[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

mört, mördi 'ehitussegu' < sks Mörtel

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212, 604, 1114 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; Wiedemann 1893: 193, 546, 1009 kal´k, kal´gi 'Kalk, Mörtel'; ehitus-lubi 'Mörtel'; mǖri-sau 'Mörtel'; ÕS 1980: 443 mört, mördi 'ehit. sideaine müüri- ja krohvitöödel'; Tuksam 1939: 690 Mörtel 'müürisegu, -lubi, mörtel';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 morter 'Mörtel'; MND HW II: 1 ○mörter 'Mörtel, Bindematerial aus zerstoßenem Kalk und Sand, Zement'
• Käsitlused: < Mörtel (Baumaterial) (EEW 1982: 1632); < tehissõna 1930. aastail, impulss ‹ sks Mörtel (EES 2012: 299)

paak, paagi 'laevasõidumärk' < sks Bake

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 17.06: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn laewameeste juhharamisseks
• Murded: paak, paagi 'tuletorn' Sa Muh Emm Phl L; poak, poagi Muh; pua^ek, puagi Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk, pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; VL 2012 paak 'laevasõiduteed juhatav kaldamärk (hol baken)'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke (fries.), bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
• Käsitlused: < kasks bâke ~ sks Bake (EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112); < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' (GMust 1948: 60, 84); < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' (EES 2012: 341); < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bãka Feuerbake, < mnd. bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' (Sehwers 1953: 9); lt bāka paak (ELS 2015: 592);
• Sugulaskeeled: sm paakku [1860] majakka / Leuchtbake < mrts *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' ‹ kasks bāke (SSA 2: 279); sm pooki [1766 bokraha, bokiulosteko] (tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' (SSA 2: 395); vdj baakana, pookki tulepaak; бакен, бакан (VKS: 155, 948); lv bǭik majakas; bāka (LELS 2012: 45)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

plank, plangi 'rahatu, paljas' < sks blank

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 182) Plank '- -'
• Murded: plank, plangi 'paljas, lage, vaene' sporL Ris JMd Koe VJg Kod Plt KJn; plank, `plangi Kuu RId; plan´k, plangi (-n´-) Nõo San Har VId; lank (-n´-), langi Khk Muh Tõs Tor sporM (EMS VII: 566)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plaṅk, plaṅgi (SO) 'unfruchtbar'; Wiedemann 1893: 836 plaṅk, plaṅgi (SO) 'unfruchtbar'; EÕS 1930: 787 plank '(blank, ohne alle ([Geld]Mittel)'; ÕS 1980: 519 plank 'blankett; kõnek. ilma rahata, paljas'; Tuksam 1939: 156 blank 'rahast lage ehk plank'
• Käsitlused: < sks blank 'paljas, lage; puhas' (EEW 1982: 2094; EES 2012: 375); < sks blank 'läikiv; paljas', pilt 'rahast lage'' (EKS 2019)

plekk, pleki 'kontsaplekk' < sks Fleck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plekk 'kontsaplekk' IisR Mar; lekk Krk (EMS VII: 583)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plekk, pleki 'Fleck'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki 'Fleck'; EÕS 1930: 790 plekk 'kard, õhuke metallplaat (Blech); nahaplaadike (näit. saapakontsal)'; ÕS 1980: 520 plekk 'laik'; 296 kontsaplekk; Tuksam 1939: 320 Fleck '(für Stiefelabsätze) kontsaplekk'
• Läti keel: lt bleķis, bleķa, pleķis Fleck (Sehwers 1953: 14); lt pleķis, pleķe Fleck (Sehwers 1953: 91)

plink, plingi 'tihe, sile' < sks flink

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 243) plink r. 'tüchtig; taugliches'; (Hupel 1818: 185) plink, -i r. 'tüchtig; gebiegen; compact; dicht'; (Lunin 1853: 143) plink, -i r. 'крѣпкий; здоровый; чистый; плотный'
• Murded: plink (-n´-), plingi (-n´-) 'tihke, tihe; tükkis' Käi sporLä Pär Äks Ris Rap Juu Jä VJg Sim sporI Plt KJn Hel sporT VLä Rõu; plink, `plingi R; link, lingi Mus Krj Rei sporL Ris Juu KJn Pil SJn Kõp M San (EMS VII: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; Wiedemann 1893: 839 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; EÕS 1930: 792 plink 'ka agr. tihke, sitke (fest); anat. compactus'; ÕS 1980: 521 plink 'tihe, sile, sitke'; Tuksam 1939: 322 flink 'väle, kärmas, nobe'
• Käsitlused: < sks flink (EEW 1982: 2103); < sks flink 'kärmas, nobe, väle' ~ rts flink 'kärmas, nobe, väle' (EES 2012: 376)
• Sugulaskeeled: vdj plinkki, plinttši nätske, plintske, plinkis; сырой, недопечёной (VKS: 937)

