[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd Bsks pipsch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pips, pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn (EMS VII: 512)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; Wiedemann 1893: 800 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek. peps';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
• Käsitlused: < vrd Bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' (EES 2012: 372)
• Läti keel: lt pipis Pips < nd. pipp (Sehwers 1953: 89)
• Vt pips|tükk

piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 109, 110) kussi, kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
• Murded: piss, `pissi R(`pissi Vai); pis´s (-ss), pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss, pis´su Khk Vll Tor; pisi Vas Se (EKI MK; EMS VII: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; Wiedemann 1893: 517 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'
• Käsitlused: < sks Piss 'Urin' (EEW 1982: 2081); < kasks pisse (Raun 1982: 123); < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' (EES 2012: 373); < sks Pisse 'kusi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] (lapsen) virtsa / Urin, Pipi < rts piss 'virtsa' (SSA 2: 376); krj pissa, pissi < sm (SSA 2: 376); lv pi'žžõ pissida; čurāt (LELS 2012: 247)

pits1, pitsi 'napsiklaas' < sks Spitz(glas)

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 531) üks Pitsklaas sullatud woid
• Murded: pits (-t´-), pitsi (-t´-) 'napsiklaas; pitsitäis' Khk Muh Mär Han sporPä JMd Iis Kod Äks KJn M TLä Võn Ote Rõu Räp; pits, `pitsi Kuu Lüg IisR (EMS VII: 542)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; EÕS 1930: 783 pitsklaas 'viina-, napsiklaas (Spitzglas)'; ÕS 1980: 517 pits 'napsiklaas; napsiklaasitäis'; Tuksam 1939: 914 Spitzglas 'pitsklaas; veiniklaas'
• Käsitlused: < sks Spitz(glas) (EEW 1982: 2085; Raun 1982: 123); < sks Spitzglas 'veiniklaas', Bsks Spitzglas 'likööriklaas' (EES 2012: 374); < Bsks Spitzglas 'napsiklaas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spics; spicglãze Spitz; Spitzglas (Weinglas) (Sehwers 1953: 115)

pits2, pitsi 'tipp, ots; jalatsi ninaots' < sks Spitze

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) otz/a 'spitze (mucro)'
• Murded: pits, `pitsi 'piibupits' R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi Khk Pöi Muh Käi LNg Tõs Tor Ris Juu Koe Sim Trm Kod Plt KJn Krk Puh Võn Har VId (EKI MK; EMS VII: 541); pits, pitsi (`pitsi) 'terav ots, tipp' Kuu Rei Khn Kei Ran TMr Har Se (EKI MK; EMS VII: 542); pits, pitsi 'saapanina' IisR Kaa Emm Vig Kod Lai Krk Rõn (EKI MK; EMS VII: 542)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´s, -i 'Spitze'; pību-pit´s 'Pfeifenspitze'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; sigari-pit´s 'Cigarrenspitze'; EÕS 1930: 783 pits 'ots (piibulips, sigarihoidja, -suuline; pitsklaas'; ÕS 1980: 517 pits 'ots'; Tuksam 1939: 914 Spitze 'ots, teravik; (von Stiefeln) nina';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spisse 'Spitze'
• Käsitlused: < asks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja' (EES 2012: 374; EKS 2019)
• Läti keel: lt *spice Spitze < mnd. spitze (Sehwers 1918: 159); lt spice Spitze (Sehwers 1953: 115); lt kurpes purngals pits (ELS 2015: 643);
• Sugulaskeeled: lv spit´š Spitze; Spitz, spitzig < sks (Kettunen 1938: 379); lv spitš suitsupits; iemutis (LELS 2012: 302); lv spitš terav, terava otsaga; ass, spics (LELS 2012: 302); lv špits tipp; galotne, spice (LELS 2012: 314)

pits3, pitsi '(heegeldatud) võrkkudum' < sks Spitze

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 184) pits, -i r. d.; -e d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 142) pits, -i r. d. 'кружена'
• Murded: pits, `pitsi R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi sporSa Muh Hi Mar Kse Han Pä Ha JMd Koe sporViK I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 541)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; Wiedemann 1893: 828 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; EÕS 1930: 783 pits 'niplis (Spitze)'; ÕS 1980: 517 pits '(riiete kaunistamiseks)'; Tuksam 1939: 914 Spitze '(Gewebe) pits'
• Käsitlused: < kasks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze (Raun 1982: 123; EES 2012: 374; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pitsi [1664] koristekudos / Spitze(nverziehung) < rts spets, spits 'kärki, huippu, pitsi' (‹ sks Spitze, kasks spitze) (SSA 2: 378; SKES: 582); sm pitsi, petsi (Klöppel)spitze < rts spets, spits 'Klöppelspitze; Spitze' (Bentlin 2008: 158); vdj pittsi pits; кружево (VKS: 929); lv špitsõd pits (tekstiiltoode); mežģīnes (LELS 2012: 314)