl. vurrud, fam. vuntsid'
- Käsitlused: < sks Schnurr (‹ schnurren) (EEW 1982: 3931); < sks Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' (EES 2012: 614; EKS 2019)
