[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hekk1, heki 'elavtara' < sks Hecke

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 16) Ent aijan peap neid hekkit ehk lehmusse sainad sell kuul leikama; (Hupel 1818: 41) hek, hekki r. d. 'Gartenhecke'; (Lunin 1853: 26) hek, -ki r. d. 'заборъ, тынъ, плетень'
• Murded: ekk S(hekk Phl); ekk L K I; ek´k M T(jekk Nõo); hek´k Se (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; ÕS 1980: 155 hekk 'elavtara'; VL 2012 hekk '(sks Hecke)'; Tuksam 1939: 464 Hecke 'põõsastara, hekk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hecke, heck 'Hecke, Wallhecke, Dornhecke'
• Käsitlused: < sks Hecke 'hekk; elav-, põõsastara' (EEW 1982: 321; EES 2012: 73; EKS 2019); < kasks heck (Raun 1982: 12)

hekk2, heki 'laevapära' < sks Heck, vrd asks heck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ekk 'ahtri veepealne väljaulatuv osa' Emm Hää (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Heck 'Hinterteil des Schiffes, Schiffsheck'
• Käsitlused: < sks Heck 'Schiffshinterteil' (EEW 1982: 321); < sks Heck (EKS 2019); < asks hek 'Teil des Hinterschiffes von platter, abgegrundeter oder spitzer Form bis zum Hintermast' ~ kasks heck 'Hecke, Umzäunung, Einfassung' (GMust 1948: 25)

kreek, kreegi 'luuvili (Prunuws insititia)' < Bsks Kreke 'Kriechenpflaume'

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 02.09: Se aias mehhi roht-aeda krekimarjo pude otsast mahha rapputama
• Murded: kreek, kreegi 'kreegipuu(vili)' Hi K I; kri̬i̬k, kreegi Nõo San; reek, reegi Sa Muh; ri̬i̬k, reegi Sa KJn Vil M(-k´); kriek, `kriegi R; `kreekel, `kreekli Jäm Puh(kreegli) (EMS III: 820)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēk, krēgi 'Kreke'; Wiedemann 1893: 388 krēk, krēgi (krǟk, rēk) 'Kreke'; EÕS 1925: 275 kreek 'puuvili'; ÕS 1980: 308 kreek;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kreke, kreike 'Schlehenpflaume'; MND HW II: 1 krēke 'Kriechenpflaume, kleine Pflaumenart (Prunus insititia)'; Nottbeck 1988: 48 Kreeke 'kleine Zwetschgenart / E.'; Kobolt 1990: 160 Kreke 'kleine Zwetschenart (‹ mnd. kreke)'
• Käsitlused: < kasks krêke (EEW 1982: 981); < asks krēke, krike (SSA 1: 419); < asks kreke 'kreek' (EES 2012: 182); < Bsks Kreke 'kreek' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krẽķis kleine blaue Pflaume < mnd. krēke 'Schlehenpflaume' (Sehwers 1953: 58); lt būka, mazā plūme kreek (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm kriikuna, kriikona [1673 krijkunat] luumunsukuinen hedelmä / Kriechenpflaume < rts krijkon ‹ kasks krēke, krike (SSA 1: 419); lv krīk kreek; būka (LELS 2012: 140)

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

nelk, nelgi 'lill; vürts (Dianthus)' < sks Nelke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nel´k, nel´gi '(aia)lill; vürts' Tor Hää Saa IisK sporI Plt KJn Ote Har Rõu; nel´k, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs M; nelk, nelgi Puh Ote; nelk, `nelgi Kuu Lüg (EMS VI: 531)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; Wiedemann 1893: 664 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; EÕS 1930: 585 nelk 'bot. (Dianthus, Nelke)'; ÕS 1980: 453 nelk 'bot. (Dianthus); kok. (vürts)'; VL 2012 nelk '(sks Nelke)'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike[ne]'
• Käsitlused: < sks Nelke 'nelk' (EEW 1982: 1685; SSA 2: 211; EKS 2019)
• Läti keel: lt naglene Nelke (VLV 1944: 375); lt neļķe nelk (ELS 2015: 547);
• Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] Dianthus / Nelke, Gewürznelke < mrts næylika, nælika 'mausteneilikka' (SSA 2: 211); sm neilikka, nelik(k)a Nelke; Gewürznelke < ? asks nēgelke(n), negliken, neylkin Gewürznelke (Bentlin 2008: 149)

