|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
hüään, hüääni 'koeralaadne kiskja Aafrikas ja Lõuna-Aasias (Hyaena)' < sks Hyäne
- Esmamaining: Jakobson 1868
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 437) Hyena bl. 'libba hunt r.'; (Jakobson 1868: 76) Muu elajatest on tähtjad: Shaakal, hüääne, lõwi, dromedaar, kaamel ...
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 *hǖǟn, -i; hǖǟne 'Hyäne'; Wiedemann 1893: 1277 *hǖǟn, -i; hǖǟne 'Hyäne'; EÕS 1925: 113 hüään 'röövloom (Hyäne)'; ÕS 1980: 177 hüään 'zool. kiskjaline (Hyaena)'
- Läti keel: lt hiēna hüään (ELS 2015: 180);
- Sugulaskeeled: sm hyeena [1642] koiraa muistuttava petoeläin / Hyäne < vurts hyena ~ sks hyäne (SSA 1: 196)
jõõr, jõõra 'ind, kiim' < Bsks Gier
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: jõõr (g jõõra, jõõri, jõõru) 'suguiha, kiimalus, tiirasus' Muh Vig Var Khn Tor Hää M (EMS II: 283)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 181 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; Wiedemann 1893: 164 jõõr, jõõru (P) 'Gier, Geilheit'; ÕS 1980: 210 murd. jõõr, jõõra 'tiirasus, ind (inna)'; Tuksam 1939: 411 Gier 'ahnus, [kirglik] himu'
- Käsitlused: < ? deskr (EEW 1982: 590); < Bsks Gier 'ahnus, himu; aplus' (EES 2012: 104); < sks Gier 'ahnus, aplus' (Uibo 2007: 51-54; EKS 2019)
jääger, jäägri 'elukutseline kütt' < sks Jäger
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 403) Jäger 'jääger, küt, püüdja, laskja, püssi mees r. d.'; (Masing 1822: 308) Mehhed, kes sedda teggid, ollid … Krahw Demidow, rüggement jäegrid
- Murded: `jääger, jääger 'kütt, jahimees' R eP M Puh Krl; `jeeger Hää Kod; `jõõger Tõs Võn (EMS II: 346)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 166 jǟger, jǟgri 'Jäger'; Wiedemann 1893: 152 jǟger, jǟgri 'Jäger'; EÕS 1925: 150 jääger 'kütt'; ÕS 1980: 213 jääger 'elukutseline kütt'; VL 2012 jääger '(sks Jäger)'; Tuksam 1939: 531 Jäger 'jahimees, kütt, jääger'
- Käsitlused: < sks Jäger 'jahimees, kütt' (EEW 1982: 607; EES 2012: 106; EKS 2019)
- Läti keel: lt ģẽģeris, jẽģeris Jäger (Sehwers 1953: 38); lt jẽģeris [1782] Jäger (Sehwers 1953: 44); lt jēgers jääger (ELS 2015: 229);
- Sugulaskeeled: sm jääkäri [1762 jägeri-palwelia] Jäger < rts jägare (Bentlin 2008: 118); vdj jeegari, d´eegari jahimees, jääger; охотник, егерь (VKS: 316)
kuväär, kuvääri 'ümbrik' < sks Kuvert, Couvert
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 405) Pomm Kuwäär 'Pommes Couverts'; (Jannsen 1858) 22,01: templiga kuwärid
- Murded: kuvää·r 'ümbrik' sporS L Ris Juu VJg Iis Trm Plt KJn Vil sporeL; `kuvää·ri RId; `kuuvä(ä)r Kuu; kuvär´ Rõu Se; kuvõr´ Har Vas (EMS IV: 182)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1596 *kūwert, -i 'Couvert'; Wiedemann 1893: 425 *kūwärd, -i; kūwǟr, -i; kūwert, -i 'Couvert'; EÕS 1925: 304 kuväär 'kirjaümbrik, ümbrik'; ÕS 1980: 326 kuväär 'van. ümbrik'; VL 2012 kuväär '(pr couvert 'kate')'; Tuksam 1939: 607-608 Kuvert '[kirja]ümbrik, kuväär'
- Käsitlused: < sks Couvert 'ümbrik' (EEW 1982: 1079; EKS 2019)
kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
- Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)
kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner
- Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
- Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)
mürr, mürri 'healõhnaline puuvaik' < sks Myrrhe
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Miyrrhe
