|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
niks, niksu 'kummardus' < sks Knicks
- Murded: kniks 'põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel' Tor Trm; niks Lüg IisR Jäm Kaa Vll Tor Juu Kod Hls Nõo Räp; nik´s, nik´si Har Rõu (EMS VI: 571)
- Eesti leksikonid: EÕS 1930: 592 niks 'naisterahva kummarduseviis (Knicks)'; ÕS 1980: 456 niks '(nõksutus)'; Tuksam 1939: 570 Knicks 'niks, naisterahva kummardusviis'
- Käsitlused: < Bsks Knicks (Raun 1982: 103); < sks Knicks 'niks' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kniksis Knicks (VLV 1944: 305); lt kniksis kniks (ELS 2015: 303)
- Vt kniks
pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd Bsks pipsch
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: pips, pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn (EMS VII: 512)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; Wiedemann 1893: 800 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek. peps';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
- Käsitlused: < vrd Bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' (EES 2012: 372)
- Läti keel: lt pipis Pips < nd. pipp (Sehwers 1953: 89)
- Vt pips|tükk
piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 109, 110) kussi, kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
- Murded: piss, `pissi R(`pissi Vai); pis´s (-ss), pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss, pis´su Khk Vll Tor; pisi Vas Se (EKI MK; EMS VII: 528)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; Wiedemann 1893: 517 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'
- Käsitlused: < sks Piss 'Urin' (EEW 1982: 2081); < kasks pisse (Raun 1982: 123); < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' (EES 2012: 373); < sks Pisse 'kusi' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] (lapsen) virtsa / Urin, Pipi < rts piss 'virtsa' (SSA 2: 376); krj pissa, pissi < sm (SSA 2: 376); lv pi'žžõ pissida; čurāt (LELS 2012: 247)
pits1, pitsi 'napsiklaas' < sks Spitz(glas)
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 531) üks Pitsklaas sullatud woid
- Murded: pits (-t´-), pitsi (-t´-) 'napsiklaas; pitsitäis' Khk Muh Mär Han sporPä JMd Iis Kod Äks KJn M TLä Võn Ote Rõu Räp; pits, `pitsi Kuu Lüg IisR (EMS VII: 542)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; pit´s-klāz´ 'Spitzglas'; EÕS 1930: 783 pitsklaas 'viina-, napsiklaas (Spitzglas)'; ÕS 1980: 517 pits 'napsiklaas; napsiklaasitäis'; Tuksam 1939: 914 Spitzglas 'pitsklaas; veiniklaas'
- Käsitlused: < sks Spitz(glas) (EEW 1982: 2085; Raun 1982: 123); < sks Spitzglas 'veiniklaas', Bsks Spitzglas 'likööriklaas' (EES 2012: 374); < Bsks Spitzglas 'napsiklaas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt spics; spicglãze Spitz; Spitzglas (Weinglas) (Sehwers 1953: 115)
pits2, pitsi 'tipp, ots; jalatsi ninaots' < sks Spitze
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) otz/a 'spitze (mucro)'
- Murded: pits, `pitsi 'piibupits' R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi Khk Pöi Muh Käi LNg Tõs Tor Ris Juu Koe Sim Trm Kod Plt KJn Krk Puh Võn Har VId (EKI MK; EMS VII: 541); pits, pitsi (`pitsi) 'terav ots, tipp' Kuu Rei Khn Kei Ran TMr Har Se (EKI MK; EMS VII: 542); pits, pitsi 'saapanina' IisR Kaa Emm Vig Kod Lai Krk Rõn (EKI MK; EMS VII: 542)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´s, -i 'Spitze'; pību-pit´s 'Pfeifenspitze'; Wiedemann 1893: 828 pit´s, -i 'Spitze'; sigari-pit´s 'Cigarrenspitze'; EÕS 1930: 783 pits 'ots (piibulips, sigarihoidja, -suuline; pitsklaas'; ÕS 1980: 517 pits 'ots'; Tuksam 1939: 914 Spitze 'ots, teravik; (von Stiefeln) nina';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spisse 'Spitze'
- Käsitlused: < asks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze 'teravik, tipp, ots; sigaretihoidja' (EES 2012: 374; EKS 2019)
- Läti keel: lt *spice Spitze < mnd. spitze (Sehwers 1918: 159); lt spice Spitze (Sehwers 1953: 115); lt kurpes purngals pits (ELS 2015: 643);
