[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

park1, pargi 'korrastatud puhkeala puude ja põõsastega' < sks Park

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: Allewi ja linna wahhel seisab „Wöhrmanni park“, kenna jallutamisse paik ja Ria rahwa paradis
• Murded: park (-r´-) 'puiestik, (korrastatud) puistu' Kuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn M TLä San Har sporVId; `parki Vai (EMS VII: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; Wiedemann 1893: 770 *par´k, par´gi; par´ki, par´ki 'Park, Lustgarten'; ÕS 1980: 494 park 'teat. puiestik'; Tuksam 1939: 742 Park 'park, puiestik'
• Käsitlused: < sks Park 'Park, Lustgarten' (EEW 1982: 1940); < sks Park 'park, puiestik; kogum masinaid' (EES 2012: 354)
• Läti keel: lt parks Park (VLV 1944: 388); lt parks park (ELS 2015: 610)

park2, pargi 'salk; parv' < sks Park

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: par´k 'salk; parv' sporT sporV (EMS VII: 212)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; Wiedemann 1893: 849 *park, par´gi; par´k, par´ki 'Park, Abtheilung Soldaten, Schaar, Menge'; EÕS 1930: 710 park '= pargiajaja (aj. Freibeuter, Marodeur)'; ÕS 1980: 494 park 'liiklusvahendite kogu ning nende asupaik'; Tuksam 1939: 742 Park 'sõj. park (auch Parkplatz)'

piik, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; (Piibel 1739) kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; (Hupel 1780: 444) Pike 'odda r. d.; rääk d.'; (Hupel 1818: 180) piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
• Murded: piik, piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´, piigi Trv sporVLä; piik, `piigi R; peek, peegi Mar Mär (EMS VII: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi, pīga 'Pike Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
• Käsitlused: < sks Pike 'piik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt spĩķis ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett < dt. Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' (Sehwers 1953: 116); lt pīķis Pike (VLV 1944: 395); lt pīķis piik (ELS 2015: 630);
• Sugulaskeeled: vdj pikka, pikki piik, oda; пика, копьё (VKS: 913)

pirn, pirni 'puuvili (Pyrus); elektripirn' < sks Birne

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 214, 243) marja pu r. 'Birnbaum'; pirnid r. 'Birnen'; (Lenz 1796: 11) selle kuu sissen - - woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada.; (Hupel 1818: 183) pirn, -i od. pirri r. d. 'Birn'; (Lunin 1853: 142) pirn, -i r. d. 'груша'; (Lunin 1853: 166) saksa ma marri 'груша, дуля'
• Murded: pir´n (-r-), pirni 'pirnipuu; selle vili' sporS L Ris Juu Koe VMr IPõ Plt M sporT Rõu Vas; pir´n, pir´ni KJn Krl Plv Räp; pirn, `pirni sporR (EMS VII: 519)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pir´n, -i 'Birne'; Wiedemann 1893: 824 pir´n, -i 'Birne'; Wiedemann 1869: 932 pombar, pomber, pombri, pombre 'Birne'; pombre-mari 'Birne'; Wiedemann 1893: 846 pombar, pomber, pombri, pombre 'Birne'; pombre-mari 'Birne'; EÕS 1930: 779 pirn; ÕS 1980: 516 pirn; 105 elektripirn; Tuksam 1939: 155 Birne 'pirn'; (Kontaktbirne) 'elektripirn';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Bumbeere '(nach dem Plattdeutsch) st. Birn'
• Käsitlused: < sks Birne 'pirn' (EEW 1982: 2076; Raun 1982: 123; EES 2012: 373; EKS 2019)
• Läti keel: lt bu͠mbiẽris, bu͠mbiẽre, bumbẽris, bumbẽre Birne < Bsks Bumbeere (Sehwers 1953: 20); lt bumbiere pirn, pirnipuu (ELS 2015: 640);
• Sugulaskeeled: sm päärynä [1776] < rts päron (Häkkinen 2004: 998); vdj gruuša pirn, pirnipuu; груша (VKS: 239)

purk, purgi < Bsks Burke ~ Burk

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: purk, `purgi Kuu Lüg Vai; pur´k, pur´gi (-r-) S sporL Ris Kos JõeK JMd Ann Koe VMr VJg I Plt M TLä Rõn sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; Wiedemann 1893: 898 *pur´k, pur´gi 'Glasgefäss, „Glasburke“'; EÕS 1930: 865 purk 'plekk-, klaasnõu (Burke)'; ÕS 1980: 549 purk;
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 39 Burk, der; Burke, die 'ist eine cylinderförmige gläserne Büchse'
• Käsitlused: < rts burk (EEW 1982: 2241; Raag 1987: 334); < Bsks Purk ~ Burk (Raun 1982: 131); < rts burk 'purk', Bsks Burke 'klaaspurk' (EES 2012: 395); < Bsks Burk 'purk' (Bsks ‹ rts burk) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm purkki [1826] tölkki, (kukkas)ruukku; pieni vene/ Dose, (Blumen)topf; kleines Boot < rts burk 'purkki' (vrt. asks bodik 'pieni astia') (SSA 2: 436);
• Läti keel: lt burka purk (ELS 2015: 671)