- Murded: mür´r Krk; mürrõ Krl; mirr (-r´r) Jõh Tõs Tor Ris Nõo; mirri KJn Trv Har; `mirri VNg Vai; miri Pal; miir Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1869: 672 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, pl. mür´r´id, (d) mürr, pl mürrä' (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 607 mirri, pl. mirrid '(bl) Myrrhe'; EÕS 1925: 558 mürr 'healõhnaline puuvaik (Myrrhe[nharz])'; ÕS 1980: 444 mürr 'farm. healõhnaline puuvaik'; VL 2012 mürr '(kr myrrha)'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van. mirr), healõhnaline puuvaik'
- Käsitlused: < sks Myrrhe 'mürr' (EEW 1982: 1641; Raun 1982: 99; EES 2012: 301; EKS 2019)
- Läti keel: lt mirres Myrrhe (VLV 1944: 366); lt mirres mürr (ELS 2015: 535)
närv, närvi 'erk' < sks Nerv
- Esmamaining: Masing 1822
- Vana kirjakeel: (Masing 1822: 279) Preilen, kellest sedda immet rägitakse, olli wägga närw (Nervenschwach) ja allati haigeseggane
- Murded: närv (-r´-) 'närvikiud; närvisüsteem' Kuu RId sporS sporL sporHa JMd Ann Kad VJg Iis Kod Ksi KJn Trv Krk Puh Ote San Krl Har Rõu; närb PJg (EMS VI: 830)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nerwus, -e 'Nerv'; Wiedemann 1869: 1613 *när´w, -i (d) 'Nerv'; Wiedemann 1893: 664 ner´w, -i; nerw, -u; nerwus, -ze 'Nerv'; Wiedemann 1893: 660 *när´w, när´wi; närwus, närwuse 'Nerv'; EÕS 1930: 630 närv 'erk'; ÕS 1980: 468 närv; VL 2012 närv '(‹ ld nervus)'; Tuksam 1939: 715 Nerv 'närv, erk'
- Käsitlused: < sks Nerv 'närv; enesevalitsemine' (EEW 1982: 1794; EES 2012: 328); < sks Nerv 'närv' (EKS 2019)
- Läti keel: lt nervs Nerv (VLV 1944: 376); lt nervs närv (ELS 2015: 569);
- Sugulaskeeled: vdj n´erva närv; нерв (VKS: 804)
poor, poori 'higiauk' < sks Pore
- Esmamaining: EÕS 1930
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 59 higi-augud 'Poren'; Wiedemann 1893: 53 higi-augud 'Poren'; EÕS 1930: 811 poor 'zool., bot. urve, „higi-auk“'; ÕS 1980: 529 poor 'urve, väike vaheruum (aines); anat. nahas olev higinäärme ava; bot. rakukesta ava'; Tuksam 1939: 763 Pore 'poor, urve'
- Käsitlused: < sks Pore 'poor, urve' (EEW 1982: 2141; EKS 2019)
- Läti keel: lt pora Pore (VLV 1944: 398); lt pora poor (ELS 2015: 652)
särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe
- Esmamaining: Perno Postimees 1871
- Vana kirjakeel: (Perno Postimees 1871) 03.03: temma shärpe ja must kotka orden; (Haljaspõld 1933: 1286) šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt. särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
- Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' (EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019)
tärn, tärni 'täht; kujund' < sks Stern
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 15.01: Autähta ja tärnisid olli tal ennam kui rinda mahtus
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 *tär´n, -i 'Stern (als Ordenszeichen)'; Grenzstein 1884: 149 tärn (Stern, Orden) 'autäht, tähesarnane märk'; Wiedemann 1893: 1136 *tär´n (stern) 'Stern (als Ordenszeichen), Sternförmiges'; Wiedemann 1893: 1082 ster´n, -i '(Stern als Figur) = tär´n'; EÕS 1937: 1604 tärn 'tähtmärk (Asteriskus); mütsitäheke, -märk'; ÕS 1980: 748 tärn; Tuksam 1939: 933 Stern '(taeva)täht, tähtmärk, tärnikene, asterisk'
- Käsitlused: < sks Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk; tärn' (EEW 1982: 3462; Raun 1982: 189; EES 2012: 568; EKS 2019)
