[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

paal, paali 'post laevade kinnitamiseks sadamasillal' < sks Pfahl, vrd asks pâl Laensõna hiline jõudmine eesti kirjakeelde viitab laenamisele saksa keele vahendusel, ent esinemus läti, liivi ja soome (meremeeste) keeles osutab, et laenutee on võinud alata alamsaksa keelest.

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) saibas 'Pfahl'
• Murded: paal (-l´), paali 'laevakinnituspost' Jäm Khn Hää; paal, `paali Jõe; paal, `paalu VNg (EKI MK; EMS VII: 39)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 849, 851 pōla-pos´t (D) 'eingerammter Pfosten'; pōl, pōla (D) 'Ramme'; EÕS 1930: 671 paal 'laev. post, vai, tulp'; ÕS 1980: 483 paal ~ paalpost 'post laevade kinnitamiseks'; VL 2012 paal 'hol paal 'vai, post''; Tuksam 1939: 749 Pfahl 'vai; teivas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pâl 'pfahl; bes. der Grenzpfahl, Grenze'; Seemannsprache 1911: 612 Pfahl 'starker, hölzerner Pfosten, welcher längs Kajen, um Trockendocks usw. in den Grund getrieben wird'
• Käsitlused: < kasks pâl (EEW 1982: 1863); < kasks pâl 'Pfosten zur Befestigung der Schiffstaue' ‹ lad palus, vrd asks paal (GMust 1948: 58, 84); < sks Pfahl 'vai, teivas, post' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pãlis Pfahl < mnd. pāl 'Pfahl' (Sehwers 1953: 86); lt pālis paal (ELS 2015: 592);
• Sugulaskeeled: sm paalu [1745; 1601 paali] merkkipylväs; (lieka)vaaja; hautakivi / Pfahl; Pflock; Grabmal < mrts pāl(e) (SSA 2: 279); lv pǭļ vai, paal; palis;
• Läti keel: lv spǭ'lõz paal, post; pālis (LELS 2012: 250, 314)

pall, palli 'kaubaühik' < sks Ballen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; Wiedemann 1893: 761 pal´l´, -i 'Ballen, Packen, Ballen (Papier)'; EÕS 1930: 693 pall 'kaub. (Packen, Ballen, Warenballen)'; ÕS 1980: 489 pall '(kaubapakk)'; Tuksam 1939: 110 Ballen '(Warenballe, 10 Ries) pall'
• Käsitlused: < sks Ballen 'kaubapall' (EEW 1982: 1914; EKS 2019)
• Läti keel: lt ballis ein Ballen Papier (Sehwers 1953: 8)

paneel, paneeli 'seinatahveldis; ehitusdetail' < asks pannēl, sks Paneel

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 550) panneel 'Futter an der Wand 'seinavooderdis''; (Hupel 1818: 498, 562) Paneel, Panelung '= Tafelung'; Tafelung 'woodri lauad r.'
• Murded: panel, -i 'laudadest vahesein talutoas' Jõh; `panneel, -i 'maja püstvooder (alt aknalauani)' Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 698 paneel '(alumine) toa seinatahveldis (Paneel)'; Haljaspõld 1933: 915 paneel '(vanapr. panel, pannel, uuspr. panneau) nelinurkne ruut; toa seinatahveldis'; ÕS 1980: 490 paneel 'ehit. (puidust) tahveldis siseruumide seintel; suurem ehitusdetail'; Tuksam 1939: 739 Paneel 'paneel, seinatahveldis'
• Käsitlused: < sks Paneel 'paneel' (‹ asks pannēl 'seinavooderdus') (EKS 2019)
• Läti keel: lt panelis Paneel (VLV 1944: 388); lt panelis paneel (ELS 2015: 605);
• Sugulaskeeled: sm paneeli, paneli [1880 paneili] laudoitus; jalkakäytävä (aik. laudoilla päällystetty) < nr panel 'panelointi, laudoitus' (nr ‹ kasks) (SSA 2: 306); Akrj pan´ieli jalkakäytävä < vn панель (SKES: 481); vdj paneli kõnnitee; панель (VKS: 877)

pelt, peldi 'kaas ahjulõõris' < Bsks Spelte

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 239) pelt, -i r., d. 'der eiserne Spelt'; (Hupel 1818: 177) pelt, -i r., d. 'eiserner Spelt'; (Lunin 1853: 137) pelt, -i r. d. 'вьюшка; задвишка'
• Murded: pelt, `peldi 'raudluuk ahjusuu ees' R; `pelti VNg; pel´t, pel´di (-l-) S L Ha Koe Kad VJg I Plt (EKI MK); pelt (-l´-), peldi 'ahjusiiber' Lüg IisR Mär Var Tõs Trm KJn SJn M; pel´l, pelli Ran Rõn (EKI MK); pel´t, peldi 'ahjukapp' Hel San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; Wiedemann 1893: 799 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; EÕS 1930: 739 pelt 'kriska (ahjul)'; ÕS 1980: 503 pelt 'ettetõstetav ahjuuks; kriska';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 221 der Spelt, auch die Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofenthür welche vor das äussere Ofenloch blos gelähnet wird'; MND HW III spelt 'Teil des Ofens? (Reval, ält.)'
• Käsitlused: < Erts spält, vrd rts spjäll (EEW 1982: 1987); < Erts spéld (Raun 1982: 119); < rts (Raag 1987: 334); < Bsks Spelte 'siiber ahjuvõlvi ja -lõõri vahel' (EES 2012: 361); < Bsks Spelte 'lõõrikaas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spelte das zuschließbare Rauchloch des Ofens, Feuerloch < Bsks Spelt, Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofentür, welche vor das äußere Ofenloch bloß gelehnt wird; das Rauchloch im Windofen' (Sehwers 1953: 114);
• Sugulaskeeled: sm pelti (pelli, peltti) [1787; spelli 1637] metallilevy, leivinpelti; uunin savutorven suljin / Plech; Backblech; Rauchschieber < rts spjäll, spält (SSA 2: 334; SKES: 515); vdj peltti (ahju)pelt; вьюшка (VKS: 897)