- Sugulaskeeled: lv spit´š Spitze; Spitz, spitzig < sks (Kettunen 1938: 379); lv spitš suitsupits; iemutis (LELS 2012: 302); lv spitš terav, terava otsaga; ass, spics (LELS 2012: 302); lv špits tipp; galotne, spice (LELS 2012: 314)
pits3, pitsi '(heegeldatud) võrkkudum' < sks Spitze
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 184) pits, -i r. d.; -e d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 142) pits, -i r. d. 'кружена'
- Murded: pits, `pitsi R(`pitsi Vai); pit´s, pitsi sporSa Muh Hi Mar Kse Han Pä Ha JMd Koe sporViK I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 541)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 913 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; Wiedemann 1893: 828 pi´s, pit´si 'Spitze'; pit´s-krāe 'Spitzenkragen'; EÕS 1930: 783 pits 'niplis (Spitze)'; ÕS 1980: 517 pits '(riiete kaunistamiseks)'; Tuksam 1939: 914 Spitze '(Gewebe) pits'
- Käsitlused: < kasks spitze ~ sks Spitze (EEW 1982: 2085); < sks Spitze (Raun 1982: 123; EES 2012: 374; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm pitsi [1664] koristekudos / Spitze(nverziehung) < rts spets, spits 'kärki, huippu, pitsi' (‹ sks Spitze, kasks spitze) (SSA 2: 378; SKES: 582); sm pitsi, petsi (Klöppel)spitze < rts spets, spits 'Klöppelspitze; Spitze' (Bentlin 2008: 158); vdj pittsi pits; кружево (VKS: 929); lv špitsõd pits (tekstiiltoode); mežģīnes (LELS 2012: 314)
puks, puksi '(ratta)puks, masina osa' < sks Buchse
- Esmamaining: EÕS 1930
- Murded: puks, puksi 'auguraud, torn' Sa Muh Emm Käi Mar Han (EMS VII: 824)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'Büchse, metalleber Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein'; EÕS 1930: 852 puks 'tehn. puss'; EÕS 1930: 867 puss 'tehn. näit. ratta rummus (Büchse od. Buchse)'; ÕS 1980: 545 puks, -i 'lühike silindriline või kooniline masinaosa'; ÕS 1980: 549 puss, pussi 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
- Käsitlused: < sks Buchse 'puks' (EEW 1982: 2214; EKS 2019)
- Läti keel: lt bikse, rata bikse die Büchse des Rades (Sehwers 1953: 11); lt buksis Büchse des Rades < Bsks Buchse 'Büchse des Rades' (Sehwers 1953: 20); lt bukse (Muffe) Buchse (VLV 1944: 129)
viks1, viksi 'korralik; kärmas' < sks fix
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wiks, -si 'Braf, hurtig, geschwind'; (Hupel 1780: 312) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Hupel 1818: 285) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Lunin 1853: 229) wiks, -i r. d. 'скорый, проворный; готовый, хорошiй'
- Murded: viks 'nobe, virk; hoolas' R S sporLä Tor Hää sporKPõ I Plt KJn; vik´s eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; Wiedemann 1893: 1357 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; EÕS 1937: 1667 viks 'kiire, kärmas; korralik, tubli; pai'; ÕS 1980: 791 viks 'korralik, tubli; kärmas'; Tuksam 1939: 318 fix 'väle, kärmas, nobe; osav; tubli'
- Käsitlused: < Bsks fix (EEW 1982: 3839); < sks fix 'kindel; viks, tubli, kärmas' (Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
viks2, viksi 'kingakreem' < sks Wichse
- Esmamaining: Jannsen 1859
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 06.05: 1 wiksi harri, 1 wiksi toos
- Murded: viks 'saapamääre, kingakreem' R sporS L sporHa JMd VJg Iis Kod Plt KJn sporM TLä San Krl Har Plv Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 *wiks, wiksi 'Wichse'; Wiedemann 1893: 1357 *wiks, wiksi 'Wichse'; EÕS 1937: 1667 viks '(määre)'; ÕS 1980: 791 viks 'kingamääre'; Tuksam 1939: 1120 Wichse 'viks (saapamääre)'
- Käsitlused: < sks Wichse 'viks' (EEW 1982: 3839; EES 2012: 605); < sks Wichse 'kingakreem, saapamääre' (‹ sks wichsen 'viksima') (EKS 2019)
- Läti keel: lt vikse Wichse, Schuhwachschmiere < dt. Wichse 'Wachsschmiere' (Sehwers 1953: 157); lt vikse, spodre Wichse (VLV 1944: 643); lt apavu krēms viks (ELS 2015: 1010)