paak, paagi 'laevasõidumärk' < sks Bake

• Esmamaining: Jannsen 1859
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 17.06: Sörwema tippo otsas seisab „Sörwe-Baak“, üks tulle-torn laewameeste juhharamisseks
• Murded: paak, paagi 'tuletorn' Sa Muh Emm Phl L; poak, poagi Muh; pua^ek, puagi Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 777 pāk, pāgi; tule-pāk 'Bake, Leuchtturm'; EÕS 1930: 670 paak 'laevasõidu otstarbel ehitatud silmapaistev märguvahend (Bake)'; ÕS 1980: 483 paak 'laevasõiduteed tähistav maamärk'; VL 2012 paak 'laevasõiduteed juhatav kaldamärk (hol baken)'; Tuksam 1939: 110 Bake 'paak';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bake 'bes. Feuerzeichen, Leuchtfeuer für Schiffe'; MND HW I bâke (fries.), bâken 'Zeichen im Wasser oder auf dem Lande; Wegzeichen; Fackel, Feuerzeichen, im bes. Orientierungszeichen für den Seemann, Leuchtfeuer'; Hupel 1795: 15 Bake 'Leuchtturm'
• Käsitlused: < kasks bâke ~ sks Bake (EEW 1982: 1862; Raun 1982: 112); < kasks bâke 'Bake, Leuchtturm' (GMust 1948: 60, 84); < asks bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks', sks Bake 'tornitaoline laevatee-märk' (EES 2012: 341); < sks Bake 'tornikujuline laevatee märk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bãka Feuerbake, < mnd. bāke 'Feuerzeichen, Leuchtfeuer' (Sehwers 1953: 9); lt bāka paak (ELS 2015: 592);
• Sugulaskeeled: sm paakku [1860] majakka / Leuchtbake < mrts *bāker, *bāken 'merimerkki, loisto' ‹ kasks bāke (SSA 2: 279); sm pooki [1766 bokraha, bokiulosteko] (tornimainen) merimerkki, majakka, rajamerkki / Bake, Leuchtturm, Grenzzeichen < rts båk 'merimerkki, majakka; vartiotorni' (SSA 2: 395); vdj baakana, pookki tulepaak; бакен, бакан (VKS: 155, 948); lv bǭik majakas; bāka (LELS 2012: 45)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

pelt, peldi 'kaas ahjulõõris' < Bsks Spelte

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 239) pelt, -i r., d. 'der eiserne Spelt'; (Hupel 1818: 177) pelt, -i r., d. 'eiserner Spelt'; (Lunin 1853: 137) pelt, -i r. d. 'вьюшка; задвишка'
• Murded: pelt, `peldi 'raudluuk ahjusuu ees' R; `pelti VNg; pel´t, pel´di (-l-) S L Ha Koe Kad VJg I Plt (EKI MK); pelt (-l´-), peldi 'ahjusiiber' Lüg IisR Mär Var Tõs Trm KJn SJn M; pel´l, pelli Ran Rõn (EKI MK); pel´t, peldi 'ahjukapp' Hel San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; Wiedemann 1893: 799 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; EÕS 1930: 739 pelt 'kriska (ahjul)'; ÕS 1980: 503 pelt 'ettetõstetav ahjuuks; kriska';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 221 der Spelt, auch die Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofenthür welche vor das äussere Ofenloch blos gelähnet wird'; MND HW III spelt 'Teil des Ofens? (Reval, ält.)'
• Käsitlused: < Erts spält, vrd rts spjäll (EEW 1982: 1987); < Erts spéld (Raun 1982: 119); < rts (Raag 1987: 334); < Bsks Spelte 'siiber ahjuvõlvi ja -lõõri vahel' (EES 2012: 361); < Bsks Spelte 'lõõrikaas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spelte das zuschließbare Rauchloch des Ofens, Feuerloch < Bsks Spelt, Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofentür, welche vor das äußere Ofenloch bloß gelehnt wird; das Rauchloch im Windofen' (Sehwers 1953: 114);
• Sugulaskeeled: sm pelti (pelli, peltti) [1787; spelli 1637] metallilevy, leivinpelti; uunin savutorven suljin / Plech; Backblech; Rauchschieber < rts spjäll, spält (SSA 2: 334; SKES: 515); vdj peltti (ahju)pelt; вьюшка (VKS: 897)

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

plekk, pleki 'kontsaplekk' < sks Fleck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plekk 'kontsaplekk' IisR Mar; lekk Krk (EMS VII: 583)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plekk, pleki 'Fleck'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki 'Fleck'; EÕS 1930: 790 plekk 'kard, õhuke metallplaat (Blech); nahaplaadike (näit. saapakontsal)'; ÕS 1980: 520 plekk 'laik'; 296 kontsaplekk; Tuksam 1939: 320 Fleck '(für Stiefelabsätze) kontsaplekk'
• Läti keel: lt bleķis, bleķa, pleķis Fleck (Sehwers 1953: 14); lt pleķis, pleķe Fleck (Sehwers 1953: 91)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
• Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)

tekk, teki 'laevalagi' < asks deck, sks Deck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa pöning (laevatekk) 'gang im schiff'
• Murded: tekk, tekki Jõe Kuu VNg; tekki, tegi Vai; tekk, teki Khk Mus Pha Muh Hi Rid Var Tõs Khn Aud Hää Saa Ris Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Verdeck'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Verdeck'; EÕS 1937: 1533 tekk 'laevalagi'; ÕS 1980: 702 tekk 'laevalagi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'; decke, gedecke 'Deckel, Schutzdach'
• Käsitlused: < sks Deck (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174); < asks deck 'Deck, Verdeck' (GMust 1948: 24, 93); < asks deck 'kate, katus' ~ sks Deck 'tekk, laevalagi' (EES 2012: 522); < sks Deck 'tekk, laevalagi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm täkki [1787] laivan kansi / Deck < rts däck 'laivan kansi'; is täkki; vdj täkki < sm (SSA 3: 354); lv dek̄, kͧo'ig-dek̄ Verdeck des Schiffes < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); lv dek laevalagi, laevatekk; kuģa klājs (LELS 2012: 52)