pendel, pendli 'võnkuv keha (nt kellal)' < sks Pendel

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `pendel 'võnkuv keha; osuti' Khk Aud Vän Kos Trm (EMS VII: 340)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 799 *pendel, pendli 'Pendel'; EÕS 1930: 740 pendel 'viipur'; ÕS 1980: 503 pendel; Tuksam 1939: 747 Pendel 'pendel, viipur, maisel'
• Käsitlused: < sks Pendel 'pendel' (EEW 1982: 1988; EKS 2019)
• Läti keel: lt svārsteklis, pendele pendel (ELS 2015: 622)

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < Bsks Reddel, vrd asks ledder

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606) kumba Reddelme otz Taiwast a͠ma se Maa pæle on oyendanut; (Rossihnius 1632: 306) 'sõim' 'temma tei omma ehsimetze Poja /--/ ninck panni tedda ühhe reddali sisse'; (Stahl 1637: 86) reddelim, reddelimme∫t 'leiter'; (Gutslaff 1648: 225) Reddal/e 'Leiter'; (Göseken 1660: 593) reddal 'leiter (scala)'; (VT 1686) Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; (Virginius 1687-1690) nink Waata! Reddel oli pandut Maa päle; (Vestring 1720-1730: 201) Reddel, -le 'Die Leiter'; (Helle 1732: 108, 305) kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; (Piibel 1739) ja wata, reddel seisis Ma peäl ja temma ots putus taewasse; (Hupel 1780: 255) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; (Hupel 1818: 204) reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; (Masing 1821: 99) Kui ta reddelist olli üllesminnemas; (Masing 1825: 406) [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; (Lunin 1853: 158) reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
• Murded: redel, -i 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´, -redeli Hel T V; redel, redli Hi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
• Käsitlused: < sks ~ lms (EEW 1982: 2437); < Bsks Reddel, vrd asks ledder (Raun 1982: 140); < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51); < Bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' (EES 2012: 422)
• Läti keel: lt redele [1644 reddelims] Raufe über der krippe, Leiter < mnd. ledder (vgl. estn. redel) (Sehwers 1918: 44, 93, 156); lt redeles Leiter; Wagenleiter (VLV 1944: 334); lt redeles redel; vankriredel (ELS 2015: 714);
• Sugulaskeeled: sm reteli [1880] reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche < vn редели 'rehuhäkki' (SSA 3: 67); vdj reteli (rõugu)redel; redelvõre; vankriredel (VKS: 54); is reteli (Nirvi 1971: 474); is retteeli redel (Kos, Hev) (Laanest 1997: 166); lv re'ddə̑l, re'ddil´ Raufe, Reddel < asks reddel (Kettunen 1938: 332); lv strep redel; redeļu trepes (LELS 2012: 304)

seil, seili 'puri' < ? sks Segel Leidumus alates Wiedemannist räägib alamsaksa päritolu vastu, murdematerjali järgi võiks eeldada laenamist soome (seil) ja saksa või rootsi keelest (seegel).

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: siil 'kliiver, puri' Kuu Khn (EKI MK); seil 'puri' R Jäm Mus Ris (EKI MK); `seegel, `seegli (-ie-) 'puri' Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1132 seil, seila 'Segel'; Wiedemann 1893: 1025 seil, seila 'Segel'; EÕS 1937: 1300 seil 'puri'; EÕS 1937: 1300 seil, seili 'puri'; ÕS 1980: 626 seil 'puri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 segel 'Segel; Schiff'; seil contrah. aus segel; seilen contrah. aus segelen; Schiller-Lübben segel und contrah. seil 'Segel'; MND HW III sēgel, ○seyl (westlich) 'Segel des Schiffes, auch kollektiv'
• Käsitlused: < rts segel [z.T. durch fi. seili] (EEW 1982: 2743); < kasks seil (Raun 1982: 154; EES 2012: 465); < kasks seil 'Segel', vrd hol zeil (GMust 1948: 39, 91); < ingl sail (VL 2012: 890)
• Läti keel: lt zẽģele [1638 Seghels] das Segel < mnd. segel 'Segel' [JS: laenuperioodiks 1550-1638] (Sehwers 1918: 34, 100, 165; Sehwers 1953: 163); zēģele, zēģelis Segel; Fahne im Krieg < mnd. sēgel 'Segel' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm seili purje < rts segel; sm seilata, seelata [1745] purjehtia / segeln < rts segla; is seilata purjehtia; ee seilata < sm (SSA 3: 164); lvS s´egel Segel (SLW 2009: 184); lv sìe̯gə̑l (SjW) Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 363); zēgə̑l Segel (= pūr´az) (Kettunen 1938: 399); zail (SjW) segeln (Kettunen 1938: 398)
• Vrd topsel

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)