praak, praaga 'viinapõletamise jäätmed' < Bsks Brak

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 107) praka ep olle neil mitte anda weistele, sest seäl tehhakse agga pissut wina; (Hupel 1780: 247) praag, -i; praak, -a r., d. 'Branntweins-Braak, die Brake'; (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Brannteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'брага; бракъ'; (Masing 1823: 26) Marja kihhelkonnas kukkus innimene praga katla, ja sai õtsa
• Murded: praak, praaga 'alkoholi tootmise jääkaine' SaLä Vll Emm Rei LäPõ Kse Han Tõs sporK I; praak, `praaga R; praag, praaga TLä Võn San sporV; prääg, prääga VId; raak, raaga sporSa Muh sporPä Pil KJn SJn M (EMS VII: 717)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 263 prāk, prāga, -i 'Brake, Schlempe'; Wiedemann 1893: 873 prāk, prāga, -i 'Brake, Schlempe'; EÕS 1930: 819 praak '(Schlempe)'; ÕS 1980: 532 praak 'loomasöödana kasutatavad viinapõletamise jäätmed';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 22 Brage 'Abfall von Brennereien (E. K.)'
• Käsitlused: < Bsks Braak (Raun 1982: 127); < Bsks Brak, Brag, Brage 'viinapõletusjäätmed' (EES 2012: 383)
• Läti keel: lt brāga Brage (VLV 1944: 124); lt braga praak (ELS 2015: 655)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

pööbel, pööbli '(harimatu) lihtrahvas' < sks Pöbel

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 26 halb rahwas 'schlechte Leute, Pöbel'; Wiedemann 1893: 23 halb rahwas 'schlechte Leute, Pöbel'; EÕS 1930: 944 pööbel 'lihtrahvas, toores, harimatu rahvamass'; ÕS 1980: 562 pööbel 'lihtrahvas (halvustavalt)'; Tuksam 1939: 761 Pöbel 'pööbel, madal [rahva]mass, harimata lihtrahvas'
• Käsitlused: < sks Pöbel 'pööbel' (EEW 1982: 2335; EKS 2019)
• Läti keel: lt plebejs pööbel (ELS 2015: 690)

sapöör, sapööri 'demineerija' < sks Sappeur

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1006 *sappöör, -i (sapöör) 'Sappeur'; EÕS 1937: 1265 sapöör 'vt. sapeerija'; lk 1263 sapeerija 'sõj. (Sappeur)'; ÕS 1980: 618 sapöör 'sõj. inseneriväe sõdur'; Tuksam 1939: 828 Sappeur 'sapöör, pioneer'
• Läti keel: lt sapieris sapöör (ELS 2015: 760)

tükk, tüki 'kahur' < sks Stücke

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) tükhone 'das Stückhaus (= ?suurtükihoone)'; (Eesti-Ma 1773: 31) meie tükkimehhed rikkusid omma kange laskmissega waenlaste tükkisid nenda ärra; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Kanone'; tükhone r. 'Stückhaus'; (Masing 1821: 242) jättis siis Keiser weel kolmat kõrda tükkilaskmist seisma; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r., d. 'пушка; орудiе'; tükhone r. 'арсеналъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1366 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Wiedemann 1893: 1235 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück'; sūr tükk 'gereifte, gezogene Kanone'; Tuksam 1939: 947 Stück '(Geschütz) suurtükk'
• Käsitlused: < sks Stücke 'näidend; kahur; vemp' (EES 2012: 570)
• Läti keel: lt stikis trikk, number (ELS 2015: 943);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637] < rts stycke (Häkkinen 2004: 1370; Bentlin 2008: 193)